| Lehekülgi: 1 2 3 4 5 6 .. 10 |
Maku
klubiliige
Registreerunud 28.01.03
Asukoht: Eesti Vabariik
Kasutaja on eemal
|
|
postitati 26.12.06 10:30
|
|
|
Nii palju, kui mina olen härradega suhelnud ja lugenud selle kohta, siis iga mootori kohta on maksimum väljalaske kollektori kubatuur, mida peaks
silmas pidama. Seda siis selleks, et asjast oleks rohkem kasu kui kahju.
Selle arvutamiseks on ka oma valem olemas.
|
torque addict / in the real world four wheel drive means safety and traction
|
|
|
|
|
mulk
klubiliige ac aasta auto 2007/2009 võitja
Registreerunud 11.11.03
Asukoht: Nummela/Viljandi
Kasutaja on eemal
Auto: A8 D3 FL2, LR Disco 1, Iveco Daily 40C13V
|
|
postitati 26.12.06 10:34
|
|
|
| Tsitaat: | Algselt postitas: Maku
Nii palju, kui mina olen härradega suhelnud ja lugenud selle kohta, siis iga mootori kohta on maksimum väljalaske kollektori kubatuur, mida peaks
silmas pidama. Seda siis selleks, et asjast oleks rohkem kasu kui kahju.
Selle arvutamiseks on ka oma valem olemas. |
Tõsiselt huvitav, ei ole omale kusklt meelde jäänud ega ka kuulnud sellist väidet.
Kui sul on sellekohast linki, avalikusta seda 
Ja, millega need härrased on põhjendanud sellist vajadust?
|
|
|
|
|
|
forsin
huviline
Registreerunud 01.07.04
Asukoht: Audirstad(no)/Pärnu
Kasutaja on eemal
Auto: S6T, S6TD, Golf TDi 200hp, Multivan
|
|
postitati 28.12.06 18:15
|
|
|
Välja kolde ruumalast sõltub silindrist tuleva surve etasi kandmine kui ruumala on suur langeb surve turbole ja kui välja kolde sisekubatuur on
ülisuur ei jõuagi surve peaaegu turbot tõukama (mingil määral jõuab surve üles pumbata peale väga pikka põhja pedaali tallamist.)
Seega kõige rohkem on sellega seotud turbo reageerimis teravus.
Lisaks võiks teha sisselaske kollde lisa klapistusega kahe süsteemseks (otse vabalthingav+ turbo süsteem) kaob turbosse mineku auk täielukult. (mõni
inimene on minu auto peal seda kogenud)
Dahlbäck Racing välja kolle vanasti
http://old.album.ee/?o=292421209
Ja Dahlbäck Racing välja kolle tänane
http://old.album.ee/?o=292421210
| Tsitaat: | Algselt postitas: mulk
Tõsiselt huvitav, ei ole omale kusklt meelde jäänud ega ka kuulnud sellist väidet.
Kui sul on sellekohast linki, avalikusta seda
Ja, millega need härrased on põhjendanud sellist vajadust? |
Ei ole neti inimene, seega otsi ->
Vabalthingava mootori saab teha madalsurve turbomootoriks (~kuni +0,4 bar max on saadud isegi +0,7) nukkvõlle muutmata ja seda vabalthingava
väljalaskega. Kõrgsurve turbokal ei avata sisselaske nukkvõlli enne kolvi ülemist seisu ja see klapi avamata ala (avatud sisse nukk enne kolvi ülemist
seisu) asendatakse kõrgema nuki tõusuga või suurendatud sisselaske klapi läbimõõduga või teravamalt avaneva klapi liikumis tehnoloogiaga. = kraadides
kitsam sisselaske nukk mis suudab lasta sisse rohkem õhku.
Neljataktilised mootorid hingavad nagu Mazda rootormootorid. Otsi Mazda ja Lada rootori maailmast ja saad täpsed vastused, mis kubatuuriga peab olema
väljalake kollektor, et saada üldse rootor-mootor tööle ja millise väljalaskega on jõud ja kuidas saada co normidesse.
Ja rootori maailmast saadud vastus kehtib kõigi bensiinimootorite kohta, lihtsalt rootoreid on kõige raskem hingama saada, sest nad hingavad kolm
korda järjest.
Vihjeks võin öelda, et venelased ei saanud enne miilitsa Žiguli rootormootoreid tööle, kui väljalaske kollektori kubatuuri täpsus oli 5 % täpsusega
paigas. Venelasi huvitas ainult võimsus, mitte vastupidavus ja bensiinikulu. Peale neid katseid, said tavamootoriga tehase ralli tiimi mootorid kohe
märgatavalt võimsust juurde pöörete lõpualas ja seda ainult tänu väljalaske kollektori täpsusele.
Vabalthingava ja turboka väljalaskega võrreldes, on erinevus selles, et kõrgsurve turbokal peaks peale turbost väljumist (dowpipe) heitgaasi survet
langetama kordades.
Selline on minu arusaam.
Sest enne turbot kasutatakse survet orig. S kuni +1,6 bar ja tuunijad kuni + 3bar ja hullud veel rohkem.
Vabalthingaval sellist surve pauna pole vaid on sujuv toru taha kuni +0,7 bar sumpa pükstes.
Seega mina arvan et peale turbot, täpsemini peale turbost väljunud põlve (tounpipe) oleks seda survet vaja kordades langetada (kahjuks seda ei tee
tehase turbo S audi ). Seega, minu arusaam pükste alast oleks järgmine -> turbost väljuv põlv vastavalt turbo läbimõõdule näiteks ~60mm või jämedam
ja alla minev toru kuni alla oleks kordades jämedam vastavalt kui suurt ülesurvet kasutatakse WG vedruga enne turbot sama palju kordi tuleks seda
langetada peale turbot.
Kui on surve enne turbot näiteks +2,5 bar siis alla minevas torus ei tohi ületada 1,0 bar normaalne oleks +0,7 bar, et seda saavutada on vaja surve
langetamise alas suurendada toru läbimõõtu väga palju -> ja edasi enne katte võib juba teha ~75 mm toru või jämedama oleneb kui suure läbilaskega
nukad on kasutusel.
|
|
|
|
forsin
huviline
Registreerunud 01.07.04
Asukoht: Audirstad(no)/Pärnu
Kasutaja on eemal
Auto: S6T, S6TD, Golf TDi 200hp, Multivan
|
|
mulk
klubiliige ac aasta auto 2007/2009 võitja
Registreerunud 11.11.03
Asukoht: Nummela/Viljandi
Kasutaja on eemal
Auto: A8 D3 FL2, LR Disco 1, Iveco Daily 40C13V
|
|
postitati 25.01.07 19:41
|
|
|
vabandan teemavälise küsimuse pärast
Mind huvitaks SELLE õliradiaatori algupärasus, mis vene masina radikaga tegemist on
ja on sul neid veel, ostaksin sult ära
|
|
|
|
|
|
forsin
huviline
Registreerunud 01.07.04
Asukoht: Audirstad(no)/Pärnu
Kasutaja on eemal
Auto: S6T, S6TD, Golf TDi 200hp, Multivan
|
|
postitati 25.01.07 19:45
|
|
|
| Tsitaat: | Algselt postitas: mulk
Mind huvitaks SELLE õliradiaatori algupärasus, mis vene masina radikaga tegemist
on |
hetkel rohkem pole.
See rooli õli radiaatoriks pantud toru radika ostsin ühe GAZ 53 KÜLJEST 400.- EEK SEEGA VENELANE ja sellepärast on ta sinine
Ja GAZ 52-l on vee radika taolise kärjega õli radikas, ja Zil 131-l on sama sugused alumiin toru radikad 2 ja 4 toru aga otsad on samal pool.
Sellel GAZ 53 on viis toru ja laius väiksem
|
|
|
|
epic
klubiliige
Registreerunud 26.05.05
Asukoht: Viimsi
Kasutaja on eemal
|
|
postitati 03.02.07 01:25
|
|
|
Keegi võiks rääkida, kas mustast metallist v.kollektor tasuks ka millegagi üle katta ?
|
|
|
|
oleeev
huviline
Registreerunud 23.05.03
Asukoht: pärnu
Kasutaja on eemal
Auto: 2x audi S4tq,VW passat2,8 syncro
|
|
postitati 09.03.07 18:05
|
|
|
Tegin siis kaks uutmoodi kollet.
Eks siis räägi täppsemalt kui peal juba kellelgi,senised mis tehtud õigustavad end igati,eks need räägivad ise kellel peal juba.
Uued kolled siis ka toru sise mõõt36mm.Flantsid panematta,sest kuidas keegi soovib mis nurga alla.
|
|
|
|
mulk
klubiliige ac aasta auto 2007/2009 võitja
Registreerunud 11.11.03
Asukoht: Nummela/Viljandi
Kasutaja on eemal
Auto: A8 D3 FL2, LR Disco 1, Iveco Daily 40C13V
|
|
postitati 09.03.07 20:02
|
|
|
Kui nyyd vaadata neid torusi, siis k6ik samas tasapinnas ja ... erineva pikkusega, seega erineva soojuspaisumisega, meeletud pinged, mis sellises
kollektoris tekivad. (huvitav oleks seda kollektorit seest näga, pikalt yhinevad torud, mis tekitab koheselt gaasi le v6imaluse laieneda ja kiirust
vähendada)
Ja see WG välajv6te on vastu igasuguseid reegleid. 
Muidugi au ja kiitus, et midagi valmis teed, kuid yrita v6tta malli maailma parimatelt, kuidas torud paigutatud on, materjalivalik ja ka
keevitused.
j6udu soovides
mulk
kena on targutada ise midagi tegemata 
|
|
|
|
|
|
oleeev
huviline
Registreerunud 23.05.03
Asukoht: pärnu
Kasutaja on eemal
Auto: 2x audi S4tq,VW passat2,8 syncro
|
|
postitati 10.03.07 15:56
|
|
|
| Tsitaat: | Algselt postitas: mulk
Kui nyyd vaadata neid torusi, siis k6ik samas tasapinnas ja ... erineva pikkusega, seega erineva soojuspaisumisega, meeletud pinged, mis sellises
kollektoris tekivad. (huvitav oleks seda kollektorit seest näga, pikalt yhinevad torud, mis tekitab koheselt gaasi le v6imaluse laieneda ja kiirust
vähendada)
Ja see WG välajv6te on vastu igasuguseid reegleid.
Muidugi au ja kiitus, et midagi valmis teed, kuid yrita v6tta malli maailma parimatelt, kuidas torud paigutatud on, materjalivalik ja ka
keevitused.
j6udu soovides
mulk
kena on targutada ise midagi tegemata |
No ega naad nüüd kohe nii kokku ei lähe ikka küll see tundub väljast seest ikka igal ühel oma nii pikalt kui võimalik.
Pingete vastu pidi pööbli sõnade järgi aitama see,et kui lasen ta korra tulipunaseks ja lasen maha jahtuda ja siis alles freesin flantsid sirgu.Aga
elame näeme.Panen ühe seest liffimatta pildi kui miskit aru on saada.
|
|
|
|
mulk
klubiliige ac aasta auto 2007/2009 võitja
Registreerunud 11.11.03
Asukoht: Nummela/Viljandi
Kasutaja on eemal
Auto: A8 D3 FL2, LR Disco 1, Iveco Daily 40C13V
|
|
postitati 10.03.07 19:46
|
|
|
Jah, seest tundub asi parem t6esti.
Ja pingete eemaldamiseks on see "kypsetamise" idee t6esti väga hea.
Terase karastamisele järgneb kaks korda kaks tundi "stressi eemaldamist" mille jooksul materjali molekulid korrastuvad.
|
|
|
|
|
|
oleeev
huviline
Registreerunud 23.05.03
Asukoht: pärnu
Kasutaja on eemal
Auto: 2x audi S4tq,VW passat2,8 syncro
|
|
postitati 10.03.07 23:37
|
|
|
Miks sa arvad,et wg on vale kohapeal.Ma ise vaatan ka piltti ja tundub nagu tuleks ta keskmisest torust tgl tuleb põlvega ilusti ämblikust.
|
|
|
|
mulk
klubiliige ac aasta auto 2007/2009 võitja
Registreerunud 11.11.03
Asukoht: Nummela/Viljandi
Kasutaja on eemal
Auto: A8 D3 FL2, LR Disco 1, Iveco Daily 40C13V
|
|
postitati 11.03.07 08:55
|
|
|
| Tsitaat: | Algselt postitas: oleeev
Miks sa arvad,et wg on vale kohapeal.Ma ise vaatan ka piltti ja tundub nagu tuleks ta keskmisest torust tgl tuleb põlvega ilusti ämblikust.
|
WG toru v6i siis ava peaks olema v6imalikult lauge nurga all gaaside liikumis suuna suhtes, et gaasid ei peaks tegama níteks 130 kraadist
tagasip66ret.
Mis vahet yldse sellel on ... sujuvam gaaside pealevfool WG le tagab parema ja yhtlasema r6hu reguleerimise.
|
|
|
|
|
|
laurz
huviline
Registreerunud 30.12.05
Asukoht: Eesti
Kasutaja on eemal
Auto: b4TQ  E39
|
|
postitati 01.04.07 17:39
|
|
|
siin soovitatakse UrS4-jal alles jätta ainult tagumine pütt.Aga kuidas müraga lood äkki kellelgi kogemusi
|
|
|
|
Maku
klubiliige
Registreerunud 28.01.03
Asukoht: Eesti Vabariik
Kasutaja on eemal
|
|
laurz
huviline
Registreerunud 30.12.05
Asukoht: Eesti
Kasutaja on eemal
Auto: b4TQ E39
|
|
postitati 01.04.07 18:37
|
|
|
Katid on vahelt läind.aga kui jätta keskmine pütt alles ja tagumine asendada sportpütiga siis millist soovitatte
|
|
|
|
jõuvanker
klubiliige
Registreerunud 21.03.03
Asukoht: Harjumaa
Kasutaja on eemal
Auto: ´11a. A4 avant q. s-tronic 3.0TDI 176KW
|
|
postitati 02.04.07 06:51
|
|
|
| Tsitaat: | Algselt postitas: laurz
Katid on vahelt läind.aga kui jätta keskmine pütt alles ja tagumine asendada sportpütiga siis millist soovitatte |
Nn universaal "sport" lõpupütid ei kõlba mitte kuskile, eriti veel 2.2T 20v mootori tahaotsa.
Katid minema, asemele torud, eelviimane pütt minema, asemele torud. Või asendada kogu väljalase korraliku otseläbi 2 resoga.
|
lapsepõlvest alates meeldinud 20VT R5
|
|
|
|
|
forsin
huviline
Registreerunud 01.07.04
Asukoht: Audirstad(no)/Pärnu
Kasutaja on eemal
Auto: S6T, S6TD, Golf TDi 200hp, Multivan
|
|
postitati 02.04.07 07:24
|
|
|
| Tsitaat: | Algselt postitas: jõuvanker
Nn universaal "sport" lõpupütid ei kõlba mitte kuskile, eriti veel 2.2T 20v mootori tahaotsa.
Katid minema, asemele torud, eelviimane pütt minema, asemele torud. Või asendada kogu väljalase korraliku otseläbi 2 resoga. |
Mõni 3
tolli täis toru sumpa omanik kellel võimalust võiks mõõta ilma taga pütita tagalt välja tuleva müra detsibelli , siis saaks täpselt teada mitu
detsibelli peab lõpu pütt müra vähendama.
Seda ei tee nn. universaal sport lõpu pütid.
|
|
|
|
laurz
huviline
Registreerunud 30.12.05
Asukoht: Eesti
Kasutaja on eemal
Auto: b4TQ E39
|
|
postitati 02.04.07 18:32
|
|
|
tahakski paigaldada korralikku lõpupütti aga ei tea millist
|
|
|
|
Silwer
huviline
Registreerunud 11.12.02
Kasutaja on eemal
|
|
postitati 02.04.07 18:54
|
|
|
| Tsitaat: | Algselt postitas: laurz
tahakski paigaldada korralikku lõpupütti aga ei tea millist
|
Originaal on piisavalt hea. Vahet pole mille vastu sa teda vahetad, mingit võimsuselisa sealt oodata ikkagi ei ole...
|
BMW 325i E30 2,8 stroker & BMW 328iT E36 & Seat Altea XL 2,0 TDI+DSG
|
|
|
|
|
forsin
huviline
Registreerunud 01.07.04
Asukoht: Audirstad(no)/Pärnu
Kasutaja on eemal
Auto: S6T, S6TD, Golf TDi 200hp, Multivan
|
|
mulk
klubiliige ac aasta auto 2007/2009 võitja
Registreerunud 11.11.03
Asukoht: Nummela/Viljandi
Kasutaja on eemal
Auto: A8 D3 FL2, LR Disco 1, Iveco Daily 40C13V
|
|
postitati 15.04.07 00:04
|
|
|
Vahelduseks targutamisele ja kritiseerimisele
Panen siia ka oma tehtud kollektori
Asi on ehitusjärgus, torud sobitatud, "viisik keevitatud ja lihvitud, jäänud on torude keevitus ja lihvimine, wg väljuva ava tegemine.
Materjal:
terastoru 38x2, ehk sisemõõt 34mm
Flantsid: laserlõigatud 10mm teras
Siiani on kulunud aega:
Toru toorikute painutamine ca 1 tund
Viisiku osade freesimine, ca 1.5 tundi
Viisiku keevitamine ja lihvimine 3.5 tundi
Torude sobitamine flantside vahele, 4 tundi
Niiet see on kõike muud kui lihtne ja kerge va. targutamine
|
|
|
|
|
|
forsin
huviline
Registreerunud 01.07.04
Asukoht: Audirstad(no)/Pärnu
Kasutaja on eemal
Auto: S6T, S6TD, Golf TDi 200hp, Multivan
|
|
postitati 16.04.07 11:28
|
|
|
Õige otsus edu sulle.
Lõpuks ka eestist midagi väga meeldivat silmale mis januneb võimsuse ja pöörde järgi.| Tsitaat: | Algselt postitas: mulk
Vahelduseks targutamisele ja kritiseerimisele
Panen siia ka oma tehtud kollektori
Asi on ehitusjärgus, torud sobitatud, "viisik keevitatud ja lihvitud, jäänud on torude keevitus ja lihvimine, wg väljuva ava tegemine.
Nii, et see on kõike muud kui lihtne ja kerge va. targutamine |
kus kohas sa flantsi lõigata lasid?
|
|
|
|
jõuvanker
klubiliige
Registreerunud 21.03.03
Asukoht: Harjumaa
Kasutaja on eemal
Auto: ´11a. A4 avant q. s-tronic 3.0TDI 176KW
|
|
postitati 16.04.07 11:38
|
|
|
| Tsitaat: | | kus kohas sa flantsi lõigata lasid? |
See mees teeb kõik enda kätega ning käepäraseid vahendeid kasutades
|
lapsepõlvest alates meeldinud 20VT R5
|
|
|
|
|
Taavi
klubiliige
Registreerunud 21.11.04
Asukoht: Kuressaare/Tallinn
Kasutaja on eemal
Auto: UrS4
|
|
postitati 16.04.07 11:52
|
|
|
See minuteada ei ole tema enda kätetöö . Aga eks mulk ise ütleb, kus
flantsid tehti.
|
12.301@181km/h
|
|
|
|
|
| Lehekülgi: 1 2 3 4 5 6 .. 10 |
