| Lehekülgi: 1 2 3 4 5 .. 10 |
Teemo
klubiliige
Registreerunud 15.10.05
Asukoht: Tallinn, Kivimäe
Kasutaja on eemal
Auto: Audi Quattro
|
|
postitati 10.11.06 08:05
|
|
|
| Tsitaat: | Algselt postitas: ivo196
küsimus mehed kuidas on lood teil tühikäiguga.omal on jamanud juba siis kui panin torukolle ja suure fööni.kui järsult gaas maha lasta siis sureb
välja .infoks veel ,et külmalt on kõik ok .aga kuni kui mootori temp.. on
90c.
kas kolle mõjutab tühikäiku?
arvuti vigasi ei näita. |
Kas sul ei ole mitte samuti Oleevi poolt tehtud kolle. Minul igatahes selle kolde ja orig.(k24) mingit pulli ei tee.
Enda autot vaevas samasugune väljasuremise probleem(külmalt ok , soojalt suri), siis kui bypassi membraan oli puru. Kuid see on nii sada korda
läbkäidud teema, et vaevalt sul selle probleem on.
Ning vastavalt torukolde põhimõttele üldse, peaks tühikäigul toru- ja orig. kolde erinevus olema pea olematu. Toruga ajame taga ju pöörete ülemise
otsa erinevust.
|
|
|
|
Ivo
klubiliige
Registreerunud 08.01.05
Asukoht: Pärnu, Helsinki
Kasutaja on eemal
Auto: audi 200 20v quattro +S6 V10
|
|
postitati 10.11.06 08:57
|
|
|
olevi kolle on tehtud minu pealt.bypass on forge oma.muidugi on huvitav teada mis asendis peaks bypass olema???kui orig.. on bypassi ots suunaga turbo
poole.minul nii ei ole. kuna turbo sisse tulev ots on 80mm läbimõõt .sai tehtud ise suurem lõdvik.bypassi ots on lõdviku küljel(ei ole suunaga turbo
poole)
kas võib viga seal olla?
|
|
|
|
mulk
klubiliige ac aasta auto 2007/2009 võitja
Registreerunud 11.11.03
Asukoht: Nummela/Viljandi
Kasutaja on eemal
Auto: A8 D3 FL2, LR Disco 1, Iveco Daily 40C13V
|
|
postitati 10.11.06 09:29
|
|
|
| Tsitaat: | Algselt postitas: ivo196
olevi kolle on tehtud minu pealt.bypass on forge oma.muidugi on huvitav teada mis asendis peaks bypass olema???kui orig.. on bypassi ots suunaga turbo
poole.minul nii ei ole. kuna turbo sisse tulev ots on 80mm läbimõõt .sai tehtud ise suurem lõdvik.bypassi ots on lõdviku küljel(ei ole suunaga turbo
poole)
kas võib viga seal olla? |
Kolbklapp ei kannata survet kolvi p6hjast, surve pool peaks jääma kyljele, vastasel juhul hakkab see kolb käima lahti heleda kilksuga, isegi v6ib
kolvi n6nda yles kinni lyya 
Syy lihtsalt selles, et vaakumi tekkides surub kolbi teiselt poolt ka r6hk, mis paneb kolvi väga kiirelt liikuma, kylejelt r6hku peale andes, aga imeb
klappi lahti ainult vaakum. Kontrolli by-päss yle! ... membraaniga klappidel on yldiselt yksk6ik, kumba pidi vahel on.
|
|
|
|
|
|
oleeev
huviline
Registreerunud 23.05.03
Asukoht: pärnu
Kasutaja on eemal
Auto: 2x audi S4tq,VW passat2,8 syncro
|
|
postitati 10.11.06 17:47
|
|
|
UUed kolled sellised Toru sisemõõt nüüd siis 34mm ja vg-ämblikupeal nii nagu somm rääkis ja seest ka ikka väga libedad pole ühtgi rantti sees
|
|
|
|
forsin
huviline
Registreerunud 01.07.04
Asukoht: Audirstad(no)/Pärnu
Kasutaja on eemal
Auto: S6T, S6TD, Golf TDi 200hp, Multivan
|
|
postitati 10.11.06 20:46
|
|
|
| Tsitaat: | Algselt postitas: oleeev
Ued kolleded sellised, Toru sisemõõt nüüd siis 34mm |
Kas viitsid mõõda kolde sise kubatuur ära.
|
|
|
|
oleeev
huviline
Registreerunud 23.05.03
Asukoht: pärnu
Kasutaja on eemal
Auto: 2x audi S4tq,VW passat2,8 syncro
|
|
postitati 11.11.06 18:01
|
|
|
| Tsitaat: | Algselt postitas: forsin
| Tsitaat: | Algselt postitas: oleeev
Ued kolleded sellised, Toru sisemõõt nüüd siis 34mm |
Kas viitsid mõõda kolde sise kubatuur ära.
(näiteks keegi hoiab kollet käes mõlemad otsad kinni ja valad vett täis nii et kõigis viies toruotsas vesi tihendi jooneni. eelnevalt kaalud kolme
liitrise purgi koos veega ära ja pärast kaalud jälle , saad taeda vahe kaalu ehk kubatuuri. |
Milleks see nii tähtis on.Ise enesest täitsa teostatav.
|
|
|
|
Maku
klubiliige
Registreerunud 28.01.03
Asukoht: Eesti Vabariik
Kasutaja on eemal
|
|
postitati 11.11.06 19:08
|
|
|
Olev, kui aega on, siis tee omal nahal mõned katsed läbi - a´la enne ja pärast täiesti sama raua ja softiga. Huvitav on tulemust teada!
|
torque addict / in the real world four wheel drive means safety and traction
|
|
|
|
|
Teemo
klubiliige
Registreerunud 15.10.05
Asukoht: Tallinn, Kivimäe
Kasutaja on eemal
Auto: Audi Quattro
|
|
postitati 11.11.06 19:35
|
|
|
No mina olengi siin juba tükk aega mõelnud selle teostamisele.
Nimelt AC tragil 2006 sügisel sõitis mu elukaaslane(AC Mirjam) kõik stock s4 aut. ajaks 15.0sek (startides piduriga pööreded 2000). Pärast üritust
olen installinud juurde Oleevi kolle ja 7A nukad hr. Forsini poolt pakutud variandiga teemas "Nukkvõllid".
Muid tegemisi enne kevadet ei plaani ning kui AC drag toimub siis see auto sõidab kindlalt uuesti. Automaadiga on ju lihtne võrrelda-lihtsalt gaas
põhjas ja kõik. Ja nii nagu olen maininud, siis pärast torukolle lisamist on ülerõhku1.2-1.3 asemel 1.6.
Samas uued Oleevi kolled on teistsuguse wg väljavõttega, seega rõhu tõus (vähemalt stock k24) ei tohiks nii suur olla.
|
|
|
|
Taavi
klubiliige
Registreerunud 21.11.04
Asukoht: Kuressaare/Tallinn
Kasutaja on eemal
Auto: UrS4
|
|
postitati 11.11.06 19:40
|
|
|
Palju õnne. Natuke lisad veel jõudu ja see autmaat kast lahkub sul elust. Kas mitte aut kasti chipiga ei piiratud ka mingil määral väänet?
|
|
|
|
Maku
klubiliige
Registreerunud 28.01.03
Asukoht: Eesti Vabariik
Kasutaja on eemal
|
|
postitati 11.11.06 20:36
|
|
|
Mina pidasin küll silmas 34mm kollet silmas. Või sul Teemo ongi kolle 34mm?
|
torque addict / in the real world four wheel drive means safety and traction
|
|
|
|
|
Maku
klubiliige
Registreerunud 28.01.03
Asukoht: Eesti Vabariik
Kasutaja on eemal
|
|
postitati 11.11.06 20:37
|
|
|
| Tsitaat: | Algselt postitas: Offroader
Palju õnne. Natuke lisad veel jõudu ja see autmaat kast lahkub sul elust. Kas mitte aut kasti chipiga ei piiratud ka mingil määral väänet?
|
Oleneb, mis chippi keegi kasutab. Kui on õige automaat kasti soft, siis piirab väänet.
|
torque addict / in the real world four wheel drive means safety and traction
|
|
|
|
|
MartinCS
huviline
Registreerunud 28.03.06
Asukoht: Jõgeva/Härjanurme/Tartu
Kasutaja on eemal
Auto: S4 BiT 232kW Oettinger + esivanema A6 C6 3,0TDI Q 171kW '07
|
|
postitati 12.11.06 11:11
|
|
|
| Tsitaat: | Algselt postitas: forsin
| Tsitaat: | Algselt postitas: Offroader
Palju õnne. Natuke lisad veel jõudu ja see autmaat kast lahkub sul elust. Kas mitte aut kasti chipiga ei piiratud ka mingil määral väänet?
|
S automaat kast on nelja käiguline ja minu andmetel talub hüdro sidur + automaat kast 700 NM
Nii et ei ta lahku kunagi
See et automaat kast ei talu väänet kehtib uuematele kus on sees metall kett ja kast töötab varjaatorina vist ~400 NM
Maku mitte ei piira väänet vaid teeb väände joone ühtlaseks alates 1500 p/m -> 5500 p/m et ei rapsiks käiku vahetades ja seoses sellega lõigatakse
mootori viimane magus ots üle 5500 p/m ära.
vale rubriik?? |
OT: Aga S6 atm 2.2T on tehasest 310nm väändega, ainult sellpärast et sujuv sõit oleks? Ja kust kohast sa seda 700nm andmed võtad? (ja palju on 4.2-l
atm-il väänet? Kastid on 2.2T-l ja v8-l samad?)
EDIT: Loomulikult mõtlesin mootori väänet, mis on piiratud atm kastiga mootoril 310nm-ni 350 asemel...huvitaski põhjus, et kas tõesti ainult sujuvuse
pärast? Kui kastil on selline varu..
|
|
|
|
forsin
huviline
Registreerunud 01.07.04
Asukoht: Audirstad(no)/Pärnu
Kasutaja on eemal
Auto: S6T, S6TD, Golf TDi 200hp, Multivan
|
|
postitati 12.11.06 14:12
|
|
|
Need 5 > 1 väljalaske kolded on ilusad aga sobivad rohkem viimase peal vabalt hingavatele sest vabalt hingaval on soovitav vastusurve 0,4 ja ei
tohi ületada 0,7 atsi ja kõik mis üle selle hakkab piirama moto võimsust.
Aga see tõde ei kehti täielikult turbokatele.
Kasutada saab sellist 5 > 1 välja laske kollet ~600 hp -lisel kui ei vaja alla 4000 p/m boosti tekkeks vajalikku survet, kui soovid et motol oleks
600 hp ja ka alumine ots 1000 p/m tekitaks väljakoldes surve (surve tõukab turbo tööle) siis on minu arusaam asjast hoopis teistsugune.
Järgmine kord seletan pikemalt ja arvutan kõrvale ka kubatuuriga.
Lisan tänase käsitöö.
Kuna mina ei pea otsima tuttavat keevitajat nagu tarts siis lihtsalt hakkasin keevitama ja kohati kasutasin kolmekihi keevitust (mitte et esimene kiht
ei peaks) Kui keevitused läbi valgustada siis mulle/auke ei leidu pealiskihil on mõned tuhastunud metalli täpid (pindmine mini auk) ja seest on asi
voolavaks käiatud , pealt on nagu ta on !
|
|
|
|
Teemo
klubiliige
Registreerunud 15.10.05
Asukoht: Tallinn, Kivimäe
Kasutaja on eemal
Auto: Audi Quattro
|
|
postitati 27.11.06 17:38
|
|
|
| Tsitaat: | Algselt postitas: Maku
Mina pidasin küll silmas 34mm kollet silmas. Või sul Teemo ongi kolle 34mm? |
Mul siiski on see 38mm sisemööduga kolle.
(OT! sai paigaldatud hoopis teistel eesmärkidel, kui niisama k24-ga s4 tjuunimisel. Enda AAN moto arenguetapp ja Oleevi poolt valmissaanud kolle,
langesid lihtsalt sobivasse aega, kuid esialgseks prooviks vöis ju selle k-24 sinna kylge tagasi panna, sest see töö ei ole kymnendikkugi sellest, mis
vaja teha ennem seda kui turbo sinna 4+4 mutriga kinni keerata. Jahutus torud pikemaks, ölitustorud pikemaks, kogu väljalaske osa turbost edasi ymber
ehitada, kaasaarvatud weistgeidi yhendus koht.)
|
|
|
|
oleeev
huviline
Registreerunud 23.05.03
Asukoht: pärnu
Kasutaja on eemal
Auto: 2x audi S4tq,VW passat2,8 syncro
|
|
postitati 27.11.06 19:50
|
|
|
Need 5 > 1 väljalaske kolded on ilusad aga sobivad rohkem viimase peal vabalt hingavatele sest nendel on soovitav vastusurve 0,4 ja ei tohi ületada
0,7 atsi.
aga see tõde ei kehti täielikult turbokatele.
Kasutada saab sellist kollet ~600 hp -lisel kui ei vaja alla 4000 p/m aga kui soovid et motol oleks 600 hp ja ka alumine ots 1000 p/m kollet siis on
minu arusaam asjast hoopis teistsugune.
No vot sellest ma aru ei saa miks on nüüd sinu kolle mis on ilgelt käänuline parem kui minu oma.
Kui somm ise väitis mulle et tee samad kolled nagu oli mul haapsalus kaasas,mis oli 38 sisemõõt et tee vähe peenemad 34-36 sisemõõt ja nii ma tegin ja
see pidi supper olema.
Ja ma olen endas päris kindel kui ma selle katse nüüd läbi teen et org kolle ja SEE TORUKOLLE ja g-teciga mõõtma lähen on asi hoopis ÖÖ ja Päev.
|
|
|
|
oleeev
huviline
Registreerunud 23.05.03
Asukoht: pärnu
Kasutaja on eemal
Auto: 2x audi S4tq,VW passat2,8 syncro
|
|
postitati 27.11.06 19:54
|
|
|
| Tsitaat: | Algselt postitas: Teemo
No mina olengi siin juba tükk aega mõelnud selle teostamisele.
Nimelt AC tragil 2006 sügisel sõitis mu elukaaslane(AC Mirjam) kõik stock s4 aut. ajaks 15.0sek (startides piduriga pööreded 2000). Pärast üritust
olen installinud juurde Oleevi kolle ja 7A nukad hr. Forsini poolt pakutud variandiga teemas "Nukkvõllid".
Muid tegemisi enne kevadet ei plaani ning kui AC drag toimub siis see auto sõidab kindlalt uuesti. Automaadiga on ju lihtne võrrelda-lihtsalt gaas
põhjas ja kõik. Ja nii nagu olen maininud, siis pärast torukolle lisamist on ülerõhku1.2-1.3 asemel 1.6.
Samas uued Oleevi kolled on teistsuguse wg väljavõttega, seega rõhu tõus (vähemalt stock k24) ei tohiks nii suur olla. |
Teemo Vaat mis on selle Wg ja üle rõhuga See Wg väljavõtte auk ongi nii tehtud,et saad seda ise suuremaks teha seda auku pean silmas.Teed suuremaks
laseb röhu varem maha ja samas saad siis ise juba juurde keerata kruvist.Kui vaatad seda auku siis see on ju ainult veerand tegelikust august gaasid
ei tule nii hästi välja.
|
|
|
|
Teemo
klubiliige
Registreerunud 15.10.05
Asukoht: Tallinn, Kivimäe
Kasutaja on eemal
Auto: Audi Quattro
|
|
postitati 28.11.06 16:15
|
|
|
| Tsitaat: | Algselt postitas: oleeev
| Tsitaat: | Algselt postitas: Teemo
No mina olengi siin juba tükk aega mõelnud selle teostamisele.
Nimelt AC tragil 2006 sügisel sõitis mu elukaaslane(AC Mirjam) kõik stock s4 aut. ajaks 15.0sek (startides piduriga pööreded 2000). Pärast üritust
olen installinud juurde Oleevi kolle ja 7A nukad hr. Forsini poolt pakutud variandiga teemas "Nukkvõllid".
Muid tegemisi enne kevadet ei plaani ning kui AC drag toimub siis see auto sõidab kindlalt uuesti. Automaadiga on ju lihtne võrrelda-lihtsalt gaas
põhjas ja kõik. Ja nii nagu olen maininud, siis pärast torukolle lisamist on ülerõhku1.2-1.3 asemel 1.6.
Samas uued Oleevi kolled on teistsuguse wg väljavõttega, seega rõhu tõus (vähemalt stock k24) ei tohiks nii suur olla. |
Teemo Vaat mis on selle Wg ja üle rõhuga See Wg väljavõtte auk ongi nii tehtud,et saad seda ise suuremaks teha seda auku pean silmas.Teed suuremaks
laseb röhu varem maha ja samas saad siis ise juba juurde keerata kruvist.Kui vaatad seda auku siis see on ju ainult veerand tegelikust august gaasid
ei tule nii hästi välja. |
Jah seda kyll, ma isegi väheke modifitseerisin seda auku ja yldse kogu sisepinda, kuid see oli ka nö. ettenähtud. Olen ka WG vedrut nyyd jupp jagu
järgi lasknud, aga pöhiline on see, et ta hoiab "ilusat" röhku väga pikalt. See näitab siiski ka head voolu turbo labadele. See oli ju ka eesmärk
ning mina olen antud kaubaga väga rahul.( Ja juhul kui vöimsusejänu muudkui kasvab, siis on vähemalt yks asi olemas mida uuesti muretsema ei pea ja
esialgu ei sega ta ka suht stock tehnika tööd.)
|
|
|
|
forsin
huviline
Registreerunud 01.07.04
Asukoht: Audirstad(no)/Pärnu
Kasutaja on eemal
Auto: S6T, S6TD, Golf TDi 200hp, Multivan
|
|
postitati 28.11.06 18:34
|
|
|
| Tsitaat: | Algselt postitas: forsin
Need 5 > 1 väljalaske kolded on ilusad. Kasutada saab ~600 hp -lisel kui ei vaja alla 4000 p/m boosti tekkeks vajalikku survet. Minu arusaam asjast
on hoopis teistsugune. |
Ma ei ole kuskil öelnud et need 5 > kolded on kehvemad.
Ja igapäeva autol on mul peal originaal kolle mille portisin läbi ja mulle jätkub (400 hp ja rohkem mahub sealt ilusti läbi)
Kõik vastavalt vajadusele aga minu arusaam on teistsugune.
Seletan
Vabalt hingaval (7A) on ka 5 > 1-te välja kolle ja peale seda kui lõppeb üks pikk torujupp (neid on viis) kuhu sisse mahub kolvi kubatuuri jagu
heitgaasi + veel hästi natuke.
Kohas kus saavad 5 toru kokku tekitatakse veel suurem hõrendus (mahuti/väike pott) võnke neelaja , et imeda viiest torust kõik välja,(surve seal vaid
+0,4 bar ) -> ja edasi jätkub lihtsalt sumbuti mis ei tekita vastusurvet.
TURBOKAL
Kohas kus saavad 5 toru kokku ei tohi järgneda potti vaid surve tuleb võimalikult lähedalt väikeste kõrvele kaduteta juhtida turbo labasid
tõukama(~nii tahab teha mulk)
sest WG vedruga tekitatud vastusurve on mitu baari rallikatel kuni 4 bari
Ja nüüd minu arusaamast, räägiks näiteks ainult ühest toru jupist väljalaske klapist turboni.
Kuna mootor teeb 720´kraadi ja sellest on lahti väljalaske klapp ainult väikse aja (orig.212´=1mm ) , ei toimu selles toru jupis heitkaasi voolamine
turbo suunas vaid toimub heitkaasi hetkeline võnkega edasi tõukamine.
Ja tegelikult ei ole see mitte 212´jagu vaid vähem sest klap peab jõudma rohkem avaneda et täita 36mm toru,
Seega liigub üks kolvitäis heitkaase torus (alla 180´vända kraadi) =ainult 25% väntvõlli keerlemis ajast.
Minu arusaam et torus toimuks pidev puhkumine oleks vaja panna neljapütasel (kahjuks audi on 5) kõik neli väljalaske toru kohe peale väljalaske klappe
üheks toruks mis läheb turboni, aga see ei ole võimalik sest väljalaske klapite taga väljumis kohad ei asu samas kohas. seega tekib juba mingi toru
pundar.
Läbipuhke faasi sellepärast turbokal praktiliselt polegi et on suur surve väljalaske koldes, mis puhuks mõlema klapi lahtioleku ajal heitkaasid
tagurbidi läbi mootori ja sellepärast ka kõrgsurve turbokatel ei tehta enne kolvi ülemist asendit sisselaske klappi lahti (tehakse vähesel määral või
rohkem kui kasutatakse ainult põhjapööret)
Uuesti väljakolde ühe toru jupi juurde, kuna ühest toru jupist (neid on 5) tuleb tõukavat survet ainult 25% ajast siis 75% ajast neelab ta endasse
teiste torujuppide survet tulemuseks ei teki väljalaske koldes suurt survet mis tõukaks turbot,(suur sisemine kubatuur) lisaks tekivad edasitagasi
võnked. kõigis torudes surve kõrvale kaldumise ajal.
Siit ka pea põhjus miks enamus projekt autode turbod ärkavad väga äkki ja alles kõrgematel pööretel. Siis lihtsalt läheb heitkaaside voolu kiirus nii
suurek.
, sama asja pärast soovitas som (tom) kasutada 34mm mitte aga 40 mm mis oleks tegelik vajalik läbimõõt.
Ja samal põhjusel et vähendada edasi tagasi võnkeid torujupis ei teinud ma toru juppe sirgetena vaid U või S tähe kujulisena (kurvi peegeldus kohad
surmavad laine/võnke) lisaks kuumus paisutab ja veeloik kahandab toru = teine põhjus et keevitus ei murduks (teada ju et U profiil paindub aga V
profiil murdub.
Ja kui mõni mõtleb et kõverikust ei mahu voolama siis vastus on lihtne füüsika (täisnurk sajasest torust mahub rohkem vett läbi kui sirgest 50mm
torust kuigi jämedamas on keerised ) seega saab läbimõõdud valida.
Minu koldel on pantud kahekaupa tõukavad võnked üksteise järgi = peaaegu 50% ajast tõukab üks toru jupp turbot. Seega poole varem ärkab turbo olen
teinud vastavalt töö järjekorrale 1 annab eelsurve 2 -te ja teine väntab täissurvega turbosse sammuti paaris töötavad 4->5 ja üksteise rivis
turbosse. kolmas on nende töötaktide vahel asuv ja seda toru juppi kasutan hüdrofoorina mis leevendaks torude eri pikkusi ja WG toru auguna,
Seega turbo kolde kubatuur ei võiks ületada mootori kubatuuri (2226cm) 5> 1 puhul ja kui oskust siis võib kolde sisekubatuuri võhendada arvestades
välja nuka lahti oleku pikkusi , kuna see on ainult 25% (suurtel nukkedel kuni 35%)
minul on välja klapi augud vee kaalumisega mõõdetud,kaanes 80 cm x 5 tk = 400cm.
Ole meheks ja tee 5 pütine kolle alles jäänud kubatuurist ja oled meister..
Seega kui 5 > 1 kolde sise kubatuur hakkab ületama 2226 cm on tegu survet langetava prügiga milles ei teki sise survet mis tõukab turbot tulemuseks
turbo ei ärka.
Ja kui kogu minu arvamust ei usu siis vaata 1001 hp veiron bugatti välja kollet. Või kahe turbolisi BMW TDI
|
|
|
|
mulk
klubiliige ac aasta auto 2007/2009 võitja
Registreerunud 11.11.03
Asukoht: Nummela/Viljandi
Kasutaja on eemal
Auto: A8 D3 FL2, LR Disco 1, Iveco Daily 40C13V
|
|
postitati 28.11.06 20:12
|
|
|
| Tsitaat: | Algselt postitas: forsin
| Tsitaat: | Algselt postitas: forsin
Need 5 > 1 väljalaske kolded on ilusad. Kasutada saab ~600 hp -lisel kui ei vaja alla 4000 p/m boosti tekkeks vajalikku survet. Minu arusaam asjast
on hoopis teistsugune. |
Ma ei ole kuskil öelnud et need 5 > kolded on kehvemad.
Ja igapäeva autol on mul peal originaal kolle mille portisin läbi ja mulle jätkub (400 hp ja rohkem mahub sealt ilusti läbi)
Kõik vastavalt vajadusele aga minu arusaam on teistsugune.
Seletan
Vabalt hingaval (7A) on ka 5 > 1-te välja kolle ja peale seda kui lõppeb üks pikk torujupp (neid on viis) kuhu sisse mahub kolvi kubatuuri jagu
heitgaasi + veel hästi natuke.
Kohas kus saavad 5 toru kokku tekitatakse veel suurem hõrendus (mahuti/väike pott) võnke neelaja , et imeda viiest torust kõik välja,(surve seal vaid
+0,4 bar ) -> ja edasi jätkub lihtsalt sumbuti mis ei tekita vastusurvet.
TURBOKAL
Kohas kus saavad 5 toru kokku ei tohi järgneda potti vaid surve tuleb võimalikult lähedalt väikeste kõrvele kaduteta juhtida turbo labasid
tõukama(~nii tahab teha mulk)
sest WG vedruga tekitatud vastusurve on mitu baari rallikatel kuni 4 bari
Ja nüüd minu arusaamast, räägiks näiteks ainult ühest toru jupist väljalaske klapist turboni.
Kuna mootor teeb 720´kraadi ja sellest on lahti väljalaske klapp ainult väikse aja (orig.212´=1mm ) , ei toimu selles toru jupis heitkaasi voolamine
turbo suunas vaid toimub heitkaasi hetkeline võnkega edasi tõukamine.
Ja tegelikult ei ole see mitte 212´jagu vaid vähem sest klap peab jõudma rohkem avaneda et täita 36mm toru,
Seega liigub üks kolvitäis heitkaase torus (alla 180´vända kraadi) =ainult 25% väntvõlli keerlemis ajast.
Minu arusaam et torus toimuks pidev puhkumine oleks vaja panna neljapütasel (kahjuks audi on 5) kõik neli väljalaske toru kohe peale väljalaske klappe
üheks toruks mis läheb turboni, aga see ei ole võimalik sest väljalaske klapite taga väljumis kohad ei asu samas kohas. seega tekib juba mingi toru
pundar.
Läbipuhke faasi sellepärast turbokal praktiliselt polegi et on suur surve väljalaske koldes, mis puhuks mõlema klapi lahtioleku ajal heitkaasid
tagurbidi läbi mootori ja sellepärast ka kõrgsurve turbokatel ei tehta enne kolvi ülemist asendit sisselaske klappi lahti (tehakse vähesel määral või
rohkem kui kasutatakse ainult põhjapööret)
Uuesti väljakolde ühe toru jupi juurde, kuna ühest toru jupist (neid on 5) tuleb tõukavat survet ainult 25% ajast siis 75% ajast neelab ta endasse
teiste torujuppide survet tulemuseks ei teki väljalaske koldes suurt survet mis tõukaks turbot,(suur sisemine kubatuur) lisaks tekivad edasitagasi
võnked. kõigis torudes surve kõrvale kaldumise ajal.
Siit ka pea põhjus miks enamus projekt autode turbod ärkavad väga äkki ja alles kõrgematel pööretel. Siis lihtsalt läheb heitkaaside voolu kiirus nii
suurek.
, sama asja pärast soovitas som (tom) kasutada 34mm mitte aga 40 mm mis oleks tegelik vajalik läbimõõt.
Minu koldel on vähemalt pantud kahekaupa tõukavad võnked üksteise järgi = peaaegu 50% ajast tõukab, Seega poole varem ärkab turbo olen teinud
vastavalt töö järjekorrale 1 annab eelsurve 2 -te ja teine väntab täissurvega turbosse sammuti paaris töötavad 4->5 ja üksteise rivis turbosse.
kolmas on nende töötaktide vahel asuv ja seda toru juppi kasutan hüdrofoorina ja WG toru auguna,
Seega turbo kolde kubatuur ei või ületada mootori kubatuuri (2226cm) 5> 1 puhul ja kui oskust siis võib kolde sisekubatuuri võhendada arvestades
välja nuka lahti oleku pikkusi , kuna see on ainult 25% (suurtel nukkedel kuni 35%)siis ei või välja kolle olla väiksem kui 2226cm miinus 75 % = 556cm
(minul on välja klapi augud kaanes 80cm x 5 tk = 400cm.
ole meheks ja tee 5 pütine kolle alles jäänud 150cm-ine = mitte teostatav.
Seega kui 5 > 1 kolde sise kubatuur hakkab ületama 2226 cm on tegu survet langetava prügiga milles ei teki sise survet mis tõukab turbot tulemuseks
turbo ei ärka.
Ja kui kogu minu arvamust ei usu siis vaata 1001 hp bugatti välja kollet. Või kahe turbolisi BMW TDI |
Jah .. paaritu arvuga silindritega mootoritel ei ole võimalik õieti teostada seda 4>2 või 4>2>1 süsteemis töötavat kollet ... mis üldse oleks
õige? .. Nohh, minu arust paarissilindrilise turbomootori puhul saaks ja tulekski kasutada "jagatud" kojaga turbiinikorpust, just nimelt selle
jaoks, et eelnevalt (näiteks siis R4 mootor) neljast torust kahe moodustudes, püsivad heitgaasi kiirused kuni turbiinitiivikuni kõrged. Et siis kahel
silindripaaril oleks nagu oma turbiinikoda ja teisel kahel oma.
Mõtisklesin ise samal teemal ja pisut katsetusigi sai tehtud 5>3>2 tüüpi kollektori jaoks, kuid just Repo selle idee maha laitiski .. ehk
seetõttu, et erinevatel silindritel võivad jääda erinevad termokoormused ja millal tahes võib üks püttidest töölepingu lõpetada.
Hoolimata sellest, ei plaani ma vahetada audi parimat mootorit neljapütise vastu
Hoides viiesilindrilise turbokone kollektoritorud võimalikult pikalt eraldatuna, et ei tekiks heitgaaside "laienemist" ja aeglustumist
ühenemiskohas.
aa ja sellest gaasside tagasipöördumisest, osa valmistajaid kasutab teatud juhtudel isegi nn. "gaasi tõkkeid" et heitgaasid ei saaks tagasi minna
silindrisse, pika ülekatte ajal.
|
|
|
|
|
|
forsin
huviline
Registreerunud 01.07.04
Asukoht: Audirstad(no)/Pärnu
Kasutaja on eemal
Auto: S6T, S6TD, Golf TDi 200hp, Multivan
|
|
postitati 29.11.06 20:27
|
|
|
| Tsitaat: | Algselt postitas: mulk
Jah .. paaritu arvuga silindritega mootoritel ei ole võimalik õieti teostada seda 4>2 või 4>2>1 süsteemis töötavat kollet ... mis üldse oleks
õige? .. Nohh, minu arust 4 silindrilise turbomootori puhul saaks ja tulekski kasutada "jagatud" kojaga turbiinikorpust, just nimelt selle jaoks, et
eelnevalt (näiteks siis R4 mootor) neljast torust kahe moodustudes, püsivad heitgaasi kiirused kuni turbiinitiivikuni kõrged.
Mõtisklesin ise samal teemal kuid just Repo selle idee maha laitiski .. ehk seetõttu, et erinevatel silindritel võivad jääda erinevad termokoormused
ja millal tahes võib üks püttidest töölepingu lõpetada.
Hoolimata sellest, ei plaani ma vahetada audi parimat mootorit neljapütise vastu |
Ja õieti teed tühja se välja kolde probleem aga ükski teine mootori lahendus ei anna kergema vaevaga suuremat
omavõimsust kui 5 pütane
Pean silmas seda et töötakt toodab jõudu (kolb ülevalt kuni alla =180´) tegelikult paarkümend kraadi vähem ülevalt ja alt sest sirget kepsu ei saa
tõugata = kasulik kolvi tõuge on ~144 kraadi ja kui need kasulikud kolvi tõuked ritta panna mahub neid 5 tükki kahe väntvõlli ringi kohta.
Aga nelja pütasel ei toimu ühtlase jõuga pidev vända tõuget, jäävad augud sisse.
Ja V-8 võib olla ühtlasem mootor oma käigult aga pole seda nii ühtlase vända tõukega ja seepärast ongi enamus tipp mootorid 5 või 10 pütased.
5 pütasele lähim on rida kuus , seal toimib pikk väntvõll juba spiraal vedruna mis kerib võnked enda sisse ja võnke vahel keerab ennast võnkest
vabaks.
|
|
|
|
Maku
klubiliige
Registreerunud 28.01.03
Asukoht: Eesti Vabariik
Kasutaja on eemal
|
|
postitati 18.12.06 17:50
|
|
|
20v Turbo Manifold Build - materjalidest 2 sõna:
S2 foorumi link
Hacke kolle:
S2 foorumi link
|
torque addict / in the real world four wheel drive means safety and traction
|
|
|
|
|
Maku
klubiliige
Registreerunud 28.01.03
Asukoht: Eesti Vabariik
Kasutaja on eemal
|
|
postitati 22.12.06 17:03
|
|
|
RS2 kollektor
This manifold was originally designed by a very reputable engineer and engine builder known as Heinz Lehmann. It was designed purely for performance
gains and reliability issues. This manifold was needed for the RS2 model and therefore the rights were purchased from Lehmann in order to make this a
factory item.
SIIT lehelt tuleb välja, et stock kollektori asendamine RS2 omaga,
peaks andma jõulisa ca 10hp.
|
torque addict / in the real world four wheel drive means safety and traction
|
|
|
|
|
genekas
huviline
Registreerunud 30.01.03
Asukoht: Tallinn
Kasutaja on eemal
Auto: järgmist plaanimas
|
|
postitati 26.12.06 00:11
|
|
|
Seda ehk ilmselt siis, kui muu keskkond seda ka toetab. Mul enda autol on tegu sellise huvitava kombinatsiooniga, et stock K24/7000 turbo on RS2
kollektori otsas.
Kohe alguses aga hoomaski seda, et mingis osas selle auto käitumine erines näiteks eelmise omast, mis oli 100% stock. Ei ole kindel, kas seda saaks
kanda millegi muu kui eelmainitud pisiasja arvele, aga vahe on siiski selgelt tuntav - nimelt allpool otsas enne "ärkamist" (kuskil 2000 rpm juures)
on mootoris selgelt eluvaimu rohkem (saab tahtmise korral kergemalt ökotada) ja "ärkamine" ise ei ole nii järsk, kui tavaliselt.
Igal juhul mingi vahe on selgelt olemas.
Põhimõtteliselt saaks seda küll kanda selle arvele, et heitgaasid jõuavad ühtlasema vooluna turbo juurde. See on muidugi ka ilmne, et ülemises otsas
on voolavus parem, kuna äärmistel silindritel ei lähe hing nii kinni.
Igatahes kui jõulisa sellest ei tulegi, siis ka muus mõttes on selline vahetus täiesti mõistlik tegu - seda enam, et uuest peast on RS2 kollektor
odavam 
Selle "tavalise" kollektori võiks tegelikult osade loetelust juba ammu kustutada, nagu papist plokikaanetihendi ja mõnegi muu arhailisusega on seda
tehtud.
|
|
|
|
Maku
klubiliige
Registreerunud 28.01.03
Asukoht: Eesti Vabariik
Kasutaja on eemal
|
|
postitati 26.12.06 09:22
|
|
|
| Tsitaat: | Algselt postitas: generaator M
Selle "tavalise" kollektori võiks tegelikult osade loetelust juba ammu kustutada, nagu papist plokikaanetihendi ja mõnegi muu arhailisusega on seda
tehtud. |
Olen nõus sinuga. Kui kellelgi on RS2 kollektor käepärast, siis võiks selle kubatuuri ära mõõta. Kindlasti on see väiksem stock kollektori omast.
|
torque addict / in the real world four wheel drive means safety and traction
|
|
|
|
|
mulk
klubiliige ac aasta auto 2007/2009 võitja
Registreerunud 11.11.03
Asukoht: Nummela/Viljandi
Kasutaja on eemal
Auto: A8 D3 FL2, LR Disco 1, Iveco Daily 40C13V
|
|
postitati 26.12.06 09:26
|
|
|
| Tsitaat: | Algselt postitas: Maku
| Tsitaat: | Algselt postitas: generaator M
Selle "tavalise" kollektori võiks tegelikult osade loetelust juba ammu kustutada, nagu papist plokikaanetihendi ja mõnegi muu arhailisusega on seda
tehtud. |
Olen nõus sinuga. Kui kellelgi on RS2 kollektor käepärast, siis võiks selle kubatuuri ära mõõta. Kindlasti on see väiksem stock kollektori omast.
|
Tõsiselt huvitav oleks teada, mis tähtsust omab väljalaske kollektori ruumala?
Mu meelest on kordades olulisem runnerite läbimõõt ja kuju.
|
|
|
|
|
|
| Lehekülgi: 1 2 3 4 5 .. 10 |
