Foorum Kodulehekülg Eesti Audi Klubi foorum Viimati aktiivne: Mitte kunagi


Pole sisse logitud. [Logi sisse - Registreeri]
Mine lehekülje algusesse

Prinditav versioon | Telli teema e-mailile | Lisa lemmikutesse   Tee uus teema Tee uus küsitlus
 Lehekülgi:  1  2  3  4
Autor:
Pealkiri: Miks minu diiselauto (külmaga) normaalselt ei tööta? (Vastuseid: 79 | Vaatamisi: 74694)
ferdinand
huviline

Avatar


Registreerunud 17.01.03
Asukoht: Tallinn
Kasutaja on eemal

Auto: 400,401,969

postitati 18.12.09 22:06 Tsiteeri
Miks minu diiselauto (külmaga) normaalselt ei tööta?



Kuna viimase aja postitustest suur hulk sisaldavad üht ja sama probleemi- diiselauto ei tööta pakasega normaalselt siis võiks koondada ühte teemasse enamlevinud diiselautode ja külma ilmaga seotud tõed, probleemid, kogemused ja näpunäited.

Peamine probleem: auto ei käivitu või käivitub külmaga kehvasti.

Eelsoojendusküünlad soodustavad auto käivitumist, mitte ei käivita autot, st mittekorras küünaldega muidu korras diiselmootor käivitub, kuid oluliselt kehvemini, sõltuvalt temperatuurist vahetult peale käivitumist rohkem või vähem tossates ja longates.

Sissepritsehetk mõjutab oluliselt diiselmootori tööd, sh käivitumist, oluline on, et pritsehetk oleks õige, pmst on see sama nagu süütehetke tähtsus bensiinimootoril. Ka diiselmootoril tekib varase pritsehetke korral detonatsioon mis avaldub klõbinana ning samamoodi muutub hilise pritsehetkega mootor jõuetuks. Kaasaegsed pumbad oskavad väikestes piirides ka ise pritsehetke õigeks reguleerida, kuid reguleerimispiirkond on niivõrd väike, et ka pump peab siiski üsna täpselt paigas olema. Samamoodi sõltub sissepritsehetkest masina käivituvus

kütus on üks olulisematest diiselmootori eluiga määravatest teguritest. Kütusel on mootori töö jaoks muidugi väga palju olulisi omadusi, kuid tavakasutaja jaoks peamised on muidugi määrimisomadused ning külma ilma korral hanguvus.
Tavalise, korraliku, standardile vastava diiselkütuse hulka midagi lisada vaja ei ole, küll aga oleks kasulik solkkütuse, sh pestud värvitud kütuse määrimisomaduste parandamine ntx paljusoovitatud kahetaktilise õli lisamise teel. Niisama hästi (või paremini) sobib kasutamiseks bioloogilise, hästimääriva kütuse või (rapsi)õli lisamine kütusele, seejuures tuleb arvestada, et selliste lisandite kasutamine pakasega alandab kütuse hangumistemperatuuri.
Tavaline suvine kütus hangub u -15kraadi juures, hangumispiiril on kütus vaevuvoolav, meelaadne mass mis ei taha hästi kütusetorudes voolata, ega filtreid läbida. Hangunud või nn paksu kütuse esmasteks sümptomisteks on kehv käivituvus, masin küll käivitub korraks, kuid sureb kohe jälle välja. Kui kohapeal ka mootor õnnestub tööle saada siis sõitma hakates külm õhuvool jahutab filtri taas maha ning mootor sureb uuesti välja. Selliste tunnustega on kõige mõistlikum lasta mootoril kohapael mõnda aega käia kuni kapotialune sh kütusefilter soojeneb.

Parafiinid tekivad/eralduvad väidetavalt vaid nafta baasil valmistatud kütustest ning nn parafiniliblede tekkimine on pöördumatu, st ka kütuse soojenedes jääb juba moodustunud parafiin kogu kütusesüsteemi ummistama. Seetõttu on kasulik võimalikult varakult külmumiskindlat kütust kasutada. Paraku on jeesti oludes tihti sobiv talvekütus saadaval alles peale suuremate külmade saabumist. Bioloogilistes kütustes taolisi pöördumatuid keemilisi muudatusi ei teki , st biokütuse võib tahkeks kuubikuks külmutada, peale ülessoojenemist töötab ta ikka laitmatult samasuguse kütusena edasi.

Pihustid on arvamuslikult ühed olulised diiselmootori hea töö ja kestvuse tagajad, praktiliselt võib ütelda, et ideaalselt korras pihustitega autosid on tõenäoliselt vaid mõned üksikud liikvel. Ideaalne pihusti väljastab korrapärase lehtrikujulise (uuematel pihustitel toimub kütuse pihustamine mitmetest väikestest avadest) kütusejoa ja seda mootori igasugusel tööre˛iimil. Praktiliselt pihusti ideaalsena kuigi pikalt ei kesta, st varem või hiljem hakkavad pihustid teineteisest erinema. See avaldub diiselmootorile tüüpilises, nn lonkamises. Ideaalselt võrdsete pihustitega mootor käib ühtlaselt ja sujuvalt, kuid selliseid mootoreid kohtab vaid kas uuena või äärmiselt asjatundliku häälestuse tulemusena.

Kõrgsurvepump Pumba väsimisele viitab tavaliselt kui töösoe mootor ei taha hästi käivituda. Pumba tööiga määrab oluliselt mootori silindrite arv, st 4 silindrilise kõrgsurvepump kestab eeldatavalt kuuesilindrilise omast kolmandikuvõrra kauem. Korraliku määrimise, st hea kütusega on vana klassikaline bosch'i kõrgsurvepump uskumatult igavene, st ka 100 aastat vanad pumbad kestavad veel tänaseni. Küll on pumba jaoks jäädavalt hukutav ka tilk plunseri vahele sattuvat vett. (sellest päästab tavaliselt kütusefilter) Sellest tulenevalt:
1. Alati kõrgsurvepumpa vahetades tuleb uus kütusega täita!
2. Ei ole soovitav teadvalt hangunud kütusega autot käima vedada.
3. Kütusefiltrit ei tohi mitte mingil juhul, ka avariiolukorras, kõrvaldada, st kogu kütus peab filtri ilmtingimata läbima.

"Värvilised kütused" Mistahes erimärgistatud kütuste kasutamine maanteeliikluses, sh ntx traktoris vm liikurmasinas on keelatud ja vähemalt harju maakonnas on kontroll eesti tolli poolt ka järjepidev ja tõhus. Seadusekuulekad kodanikud oma autodes erimärgistatud kütust nagunii ei kasuta, kuid sellegipoolest võib ju teada erinevate kütuste olemasolust.

Sinine nn põllumajanduslik diiselkütus mille aktsiis on natuke väiksem tavalise diiselkütuse omast ongi tegelikult tavaline diiselkütus millele on lisatud natuke värvainet tema eristamiseks tavakütusest. Legendid sinise kütuse halvematest omadusest ongi vaid legendid sest tegemist on täpipealt sama kütusega , lisatud on vaid värvainet.
Veel mõni aeg tagasi pesti sinist värvainet kütusest välja väävelhappe abil ja seejärel müüdi pestud kütust tavalise pähe. Selline pestud kütus on diiselmootori jaoks ülimalt ohtlik ennekõike olematute määrimisomaduste, lisandite ja happejääkide tõttu mis paratamatult kütusesse jäävad. Tänapäeval suure tõenäosusega eestis sihukese asjaga enam ei tegeleta ja vähemalt suurematest tanklatest kütuse ostmist ei pea kindlasti kartma.

Punane kütus võib olla nn ahjukütus mida mootoris ilma lisamäärdeta kasutada ei ole soovitav. Tegelikult ei tohigi seda mootorikütusena kasutada.

Punast kütust kasutatakse ka raskesõidukite mootorikütusena, see on ka pmst tavaline diiselkütus kõigi oma heade ja halbade omadustega, aga kuna selline kütus tavaelus tavatarbijani nagunii ei jõua siis ei ole põhjust sel teemal ka pikemat peatuda. Olgu lihtsalt seetõttu mainitud, et minu andmetel on selline kütus eestis saadaolevatest mootori jaoks kõige sõbralikuma koostisega nii määrimis- kui põlemisomaduste poolest, st väide, et punane kütus ilmtingimata mootorit lõhub ei pea absoluutselt paika.




Plaan on sama teemaga jätkata, vahepeal keegi ehk täiendab ja redigeerib?


Isegi kui mul on igav, kõik mul tuleb välja!
Vaata kasutaja profiili Saada kasutajale e-mail Saada kasutajale U2U Vaata kasutaja MSN Messengeri aadressi Kasutaja Telefoninumber
jan-kos
huviline

Avatar


Registreerunud 23.04.03
Asukoht: Harjumaa
Kasutaja on eemal

Auto: A100TDIC4 oilexpress ja pargimaastur

postitati 18.12.09 22:34 Tsiteeri


Olles ise kasutanud diisel autosid ca 7 aastat meie kliimas siis ei oskagi rohkemat midagi esialgu juurde lisada.
Hr. ferdinandile teema algatuseks +10 tugrikut ;)


Vaata kasutaja profiili Saada kasutajale U2U
automees6
huviline

Avatar


Registreerunud 24.05.06
Asukoht: Ida-Virumaa
Kasutaja on eemal

Auto: A6 C4 Avant 2,5TDi Quattro, A7 3.0 TDI Biturbo

postitati 18.12.09 22:42 Tsiteeri


Väga hea post jah. Olen ennegi mõelnud, et võiks kõik need probleemid ühes teemas olla. Sama asi on ka aku teemadega mida võiks samuti 1 olla. Muidu alati kui külmaks läheb hakkab neid sama teemaga poste tulema. Lisaks, et vanemad eelpõlemis kambriga diislid ikka ei käivitu küll kui üelsüüte küünlad ei tööta. ;)


Vaata kasutaja profiili Saada kasutajale e-mail Saada kasutajale U2U Kasutaja Telefoninumber
pampkuri
huviline

Avatar


Registreerunud 08.03.04
Asukoht: Pärnu
Kasutaja on eemal

Auto: Audi 80 Typ85 20vT Ehitamisel. 2,5 TDIQ

postitati 18.12.09 22:46 Tsiteeri


Küsimus targematele, esimese suure külma järel ei käivitu enam 2,5 c4 A6 85 Kw.Nüüdseks on seisnud kolm ööpäeva soojas, rihmade märgid paigas eelsüüde korras küte tuleb peale käima ei lähe. Iga proovimise ajal lubab paar matsu ja kogu lugu. eelsüüteküünla maha võtad peale käivitust siis see on märg? Tagasivoolust õhku ei tule. Ah kurat korra läks käima aga peale seisma jätmist enam ei käivitu.

Oot oot kas oled täiesti kindel et parafini kristallid mis siis on peamised filtri ummistajad ei lahustu uuesti kütuse sojenedes? Kui see väid on tõene siis võiks nagu mitte käivitumine olla ingitud sellest. Samas selle väite vastu räägib see et eel süüteküünlad on maha võttes märjad?


Käisin nädalavahetusel Pesas peol 12.12. 2009. Lapsed oksendasid ja kaklesid tore oli.
Vaata kasutaja profiili Saada kasutajale e-mail Külasta kasutaja kodulehte Saada kasutajale U2U Kasutaja Telefoninumber
ferdinand
huviline

Avatar


Registreerunud 17.01.03
Asukoht: Tallinn
Kasutaja on eemal

Auto: 400,401,969

postitati 18.12.09 23:08 Tsiteeri


Tsitaat:
Algselt postitas: pampkuri
Oot oot kas oled täiesti kindel et parafini kristallid mis siis on peamised filtri ummistajad ei lahustu uuesti kütuse sojenedes? Kui see väid on tõene siis võiks nagu mitte käivitumine olla ingitud sellest. Samas selle väite vastu räägib see et eel süüteküünlad on maha võttes märjad?

Olen erinevaid kütuseid katseks külmtanud ja seni pole jäävaid parafiinikristalle täheldanud kuid praeguse külmaga paagist välja pumbatud kütuse hulgas oli küll hulganisti valget sodi.

Kütus peaks ikka kasutatav olema va, see, et see sodi ummistab filtri.


Isegi kui mul on igav, kõik mul tuleb välja!
Vaata kasutaja profiili Saada kasutajale e-mail Saada kasutajale U2U Vaata kasutaja MSN Messengeri aadressi Kasutaja Telefoninumber
krss
huviline



Registreerunud 24.11.03
Asukoht: Põhja-Eesti
Kasutaja on eemal

Auto: VAG

postitati 18.12.09 23:08 Tsiteeri


Lisaks juurde mõned pisiasjad. Sorry, et enamike jaoks iseenesestmõistetava ülekordamine, kuid elu esimese auto ostnu jaoks on võibolla ka midagi uut.

Diiselautole akut valides tuleks vaadata mitte ainult mahtuvust vaid ka käivitusvoolu, mis peaks olema võimalikult kõrge (ja sellepärast on aku ka kallim bensuka omast). Kui bensuka käivitumisel maksab see, kui kaua aku starterit kerida jaksab, siis diislil on kõige olulisem, kui KIIRESTI aku suudab mootorit ringi tõmmata eelkõige esimeste pöörete ajal. Põhjus selles, et bensiini süüdatakse, kuid diisel tuleb kokku suruda ja kui suruda kokku liiga aeglaselt, jõuab osa survest rõngapilude vahelt minema lipsata ja surve jääbki liiga madalaks, et mootor käivutuda saaks. Talvel soovitaks kontrollida ka laadimist, kuna IGA aku mahtuvus väheneb temperatuuri langedes ja kuna talvel on ka palju tarbijaid taga (nt salongiventikas puhub sooja, aknaküte jms), võib ebapiisav laadimine, millest suvel piisas, talvel käivitamise ajal saatuslikuks saada. Hea näide on üks enda "mittelegaalsetest metsaautodest", millel sai pandud ette 100W lähitulepirnid ning 100W kaugtuledele lisaks automaatselt kasutatavad lisakaugtuled samuti 2x100W, tavaline genekas enam ära ei lae ja vaja kas võimsamat genekat või panna tagasi väiksema võimsusega pirnid (või iga paari päeva tagant akut laadida). Aku soovitaks osta alati premium klassi oma, st paksude plaatidega (paksud plaadid ei lähe kõveraks/lühisesse nii kergelt, aku iga on pikem), hinnavahed on teinekord ainult mõned sajad kroonid. Samuti ei tohi käivitamisega tühjakskedratud akut külma kätte jätta, kuna akuhappest on soolad plaatidele läinud, akuhappest on saanud ajutiselt "vesi" ja olenevalt miinuskraadidest võib tühi aku lihtsalt lõhki külmuda.

Külmade tulles, eriti kui auto äsja ostetud, vaheta lisaks mootori/käimakasti/difriõlidele ja jahutusvedelikule ära ka klaasipesuvedelik nii ees kui taga (lihtsam lisada kontsentraati suvisele), piduriõli (tõenäoliselt ammu vahetamata, kogunud endasse vett) ja roolivõimuõli (lõunamaades kasutatav roolivõimuõli on näiteks täna öösel lihtsalt tahkes olekus ja käivitamisel annab midagi järgi - kahel korral sellega omad vitsad saanud). Manuaalkastiga diiselautot käivitades soovitan hoida sidurit all, kuna kastiõli on hommikuti paks ja kui mootor kastist lahutatud, koormab vähem starterit, pöörded on kõrgemad ja see võib olla kehva aku puhul just kriitiline, et kas läheb käima või mitte. Kui aku on ikka kehv, võiks automaatse tuledelülituse korral ka tuled keerata parkide peale käivituse hetkeks.

Pihustiprobleemid: levinuimad pihustirikked on vist "kusemine" ja "tilkumine". Kusemine on eriti ohtlik, sest kui kuseb ühte kindlasse kohta, põhjustab see juba järgmisi probleeme. Näiteks vanakooli diislitel eelpõlemiskambri kaanele kusemine lõpeb varem või hiljem selle kaane purunemisega, edasi tükid mootoris ja järgneb mootori remont ühe silindri jaoks (sageli vaja üle puurida, kuna metallitükid vigastavad hülssi, kolbi jme) või eelsüüteküünla peale kustes jahutab küünalt. Eelsüüteküünla ja pihusti (või kompressiooniprobleemi) viga saab eristada nii, et käivitades üks silinder tuleb järgi hiljem. Kui on küünlaviga, tuleb järgi max sekund-paar hiljem (käivitudes tõusevad pöörded, suureneb kompressioon ja soojendamata eelpõlemiskambriga silinder käivitub peaaegu kohe teiste järel). Kui on pihusti või kompressiooni (või ka pumba) viga, tuleb üks silindritest järgi tavaliselt hiljem, pikemalt suitsemist ja mootori lonkamist. Samuti võib kuseva/tilkuva pihusti puhul märgata tühikäigupööretel sumpsi juures kuulates sellist häält, nagu kuuleme vahest vanadel bensukatel, kui üks silinder mõne üksiku paugu mõnikord vahele jätab. Oluline osa pihustiprobleemidest on ka nende muutunud surved, kus tehasenormid on suht lõdvad ja mida tuunijad ca 10x täpsemini paika viitsivad ajada kui muidu ette nähtud, see jätab oma jälje mootori käivitumisele, ühtlaselt töötamisele, võimsusele ja kütusekulule, survetega mängides saab päris huvitavalt muuta mootori "iseloomu". Neid võimalikke probleeme on palju rohkem (ersatspihustite puhul nende kinnijäämiseni välja), aga kõiki pole siin vast mõtet lahata.

Eelsoojendusküünalde kasutamisest: kui auto käivitub kehvalt, ära lase küünlaid palju kordi järjest, küünlad ei kannata seda (eriti kaua). Küünal ei soojenda mitte kütust vaid eelpõlemiskambris olevat õhku, mille pihustatav kütus kohe jälle maha jahutab. Kui küünalde märgutuli kustub, jäävad küünlad sageli peale (kuula releeklõpsu, siis tulevad ka küünlad tagant ära). Käivitades ei maksa lasta küünlaid mitu korda, vaid pigem oodata natuke peale märgutule kustumist, kuna ka äsja väljalülitud küünal soojendab seda õhku veel mõned sekundid. Otsepritse ja ühisanumpritse puhul on mõningaid erinevusi, aga las räägivad neist targemad.

Kütusefiltri puhul soovitan:
1. hoida ühte tagavarafiltrit kaasas pagasnikus, kuna mingi jama tekkimisel (solk, vesi, parafiin) võib seda ka üsna ootamatult vaja minna ning öösel kusagil pärapõrgus, kus võib suvalise kuuri alt leida piisava kompetentsi auto kordategemiseks, ei leidu kindlasti sobivat peenfiltrit.
2. paigaldada peenfiltri ette läbipaistva kestaga jämefilter (müüakse isegi Prismas, maksab ca 25kr) - see mitte ainult ei säästa peenfiltri sagedast vahetamist, vaid võimaldab teha ka esmast diagnostikat (sodi, vesi, kütuse hangumine, õhuleke jms). Osta kindlasti diisli võrguga filter, mitte papist bensuka oma.
3. paigalda jämefiltri ette veepüüdja. Tegemist on pritsungite rõhuregulaatoriga sarnase kopsikuga, mis mahutab max pool liitrit kütust ja tööpõhimõte seisneb selles, et kütus tuleb peale ja juhitakse ära kopsiku ülemisest servast, vesi on raskem ja vajub põhja. Mõnikord on all ka kraan, kust saab vett välja lasta (teisel juhul tuleb kaas pealt ära võtta vee kättesaamiseks). Keegi ei sõida kunagi ainult täispaagiga ja talvel tekib alati kondentsi, veepüüdja kasutamisel ei jõua ise kah ära imestada, kui palju vett tegelikult süsteemi satub.
4. vaheta peenfiltrit piisavalt sageli - just eelmises lauses mainitud vesi satub peenfiltrisse ja jäätub seal tilkadena, vähendades filtri läbilaskevõimet. Reeglina ei saa mootor piisavalt kütust kätte, pump imeb filtri ja enda vahele vaakumit ning alarõhu tõttu hakkavad kütusest gaasid välja sadestuma (või tekib õhuleke kusagilt), siis on õhk (gaasid) süsteemis ja sellega kaasuvad probleemid. Mõnikord imeb aga filtri katki ning kõik see sodi, mis filtri taga kinni oli, jõuab otsapidi pumpa (=remont). Filtrijamasid aitavad ennetada eelpool mainitud jämefilter ja veepüüdja.

Ferdinandile: Sinu jutust vaidlustaksin hea meelega vaid ühe asja:
Tsitaat:
Hangunud või nn paksu kütuse esmasteks sümptomisteks on kehv käivituvus, masin küll käivitub korraks, kuid sureb kohe jälle välja. Kui kohapeal ka mootor õnnestub tööle saada siis sõitma hakates külm õhuvool jahutab filtri taas maha ning mootor sureb uuesti välja. Selliste tunnustega on kõige mõistlikum lasta mootoril kohapael mõnda aega käia kuni kapotialune sh kütusefilter soojeneb.

Selline käitumine lahendab probleemi juhul, kui vaja tänavapealt garaazhini pääseda, muidu on see aga natuke ohtlik. Sõidu ajal jahtub filter paratamatult uuesti, kuna õhuvool kapoti all on selleks piisavalt suur. Sama teema mis turbomootorite puhul õhuvõtu eraldamine kapotialusest - kes on paigaldanud termoanduri ka kapoti alla, teab selle töö mõttetust (mõte on kiirendusautode puhul, kus starti oodates tõesti kapotialune soojeneb ja kohe startides on vaja max võimsust, normaalsel sõidul sel mõtet ei ole). Kui nüüd diislil on filter soojenenud ja sõidetakse (eeldatavalt kõrgematel pööretel), on filtri uuesti hangumise ajaks loodud ideaalsed tingimused filtri rebenemiseks. St filter (ja vajadusel ka kütus) tuleks vahetada kiiremas korras, mitte sõita niimoodi ca kilomeetri kaupa (siis vaja uuesti kohapeal kapotialust soojendada ja saaks sõita järgmise kilomeetri). Filter ei jahtu mitte ainult külma tuule tõttu kapoti all, vaid ka pealetuleva külma kütuse arvelt - ka Audi kuulub nende õnnetute autode hulka, millel kütusetorud tulevad kapoti alla põhja alt ning kui isegi paagis on poolkülm kütus, siis kapoti alla jõudes on see sama külm kui välisõhk. Kes sõidab palju külmas kliimas, võiks teha jahutussärgist ühe paralleelse väljavõtte ja keerata filtri ümber vasktorudest soojusvaheti, et jahutusvedeliku pealt soojendada filtrit ka sõidu ajal (sinna peale ka mingi vooder ning tuuletõke, ise tegin sellise asja rapsiõliga sõitmiseks).

PS: algav talv ja esimesed külmad on parim aeg aastas diiselauto ostmiseks, kuna just siis paisatakse odavalt müüki palju pisivigadest tingitud käivitusprobleemidega autosid, mille puhul omanik kahtlustab seda, et mootor on kohvi:P
PPS: sorry, jälle pikk möla tuli, küll adminnid kustutavad kui seda kuulata ei viitsi:)


Vaata kasutaja profiili Saada kasutajale e-mail Saada kasutajale U2U
jan-kos
huviline

Avatar


Registreerunud 23.04.03
Asukoht: Harjumaa
Kasutaja on eemal

Auto: A100TDIC4 oilexpress ja pargimaastur

postitati 18.12.09 23:12 Tsiteeri


Tsitaat:
Oot oot kas oled täiesti kindel et parafini kristallid mis siis on peamised filtri ummistajad ei lahustu uuesti kütuse sojenedes? Kui see väid on tõene siis võiks nagu mitte käivitumine olla ingitud sellest. Samas selle väite vastu räägib see et eel süüteküünlad on maha võttes märjad?

Päris keemik ei ole, aga olen lugenud erinevaid foorumeid ja kui parafiinid on ummistunud kütte filtri siis seal enam midagi ei lahustu. Ja see mis küünlad märjaks lööb krt seda teab mis ollus seal juba järgi jäänud on. See on kõigest minu arvamus mis ei pruugi 100% tõene olla. Igal sügisel kui need poolpidused ilmad hakkavad siis suvisele küttele lisan külmakindlat lisandit ja siiani olen jamadest pääsend.


Vaata kasutaja profiili Saada kasutajale U2U
krss
huviline



Registreerunud 24.11.03
Asukoht: Põhja-Eesti
Kasutaja on eemal

Auto: VAG

postitati 18.12.09 23:27 Tsiteeri


Tsitaat:
Lisaks, et vanemad eelpõlemis kambriga diislid ikka ei käivitu küll kui üelsüüte küünlad ei tööta.

See väide peab paika suvalise turult ostetud auto puhul, aga kui mootor on korras, kõik häälestatud nagu kord ja kohus, ei takista eelsüüteküünlad küll käivitamist eriti. Paar näidet:
1995a ostsin Audi 80, ls 140tkm, ostes mõned eelsüüteküünlad läbi ja esimene hommik käivitamist oli külma 20+ kraadi (ei mäleta enam kas 21 või 22). Mõtlesin, et kuna Saksast tulles pole õli veel vahetanud, lasen igaks juhuks mõned sekundid ilma eelsüüteküünaldeta (et õli igale poole vahele jõuaks) ringi kerida ja käivitan alles pärast. Hetke pärast auto igatahes käis - see oli mu esimene kokkupuude käivitamisest ilma eelsüüteküünaldeta.
Teine näide, ostsin mõned aastad tagasi projektiautoks Volvo 240 diisli (samuti Audi/VW 2.4L diiselmootor), ls 150tkm. Küünalde relee oli rikkis ja LAHTI ÜHENDATUD. Ostma minnes oli õues -12 kraadi ja käivitus alla 10 sekundi jooksul. Autoga oli alguses üksjagu tegemist ja sõitsin pool talve niimoodi, et küünalde latti üldse taha ei ühendanudki. Tegin selle osa elektrist ringi ja kui latiga ära ühendasin, selgus et kõik küünlad olid iseenesest korras:)
Näiteid võiks tuua veel palju, aga nende rohkus ei ole selle teema point.

Lisaks veel juurde diislite talvehoolduse kohta, et soovitaks vahetada ära ka õhufiltri, kuna sodi täis papist filter tõstab just külmas/niiskes oluliselt maanteekulu kõrgematel pööretel. Käivitumist jah otseselt ei takista. Samas võib viia filtri vahetamata jätmine just talvel mootori jaoks fataalsete probleemideni - kui ei lase piisavalt õhku läbi, imeb end katki ja kogu see filtri taha jäänud liiv käib läbi mootori. Arvan ise, et selle ülalpool mainitud Volvoga just nii läkski, et järgmine või ülejärgmine omanik ei viitsinud õhufiltrit vahetada - igal juhul oli see sama masin paar kuud tagasi müügis, läbisõitu pole ollagi kuid mootor olevat olnud täiesti hõre, loogiliselt võttes pidi olema ressurssi järel veel vähemalt miljoni km jagu...

Olen toonud Saksast mõned üle miljoni sõitnud (kapremontimata) diislid ja saanud korraliku häälestamise abil ka need nii hästi käivituma, et Eestimaa pehmetes talvedes saab nibin-nabin hakkama (täna öise -26 tekiks mõnelgi juba probleemid, kui kompressiooni pole piisavalt, ei aita ka kogu mootori ülekäimine enam). See kompressiooni puudumine pole õnneks sage probleem.
Diislitega tegelenud alates 90ndate algusest, hobikorras just tuunimisega, katsetamiste käigus ikka mitmeid mootoreid ja plokikaasi pilbasteks lasknud. Tark inimene õpib teiste vigadest, paraku ei kuulu ise just nende targemate hulka:D

EDIT: mingite üksiknäidete põhjal järeldada, et minu vana auto, millel kõik asjad veel ülegi käimata, ei käivitunud ilma eelsüüteta, on umbes sama, nagu öelda, et nägin täna tänaval 150kg naist, järelikult kõik naised ongi 150 kilosed


Vaata kasutaja profiili Saada kasutajale e-mail Saada kasutajale U2U
waic
huviline

Avatar


Registreerunud 16.05.05
Asukoht: Tln
Kasutaja on eemal

Auto: Allroad 3.0 + A5 sportback 3.0

postitati 18.12.09 23:38 Tsiteeri


Tsitaat:
Algselt postitas: pampkuri
Küsimus targematele, esimese suure külma järel ei käivitu enam 2,5 c4 A6 85 Kw.Nüüdseks on seisnud kolm ööpäeva soojas, rihmade märgid paigas eelsüüde korras küte tuleb peale käima ei lähe. Iga proovimise ajal lubab paar matsu ja kogu lugu. eelsüüteküünla maha võtad peale käivitust siis see on märg? Tagasivoolust õhku ei tule. Ah kurat korra läks käima aga peale seisma jätmist enam ei käivitu.

Oot oot kas oled täiesti kindel et parafini kristallid mis siis on peamised filtri ummistajad ei lahustu uuesti kütuse sojenedes? Kui see väid on tõene siis võiks nagu mitte käivitumine olla ingitud sellest. Samas selle väite vastu räägib see et eel süüteküünlad on maha võttes märjad?

Juhtunud on ka nii,et märgid küll kõik paigas, aga miskil põhjusel on rihmaratas alt väntvõlli otsast kiilust ära, omal selline kogemus kunagi üle elatud ...


Vaata kasutaja profiili Saada kasutajale e-mail Saada kasutajale U2U Kasutaja Telefoninumber
madjs
huviline

Avatar


Registreerunud 28.10.02
Asukoht: Läänemaa, Lihula
Kasutaja on eemal

Auto: Audi 80 b4 1,9tdi, Suzuki VX 800, Golf 2 GTI, Megan Coupe 108kw

postitati 19.12.09 01:08 Tsiteeri


Tsitaat:
Lisaks, et vanemad eelpõlemis kambriga diislid ikka ei käivitu küll kui üelsüüte küünlad ei tööta. ;)


Neid ei saa jah isegi soojaga normaalselt käima kui küünlad läbi, rääkimata külmast. Kui aus olla siis VAG diisliga pole ise pikalt sõitnud, aga Japside vanemate motode puhul on see küll nii. Oli siin töö masinaks üks Astra Izuzu mootoriga, seda ei saanud isegi suvel normaalselt käima kui eelsüüte küünlad surnud olid, vahetasin küünlad ära ja ei ole ka - 20 käivtamisega mingit probleemi olnud (tean seda kuna masin nüüd sõbra käes). Loomulikult pole masin esimeses nooruses, kui küünaldelt järelsoendus vool kaob siis käreda külmaga viskab mõne popsu sinist ikka, aga 15a. vana masinast ei oska nagu midagi paremat kah nõuda.


Vaata kasutaja profiili Saada kasutajale e-mail Külasta kasutaja kodulehte Saada kasutajale U2U Vaata kasutaja MSN Messengeri aadressi Kasutaja Telefoninumber
sileem11
huviline

Avatar


Registreerunud 17.09.03
Asukoht: Hrku
Kasutaja on eemal

Auto: G30LCI, B6,C3

postitati 19.12.09 09:24 Tsiteeri


Kuna külmaks läks suht äkki, siis võib olla variant et kütus tanklates pole sobiv. Kas talvisel diislil ja talvisel diislil pole vahet? Tundub et paljudel on probleeme.


Vaata kasutaja profiili Saada kasutajale U2U Kasutaja Telefoninumber
pampkuri
huviline

Avatar


Registreerunud 08.03.04
Asukoht: Pärnu
Kasutaja on eemal

Auto: Audi 80 Typ85 20vT Ehitamisel. 2,5 TDIQ

postitati 19.12.09 13:55 Tsiteeri


Mul endal scanial sees oktoobris tangitud Lukoili küte, -16 läks käima nagu naks ja sõitis ilma probleemiteta. Küll aga täna hommikul viskas 2.0 A6 soojusvaheti vahelt tihendid välja, hea et päris tühjaks ei jooksnud kuna käis väljas ca 30 min enne kui avastasin.


Käisin nädalavahetusel Pesas peol 12.12. 2009. Lapsed oksendasid ja kaklesid tore oli.
Vaata kasutaja profiili Saada kasutajale e-mail Külasta kasutaja kodulehte Saada kasutajale U2U Kasutaja Telefoninumber
ferdinand
huviline

Avatar


Registreerunud 17.01.03
Asukoht: Tallinn
Kasutaja on eemal

Auto: 400,401,969

postitati 19.12.09 22:28 Tsiteeri


Erinevatel kütustel on erinevad standardid ja loomulikult on talvisel ja talvisel kütusel ka vahe. Konkreetsemat infot saab tanklast, igas tanklas peab olema info kütuse oluliste omaduste kohta, ntx kui mina viimati tankisin siis küsisin tanklaoperaatorilt kütuse hangumistemperatuuri. Otsiti välja vajalikud paberid ja sain vajaliku info. Selline info Peab saadaval olema kõigis tanklates.

Eelsoojendusest- minu andmetel enamusel raskeveokitest ja ka paljudel mikihiiremaa autodel igasugune eelsoojendus üleüldse puudub. Ka olen proovinud eelsoojenduseta käivitada kõiki minu kasutuses olevaid sõidukeid, seega julgen väita, et eelsoojendus on siiski käivituse soodustamiseks mitte eeltingimuseks. Mitmetel sõidukitel sh ntx mainitud vw vanematel sõidukitel soojema ilmaga eelsoojendus üldse ei rakendugi, st see eelsoojenduse ülima vajalikkuse jutt on minu arvates täielik BS. Aga kohe homme hommikul taas katsetan auto käivitamist ilma igasuguse eelsoojenduseta.

Kogu minu poolt kirjutatud tekst kuulub vastuvaidlematult ümberlükkamisele konkreetsetele praktilistele kogemustele tuginedes. Minu info on omandatud vaid erinevate diiselautode omanikuna amatöörina kogemusi omandades, paraku on sihukesed kogemused ka tavakodanikule pealesunnitud...


Isegi kui mul on igav, kõik mul tuleb välja!
Vaata kasutaja profiili Saada kasutajale e-mail Saada kasutajale U2U Vaata kasutaja MSN Messengeri aadressi Kasutaja Telefoninumber
vreps
huviline



Registreerunud 04.10.07
Asukoht: Tartu
Kasutaja on eemal

Auto: Audi 100 2,5tdi nüüdseks ajalugu

postitati 20.12.09 16:06 Tsiteeri


Tegin siis ka katse ja tulemus: auto seisnud nö.põllu peal umbes 15h, välistemperatuur autotermomeetri järgi -14 ja käivitus ilma eelsoenduseta ideaalselt.:D


Numerus stultorum infinitus est.
Vaata kasutaja profiili Saada kasutajale U2U
martin471
huviline



Registreerunud 06.03.05
Asukoht: Tallinn
Kasutaja on eemal

Auto: Audi A6 C6 Avant , 3.0TDI quattro, 2005

postitati 20.12.09 21:18 Tsiteeri


Tekib küsimus, et kuidas te seda ilma eelsoojenduseta käivitamist siis ikkagi proovite? Kas ühendate eelsüüteküünaldelt toitejuhtme lahti või käivitate koheselt, ilma et ootaks küünalde tule kustumist? Kui küünaldelt toide tagant lahti ühendada, siis saan aru, et katse annab objektiivse tulemuse, kuid kui kohe käivtada, siis vast mitte, kuna ka starteriasendis on eelsüüteküünlad järgi ühendatud ja kui pikemalt käiata, siis käiamise ajal jõuavad küünlad samamoodi kuumaks minna ja käivitumine toimub endiselt eelsoojenduse abil.

Kunagi sain katsetada enda 2.0D mootoriga (eelpõlemiskampritega) 190 merust, millel ühe küünla läbi põlemisel rakendus avariire˛iim, mille käigus lülitati ka ülejäänud küünlad tagant ära. Mootor oli üliheas korras, kuid ilma küünaldeta vajas ikka väääga pikka käiamist. Seda siis veel plusskraadidega.


Vaata kasutaja profiili Saada kasutajale U2U Vaata kasutaja MSN Messengeri aadressi Kasutaja Telefoninumber
automees6
huviline

Avatar


Registreerunud 24.05.06
Asukoht: Ida-Virumaa
Kasutaja on eemal

Auto: A6 C4 Avant 2,5TDi Quattro, A7 3.0 TDI Biturbo

postitati 20.12.09 21:26 Tsiteeri


Tsitaat:
Algselt postitas: vreps
Tegin siis ka katse ja tulemus: auto seisnud nö.põllu peal umbes 15h, välistemperatuur autotermomeetri järgi -14 ja käivitus ilma eelsoenduseta ideaalselt.:D

Ei tahaks mitte uskuda. Eriti veel ideaalselt.Ehk sul süüde liialt varane? Alla nulli tahab ikka iga diisel küünalde ära ootamist. Uuematel on muidugi nii kiired küünlad et sel jõuab ta soojendada suht hetkege piisavalt. A no mine tea võibola on mulle kõik diislid nii viletsate mootoritega trehvanud. Enda 2,5 ne diisel ei luba törtsugi kui küünalt ei anna no pikemalt ikka läheb. Aga eelsoojendusega käivitub koheselt. Ei saa aru mis imepillid teil on. ;)


Vaata kasutaja profiili Saada kasutajale e-mail Saada kasutajale U2U Kasutaja Telefoninumber
krss
huviline



Registreerunud 24.11.03
Asukoht: Põhja-Eesti
Kasutaja on eemal

Auto: VAG

postitati 20.12.09 23:53 Tsiteeri


Tsitaat:
Algselt postitas: martin471
Tekib küsimus, et kuidas te seda ilma eelsoojenduseta käivitamist siis ikkagi proovite? Kas ühendate eelsüüteküünaldelt toitejuhtme lahti või käivitate koheselt, ilma et ootaks küünalde tule kustumist?

Nagu enne kirjutasin, küünaldele minevad juhtmed olid füüsiliselt lahti ühendatud (relee rike, relee maas, juhtmeotsad isoleeritud ja ootasid uut releed niiviisi igapäevaautona kasutades mitu talvekuud). Samas nii korras vanakooli (eelpõlemiskambriga) masinaid sisuliselt turult ei leia juba vanade diislite suurte läbisõitude tõttu ja lisaks vaja ka vähesõitnuil mootorist korralikult üle käia, enne kui hakkab käivituma nii hästi nagu seda tootja kunagi ette nägi.


Vaata kasutaja profiili Saada kasutajale e-mail Saada kasutajale U2U
martin471
huviline



Registreerunud 06.03.05
Asukoht: Tallinn
Kasutaja on eemal

Auto: Audi A6 C6 Avant , 3.0TDI quattro, 2005

postitati 21.12.09 05:55 Tsiteeri


Tsitaat:
Algselt postitas: krss

Nagu enne kirjutasin, küünaldele minevad juhtmed olid füüsiliselt lahti ühendatud (relee rike, relee maas, juhtmeotsad isoleeritud ja ootasid uut releed niiviisi igapäevaautona kasutades mitu talvekuud). Samas nii korras vanakooli (eelpõlemiskambriga) masinaid sisuliselt turult ei leia juba vanade diislite suurte läbisõitude tõttu ja lisaks vaja ka vähesõitnuil mootorist korralikult üle käia, enne kui hakkab käivituma nii hästi nagu seda tootja kunagi ette nägi.


Ma pidasin silmas rohkem sinust järgmisi postitajaid, kes mainsid niisama, et on kõiki oma diisleid ilma eelsoojenduseta käivitada proovinud jne :) Sinu katse puhul annab asi muidugi objektiivse tulemuse.

Rääkides nendest eelpõlemiskambritega diiselmootoritest, siis minu mersu oli küll 86 aasta, kuid reaalse läbisõiduga 200 000km. Üle 20 kraadise külmaga käivitus poolest pöördest, igal ajal ja igas asendis oli matsupill. See, kes teab midagi vana mersu plokikaane ehitusest ja selle eelpõlemiskambritest, saab aru, et ilma eelsoojenduseta on suht lootusetu seda masinat käima saada. Saab küll, aga pika pinnimise peale. See jutt ei käi aga kõigi eelpõlemiskambritega diislite kohta :)


Vaata kasutaja profiili Saada kasutajale U2U Vaata kasutaja MSN Messengeri aadressi Kasutaja Telefoninumber
Maku
klubiliige



Registreerunud 28.01.03
Asukoht: Eesti Vabariik
Kasutaja on eemal


postitati 14.02.10 18:52 Tsiteeri


Oskab keegi soovitada kohta, kus A8 4.0tdi kütusepihusteid remontiga osatakse? Endale näiteks meenus esimesena Karla Auto.

4.0TDI Common rail direct injection, seven-hole nozzles


torque addict / in the real world four wheel drive means safety and traction
Vaata kasutaja profiili Saada kasutajale U2U
raika61
huviline

Avatar


Registreerunud 21.01.07
Asukoht: pärnu
Kasutaja on eemal

Auto: 100 avant 1993 c4 AAT

postitati 15.02.10 18:51 Tsiteeri


Lisaks:
Eelsüüteküünaldest pole kasu kui vool nendeni ei jõua. (relee, kaitse)
Aku.... Soovib aegajalt lisa laadimist . Auto generaator ei lae akut lõpuni sõida nii pikalt kui tahes. Pigem säiltab kävitamise hetekel olnud mahu.


Vaata kasutaja profiili Saada kasutajale U2U Skype
westa
huviline

Avatar


Registreerunud 26.06.03
Asukoht: Tallinn, Tampere
Kasutaja on eemal

Auto: Audi A6 Avant C4 2,5TDi,Audi A4 Avant 2,6 V6,Audi 100 C4 2,5TDi,Audi 5000 2,0d,Audi 80 B3 1,8

postitati 16.02.10 06:21 Tsiteeri


Tsitaat:
Algselt postitas: Maku
Oskab keegi soovitada kohta, kus A8 4.0tdi kütusepihusteid remontiga osatakse? Endale näiteks meenus esimesena Karla Auto.

4.0TDI Common rail direct injection, seven-hole nozzles


Uuri ka TestRem-st (Männiku teel) ja Diislikeskus(Paplite pst.13 www.diislikeskus.ee )


Vaata kasutaja profiili Saada kasutajale e-mail Saada kasutajale U2U Vaata kasutaja MSN Messengeri aadressi Kasutaja Telefoninumber
Maku
klubiliige



Registreerunud 28.01.03
Asukoht: Eesti Vabariik
Kasutaja on eemal


postitati 18.02.10 07:43 Tsiteeri


Tänud westale pakkumise eest, kuid kahjuks olid asjad juba soolas see aeg.

Läks nii, et kaks pihustit sai remonditud Karla Autos. Eelnevalt Eints mõõtis pihustite tagasivoolu ära ning jõudis tõdemusele, et kahel pihustil on see ebanormaalne. Sai siis pihustid Karla Autosse viidud. Sealt anti mulle telefonitsi mitmel korral tagasisidet, mis toimub. Mõlemal pihustil olid tagasivoolu puksid mitmeks tükiks. Küsisin, et miks selline asi juhtub. Öeldi, et tihtipeale sellest, et kütusefiltrit pole õigel ajal vahetatud. Soovitas filtrit vahetada vähemalt üle ühe õlivahetuse, parimal juhul isegi igal õlivahetusel. Seda seepärast, et common rail süsteemi filter laseb läbi kuni teatud suuruseni osakesi ja kui suuremad osakesed läbi pääsevad, siis need toimivad nagu liivaprits. Ja väidetavalt nii need pihustid otsa saavadki. Kahe pihusti remont ja diagnost maksab kokku Karla Autos ca 2000 krooni. Seda olenevalt, kes millise allahindluse saab (letis on ca 2100 kr). Ühe uue pihusti hind Forssis on tsipa üle 7000 krooni ja Karla Auto pakkus 8200 krooniga.

Nüüd, kui pihustid sai vahetatud, käivitus auto täna hommikul -13.5 kraadiga ilusti. Loodan, et nii see ka jääb.


torque addict / in the real world four wheel drive means safety and traction
Vaata kasutaja profiili Saada kasutajale U2U
ferdinand
huviline

Avatar


Registreerunud 17.01.03
Asukoht: Tallinn
Kasutaja on eemal

Auto: 400,401,969

postitati 18.02.10 08:32 Tsiteeri


Tsitaat:
Algselt postitas: Maku
kütusefiltrit pole õigel ajal vahetatud. Soovitas filtrit vahetada vähemalt üle ühe õlivahetuse, parimal juhul isegi igal õlivahetusel. Seda seepärast, et common rail süsteemi filter laseb läbi kuni teatud suuruseni osakesi ja kui suuremad osakesed läbi pääsevad, siis need toimivad nagu liivaprits. Ja väidetavalt nii need pihustid otsa saavadki.

Minul just arusaam, et õigel ajal vahetamata filter filtreerib oluliselt paremini, eriti just abrassiiv- jm tahkeid osakesi.;)


Isegi kui mul on igav, kõik mul tuleb välja!
Vaata kasutaja profiili Saada kasutajale e-mail Saada kasutajale U2U Vaata kasutaja MSN Messengeri aadressi Kasutaja Telefoninumber
Maku
klubiliige



Registreerunud 28.01.03
Asukoht: Eesti Vabariik
Kasutaja on eemal


postitati 01.03.10 12:38 Tsiteeri


Tsitaat:
Algselt postitas: ferdinand
Minul just arusaam, et õigel ajal vahetamata filter filtreerib oluliselt paremini, eriti just abrassiiv- jm tahkeid osakesi.;)
Ka minu loogika ütleb niipidi. Aus olla, siis Karla Auto töötaja rääkis osakestest ühikutes, mitte nimetades sõnasid suurem ja väiksem. Seega võis ta teisipidi olla tõesti. Mina lihtsalt ei pööranud piisavalt tähelepanu tema jutule. Aga liivapritsi versiooni käis ta välja siiski.


torque addict / in the real world four wheel drive means safety and traction
Vaata kasutaja profiili Saada kasutajale U2U
spool
huviline

Avatar


Registreerunud 27.10.10
Asukoht: Pärnu
Kasutaja on eemal


postitati 28.11.10 21:56 Tsiteeri


Aga mul on siuke jutt. Kuna väga tihti autoga ringi ei sõida siis jäi paaki 20 liitri "suvist" kütust. Nüüd kui siin külma tegi paar päeva tagasi (-13,5* näitas hommikul termomeeter), jäin autoga tee peale. Kütus "hangus ära". Vedasin garaazi sooja, puhur põhjaalla (küte soojemaks paagis) ja tuttava isa valas nõksu diisli lisandit mis pidi selle hangumise vastu aitama. Sain siis auto tööle ja lootsin, et nüüd on okei, lisand sees, enam ei hangu ära. Täna oli suurem sõit ees - jäin jälle teepeale. Filter ilmselt umbes seda parafiini löga.

Kas nüüd ongi siis nii, et filtrivahetus + paak kõrini talvist kütust täis on ainuke, mis päästab?


Vaata kasutaja profiili Saada kasutajale U2U Kasutaja Telefoninumber
 Lehekülgi:  1  2  3  4
Tee uus teema Tee uus küsitlus


Mine lehekülje lõppu


XMB Audi Club Edition
Täiendanud: indro, klem, j6mm & diversion @ 2002-2020
Eesti Audi Klubi ei vastuta foorumis tehtud postituste eest.
[Päringuid: 20]
[PHP: 49.6% - SQL: 50.4%]