| Lehekülgi: 1 2 3 4 .. 7 |
jõuvanker
klubiliige
Registreerunud 21.03.03
Asukoht: Harjumaa
Kasutaja on eemal
Auto: ´11a. A4 avant q. s-tronic 3.0TDI 176KW
|
|
postitati 19.05.05 19:23
|
|
|
forisin, seleta lahti enda "mõisted" : 1. otsevooluklapp?
2. põhjaklapp ?
Siiski on eelised suure ülekattega nukkvõllil, kuna gaasivahetus saab olema ideaali lõhedane. Tulemust annab kindlasti by-pass klapivedru pingsuse
reguleerimine, kuid see ei ole hea õhuturbiini töörattale ning ülejäänud sisselasketraktile ennem drosselklappi ( just poolegaasiga mängides,
madalatel ülerõhkudel, kuna ei laste täielikult ülerõhku välja/ringlusesse )
|
|
|
|
Silwer
huviline
Registreerunud 11.12.02
Kasutaja on eemal
|
|
Maku
klubiliige
Registreerunud 28.01.03
Asukoht: Eesti Vabariik
Kasutaja on eemal
|
|
postitati 19.05.05 20:10
|
|
|
| Tsitaat: | Algselt postitas: Silwer
Tegelikult ei soovitata turbomootorile suurt klappide ülekatet.
Allikas: Maximum Boost by Corky Bell, lehekülg 163 ja 164 |
Ometigi RS2 ülekate on suurem kui S2 oma. Krt ma pean selle raamatu hankima ükskord juba..
|
torque addict / in the real world four wheel drive means safety and traction
|
|
|
|
|
Silwer
huviline
Registreerunud 11.12.02
Kasutaja on eemal
|
|
postitati 19.05.05 20:11
|
|
|
Aga palun. Eelmisesse posti lisasin vastava lingi...
Ülekate on RS2 suurem vast selle pärast et väljalase hingab ka vabamalt, kui S2 oma.
|
BMW 325i E30 2,8 stroker & BMW 328iT E36 & Seat Altea XL 2,0 TDI+DSG
|
|
|
|
|
jõuvanker
klubiliige
Registreerunud 21.03.03
Asukoht: Harjumaa
Kasutaja on eemal
Auto: ´11a. A4 avant q. s-tronic 3.0TDI 176KW
|
|
postitati 19.05.05 20:22
|
|
|
Kui me räägime konkretselt Audi 2.2T 20v mootorite stock nukkvõllidest, siis need on suht "sitad" vabandage väljenduse eest
RS2 nukad on tänaval kasutamiseks isegi sobivad, kui soov võimsust tõsta ning, et madala pöördel jätkuks väänet. Siiski nukavalik tuleb teha vastavalt
vajadusele : kestvussõit, ringrada - erinevad tööpiirkonnad, erinevad gaasijaotusfaasid, et saavutada maksimumi. Mis stock nukkadest on lähtunud Corky
Bell, ma ei tea, kuid näiteks 2.2T 20v ( AAN ) stock nukkvällid on suht jamade faasidega. Annab teha "segu", kui kasutada teatud vabalthingava ühte
nukka ja turbomootori teist nukka, saab tulemuse heaks.. ( vihjeks NM vs AAN  )
Kuid ise soovitaks komplektset sportnukkvõlli komplekti mõnelt tuntud tootjalt.
|
|
|
|
Silwer
huviline
Registreerunud 11.12.02
Kasutaja on eemal
|
|
postitati 19.05.05 20:40
|
|
|
Bell mõtleb selles kirjutises vast vabalthingava mootori stock nukkasid, kuna kogu raamat räägib vabalthingavale turbo aretamisest.
|
BMW 325i E30 2,8 stroker & BMW 328iT E36 & Seat Altea XL 2,0 TDI+DSG
|
|
|
|
|
Rax
klubiliige
Registreerunud 04.06.03
Asukoht: Eesti
Kasutaja on eemal
|
|
postitati 20.05.05 00:44
|
|
|
Motorkennbuchstabe Auslass Einlass Audi-Nr. Hub Öffnet Schliesst Audi-Nr. Hub Öffnet Schliesst
NM (Sauger 160 PS) 034 109 022 B 9,6 mm 34° vUT 3° vOT 034 109 021 AD 9,6 mm 2° nOT 34° nUT
7A (Sauger 170 PS) 54 109 022 10,2 mm 42° vUT 3° vOT 54 109 021 9,6 mm 6° nOT 38° nUT
RR (Turbo 220 PS) 034 109 022 E 8,8 mm 42° vUT 9° vOT 034 109 021 AJ 8,3 mm 2° nOT 25° nUT
3B (Turbo 220 PS) 034 109 022 E 8,8 mm 42° vUT 9° vOT 034 109 021 AJ/AQ 8,3 mm 2° nOT 25° nUT
ABY (Turbo 230 PS) 034 109 022 E 8,8 mm 42° vUT 9° vOT 034 109 021 AP 8,3 mm 2° nOT 25° nUT
AAN (Turbo 230 PS) 034 109 022 E 8,8 mm 42° vUT 9° vOT 034 109 021 AP 8,3 mm 2° nOT 25° nUT
ADU (Turbo 315 PS) 034 109 022 F 9,5 mm 24° vUT 1° nOT 034 109 021 AP 8,3 mm 13° nOT 35° nUT
|
|
|
|
jõuvanker
klubiliige
Registreerunud 21.03.03
Asukoht: Harjumaa
Kasutaja on eemal
Auto: ´11a. A4 avant q. s-tronic 3.0TDI 176KW
|
|
postitati 21.05.05 12:59
|
|
|
Ülekate kui selline ( numbriliselt ) ei näita veel suurt midagi, et mul on 60-ne kraadise ülekattega nukkvõll, voh, kus ma nüüd sõidan... ( võib olla
sõidad, võib olla mitte ... )
Ülekattel määrab just see, mis taktile ( väljalaske takt, sisselaske takt ) langeb suurem osa ülekattest, mis on vajadused, eesmärgid, mis
otstarbeks mootorit ümberehitatakse.
|
|
|
|
Maku
klubiliige
Registreerunud 28.01.03
Asukoht: Eesti Vabariik
Kasutaja on eemal
|
|
postitati 22.05.05 19:56
|
|
|
Raxi poolt välja toodud andmed tabelis, kuhu lisasin veel andmeid lisaks.
|
torque addict / in the real world four wheel drive means safety and traction
|
|
|
|
|
Endo
huviline
Registreerunud 08.06.04
Asukoht: Lääne- Virumaa
Kasutaja on eemal
Auto: Audi 200 quattro
|
|
postitati 22.05.05 21:33
|
|
|
minuarust teete te väheke valesti kui arvutate klapi lahtioleku aega lihtsalt liites vastavaid kraade. näiteks ADU väljalaske korral(24+1+180=205) see
suurus peaks olema ju 203 ja arvutuskäik näeks välja selline: väljalase avatakse enne alumist surnud seisu ehk 180-24=156kraadi ja suletakse enne
ülemist surnud seisu 360-1=359kraadi, klapi lahtioleku aeg on järelikult 359-156=203kraadi. sisselaske arvutamisel tuleb küll arvväärtus sama, kuid
lahendus käik oleks siis selline 360-13=347 540+35=575 575-347=228. klapikattumusest rääkides ei saa ma aru millest tulevad teil väärtused 12 ja 14
jne. adu nuka klapikattumus on 101,75 minu arvutuste kohaselt, mis on väga suur klapikattumus arvestades seda et on tegu turbomootoriga. ei saa ma aru
arvutusest 205+228+145+156=734?
see on minu arusaam ja loogika, kui ma millestki olen valesti aru saanud siis parandage
|
|
|
|
jõuvanker
klubiliige
Registreerunud 21.03.03
Asukoht: Harjumaa
Kasutaja on eemal
Auto: ´11a. A4 avant q. s-tronic 3.0TDI 176KW
|
|
postitati 22.05.05 21:42
|
|
|
| Tsitaat: | Algselt postitas: Endo
minuarust teete te väheke valesti kui arvutate klapi lahtioleku aega lihtsalt liites vastavaid kraade. näiteks ADU väljalaske korral(24+1+180=205) see
suurus peaks olema ju 203 ja arvutuskäik näeks välja selline: väljalase avatakse enne alumist surnud seisu ehk 180-24=156kraadi ja suletakse enne
ülemist surnud seisu 360-1=359kraadi, klapi lahtioleku aeg on järelikult 359-156=203kraadi. sisselaske arvutamisel tuleb küll arvväärtus sama, kuid
lahendus käik oleks siis selline 360-13=347 540+35=575 575-347=228. klapikattumusest rääkides ei saa ma aru millest tulevad teil väärtused 12 ja 14
jne. adu nuka klapikattumus on 101,75 minu arvutuste kohaselt, mis on väga suur klapikattumus arvestades seda et on tegu turbomootoriga. ei saa ma aru
arvutusest 205+228+145+156=734?
see on minu arusaam ja loogika, kui ma millestki olen valesti aru saanud siis parandage |
ADU ( RS2 )
Sisselaske klapp avaneb ennem ÜSS-i 13 kraadi
Sisselaske klapp sulgub peale ASS-i 35 kraadi
Väljalaske klapp avaneb ennem ASS-i 24 kraadi
Väljalaske klapp sulgub peale ÜSS-i 1 kraad
Sisselase: 13+35+180=228 kraadi
Väljalase: 24+1+180=205 kraadi
Klappidekattumine: 14 kraadi
205+228+145+156=734 kraadi, kuid töötsükkel kestab 720 kraadi, seega 734-720=14 kraadi
NII:
4-taktilise sisepõlemismootori üks töötsükkel toimub 720 kraadi jooksul st 2 väntvõlli täispöörde jooksul.
Joonesta gaaijaotus ringdiagramm!
Kui: sisselaske pikkus on 228 kraadi
Ja väljalaske pikkus on 205 kraadi, siis järelikult komprimeerimise saame kätte:90-35=55+90=145 kraadi komprimeerimist.
Paisumine st põlemine kasulik töö: oletame, et hakkab ca ÜSS-is pihta, seega:90-24=66+90=156 kraadi paisumist ehk kasulikku tööd.
Kuid me ei tea, kas paisumine algab ÜSS-is või ennem ( reaalne on enne ÜSS-i, ), seega lähtusin ÜSS-st paisumise ja komprimeerimise arvutamiseks.
Sisse- ja väljalasketakte see ei mõjuta!
Võivad kraadiliselt muutuda ainult komprimeerimine ja paisumine ja nad peavadki muutuma vastavalt gaasi vajutusele ja koormusele ( komprimeerimistakti
ja paisumistakti pikkus määrab ära süüte ajastus st mitu kraadi ennem ÜSS-i algab põlemine, st antakse säde, või diislis hakkab iseeneslik põlemine,
sisse- ja väljalsketaktid on konstandid, kuna nukkvõll ei ole kummist vaid nukakraadid on ette antud st jäävad suurused, väljaarvatud muutuvate
gaasijaotusfaasidega gaasijaotusmehanismid VVT-i, VANOS, muudetava nurgaga nukaratas vms, siis muutuvad kõik taktid kraadiliselt )!
Lihtne?
Joonesta ringdiagramm ning Sa näed kuidas faasid "jooksevad " teineteise sisse, sealt tuleb ülekate.
|
|
|
|
Endo
huviline
Registreerunud 08.06.04
Asukoht: Lääne- Virumaa
Kasutaja on eemal
Auto: Audi 200 quattro
|
|
postitati 23.05.05 06:10
|
|
|
väga segane ja keeruline. me kõik oleme harjunud ette kujutama et mootori töötaktid algavad sisselaskest ja lõppevad väljalaskega, sinna vahele jäävad
veel surve ja töötakt. kuid et oleks parem näha ja iseloomustada nukvõlli tööd, hakkame parem pihta töötaktist, seejärel väljalase, sisselase ja
surve.
oletame et töötakt hakkab pihta ülemisest surnud seisust ja 0 kraadist. põhimõtteliselt hakkab kolb tegema ju alles siis tööd, olgugi et süüde antakse
varem. kuid seda tehakse aegnihkega sellepärast et küttesegu oleks korralikult süttinud selleks ajaks kui kolb alles hakkab alla liikuma, mitte
hiljem. nüüd liigub kolb allapoole ja väntvõll on pööranud ennast juba üle 90 kraadi, väljalaske klapp avab ennast 24 kraadi (ADU) enne alumist surnud
seisu ehk väntvõll on pööranud ennast juba 156 kraadi(180-24). järgmine sündmus on sisselaske klapi avamine mis toimub 13 kraadi enne ülemist surnud
seisu. me kujutame ühte töötsüklit 720 kraadiselt, järelikult avaneb sisselaske klapp 347 kraadise väntvõlli pöörde juures (360-13). nüüd hakkab alles
väljalaske klapp ennast sulgema ehk 1 kraad enne ülemist surnud seisu ja see on 359 väntvõlli kraadi juures (360-1). ja sisselaske klapp suletakse 35
kraadi pärast alumist surnud seisu, mis teeb 575 väntvõlli kraadi(540+35) sisselaske klapp suletakse tegelikult alles siis kui koolb on juba tükkmaad
üles liikunud, kuid igal asjal on inerts, nii ka küttesegul, mis suudab ennast ka siis veel silindrisse surnuda kui kolb talle sisuliselt juba vastu
töötab. sarnane situatsioon oli ka väljalaske klapi avanemisega, mis avatakse tegelikult juba siis kui kolb pole veel päris alla jõudnud, kuid
tegelikult on gaaside paisumine oma töö selleks ajaks juba suuremal määral ära teinud.
ja nüüd siis võibolla see kõige olulisem, klapikattumine. milleks seda üldse vaja? selleks et silindrist hoogsalt väljaminevad gaasid tõmbaksid oma
inertsiga sissetuleva küttesegu silindrisse. mida suurem see on(mõistlikuse ja vajaduse piirides) seda puhtamaks ja rohkemal määral värske kütteseguga
täidetuks nad saavad. turbomootoril ja muu ülelaadimise puhul ei ole võrreldes vabalthingavaga seda kattumust niisuurt vaja, kuna siis lihtsalt
puhutakse värske küttesegu otse väljalaskesse. klapikattumus on siis aeg millal väljalaske ja sisselaske klapp on koos lahti. kuid seda ei mõõdeta
vänvõlli kraadidega, mis küll vastava ADU nuka puhul näitaks et nad on koos avatud 12 kraadi.ja näiteks AAN puhul oleks see väärtus hoopis 6 kraadi ja
mitte ei ole need kraadid see aeg millal nad koos lahti on vaid hoopis see vahemik millal nad kumbki avatud ei ole. selle põhjustab ka see, et
vastavate klappide lahtioleku aeg kraadides arvutatakse teatava klapitõusu juures, absoluutne lahtioleku aeg on tegelikult suurem. üks põhjus on ka
arvatavasti siis see, milleks ei iseloomustata klapikattumust väntvõlli kraadides, vaid hoopis nukkvõlli nukkade tippude vahena, nukvõlli kraadides.
selle saab siis arvutada klapide maksimaalsete tõusude vahena, klap on maksimaalselt avatud reeglina poolepeale jõudes oma lahtioleku ajast. ehk
väljalaske klapp on maksimaalselt avatud 257,5 vänvõlli kraadi juures (klapi lahtioleku aeg 203/2+väljalaske algus156kraadi). ja sisselaske klapp on
max avatud 461 väntvõlli kraadi juures(228/2+347).tippude vahe on järelikult 203,5 vänvõlli kraadi ja kuna nukkvõll käib poole aeglasemalt siis
vastavad nukvõlli kraadid oleks 101,75kraadi.
läks väheke pikaks, aga lodan et kellelgi on abi sellest
niipalju kui mina tean, toovad kõik nukvõlli tootjad oma nukkade iseloomustamisel klapikattumuse just nukkvõlli kraadides esile(mis ei tähenda küll
seda kaua reaalselt nad koos lahti oleks) lihtsalt tobe olesk hakata seda igakord ümber arvutama, eriti veel teadmata seda kaua klapid apsoluutselt
lahti on absoluutne kalapi avatus peaks minuarust olema aeg millal klapid on lahti rohkem kui ~1kümnendik ja tavaliselt tuuakse lahtioleku ajad ~1mm
klapitõusu juures.
kahjuks jõuvanker ei saa ma aru Su arvutustest ja nende loogikast. mu jut oli küll pikk, aga kes tabas loogika ära saab aru.
|
|
|
|
Maku
klubiliige
Registreerunud 28.01.03
Asukoht: Eesti Vabariik
Kasutaja on eemal
|
|
postitati 23.05.05 07:09
|
|
|
Märksa lihtsam oleks wordis või mujal see asi joonise kujul kirja panna ja üles riputada. Siis saab ka vähem süvenenud inimene aru, millest jutt käib.
Kui aega leian, teen ära.
|
torque addict / in the real world four wheel drive means safety and traction
|
|
|
|
|
Endo
huviline
Registreerunud 08.06.04
Asukoht: Lääne- Virumaa
Kasutaja on eemal
Auto: Audi 200 quattro
|
|
postitati 23.05.05 07:10
|
|
|
kas AAN, 3B, NM, 7A ja ADU nukad on vastastiku vahetatavad? kui 7A väljalaske nuk läheks 20vturbo kaande siis minuarust arvuliselt oleks suhteliselt
karm kombinatsioon 7A väljalaske nuk ja ADU sisselase. see teeks siis sisselase 228 ja väljalase 219 mis on pikem aani omast ja tunduvalt pikem adu
omast. klapikattumus oleks 106,75, kuid sellega annab ju kuigipalju mängida kuna kaks eraldi nukka ju.
|
|
|
|
Endo
huviline
Registreerunud 08.06.04
Asukoht: Lääne- Virumaa
Kasutaja on eemal
Auto: Audi 200 quattro
|
|
postitati 23.05.05 07:10
|
|
|
mul exelis lihtne tabel tehtud.
|
|
|
|
Maku
klubiliige
Registreerunud 28.01.03
Asukoht: Eesti Vabariik
Kasutaja on eemal
|
|
postitati 23.05.05 11:20
|
|
|
Proovisin mõnda asja lihtsustada. Sisepõlemine ja nukkvõllide töö. Ärge pildi pärast karjuma hakake
|
torque addict / in the real world four wheel drive means safety and traction
|
|
|
|
|
Silwer
huviline
Registreerunud 11.12.02
Kasutaja on eemal
|
|
postitati 23.05.05 12:33
|
|
|
Kaks lehekülge teksti ja jõuti teada-tuntud järeldusele et 7A väljalaske nukk on hea 20V turbo mootorisse...
Ei võtnudki palju aega, et jalgratast leiutada...
|
BMW 325i E30 2,8 stroker & BMW 328iT E36 & Seat Altea XL 2,0 TDI+DSG
|
|
|
|
|
Maku
klubiliige
Registreerunud 28.01.03
Asukoht: Eesti Vabariik
Kasutaja on eemal
|
|
postitati 23.05.05 13:05
|
|
|
| Tsitaat: | Algselt postitas: Silwer
Kaks lehekülge teksti ja jõuti teada-tuntud järeldusele et 7A väljalaske nukk on hea 20V turbo mootorisse...
Ei võtnudki palju aega, et jalgratast leiutada... |
Iva ei ole siin teemas kunagi olnud 7A nukas. Pigem RS2 ja ülejäänud ning nende tööpõhimõte.. Anyway on pooled postitused ülearused.
|
torque addict / in the real world four wheel drive means safety and traction
|
|
|
|
|
jõuvanker
klubiliige
Registreerunud 21.03.03
Asukoht: Harjumaa
Kasutaja on eemal
Auto: ´11a. A4 avant q. s-tronic 3.0TDI 176KW
|
|
postitati 23.05.05 15:40
|
|
|
Kuulge tüübid, saame kokku, teeme asja selgeks suure suure valge paberi peal ( 4-taktilise sisepõlemismootori töötsüklid ning gaasijaotus, täiteaste,
jääkgaaside tegur )
Endo, Sa paned ilusti hetkel puusse
Nukkvõlli liikumist mõõdetakse puhtalt väntvõllilt, kuigi suhe on 2:1-le ( 4-takt sisepõlemismooor )
|
|
|
|
Endo
huviline
Registreerunud 08.06.04
Asukoht: Lääne- Virumaa
Kasutaja on eemal
Auto: Audi 200 quattro
|
|
postitati 23.05.05 21:23
|
|
|
usun et need mehed on nukkadega kauem tegelenud http://www.compcams.com/Technical/CurrentCatalog/HTML/172-195.asp misasi siis see "lobe separation angle (LSA)" on?
klapikattumus on vägatähtis näitaja peale lahtioleku aegade. ja kui see ei ole lsa siis mille järgi sa veel seda siit tabelist välja loed? see ei ole
asi mida ei panda kirja.
|
|
|
|
Endo
huviline
Registreerunud 08.06.04
Asukoht: Lääne- Virumaa
Kasutaja on eemal
Auto: Audi 200 quattro
|
|
postitati 23.05.05 21:31
|
|
|
teil tekivad siin iseendale vasturääkivused, väljalaske klap suletakse ikka enne ülemist surnud seisu.
väike arutelu ümber valge paberi koos mõne õllega ei teeks paha
|
|
|
|
jõuvanker
klubiliige
Registreerunud 21.03.03
Asukoht: Harjumaa
Kasutaja on eemal
Auto: ´11a. A4 avant q. s-tronic 3.0TDI 176KW
|
|
postitati 24.05.05 05:26
|
|
|
Endo, Sa paned ikka väga puusse. Kunagi ei sulgu väljalaske klapp ennem ÜSS-i, kunagi, nii ka ei avane sisselakse klapp pärast ÜSS-i. See, mis on seal
kirjas, Sinu poolt nimetatuna ( 110 kraadi ), ei tea mina, msi see on, kuna ei taipa USA terminitest ning lühenditest ( mõõtühikute teisendamine jne
jne ). Klappikattumine see kohe kindlasti olla ei saa, kuna kõikidel nukkadel annab 110 kraadi.
Ning see, et antakse takti pikkused kraadides, ei näita suurt midagi, kuna asi, mis määrab, on eelsisselasse ja järelväljalase ( protsess, mis toimub
ÜSS-is ), muidugi määrab asi, mis toimub ka ASS-is ( eelväljalase, järelsisselase ).
|
|
|
|
Endo
huviline
Registreerunud 08.06.04
Asukoht: Lääne- Virumaa
Kasutaja on eemal
Auto: Audi 200 quattro
|
|
postitati 24.05.05 18:38
|
|
|
ma ei loe kusagilt välja teie andmetest kas need klapide sulgemise ja avamise kraadid on mõõdetud 0,1 või 1mm klapi tõusu juures. ilma selleta me
jäämegi vaidlema. loomulikult et klap on tegelikult kauem lahti ja isegi üle ülemise surnud seisu. kuid mina olen siiamaani rääkinud 1mm lahtiolekust.
ainukesena on seda 1mm klapitõusu maininud forsin. ja kas siis enamsu teie andmetest on valed kuna seal on mainitud et klap sulgub enne üss, ma arvan
et need ei ole valed ja nad on mõõdetud 1mm tõusu juures.
|
|
|
|
jõuvanker
klubiliige
Registreerunud 21.03.03
Asukoht: Harjumaa
Kasutaja on eemal
Auto: ´11a. A4 avant q. s-tronic 3.0TDI 176KW
|
|
postitati 24.05.05 18:49
|
|
|
0.1mm ja ei sulgu Sul seal miskit ennem ÜSS-i.
|
|
|
|
Endo
huviline
Registreerunud 08.06.04
Asukoht: Lääne- Virumaa
Kasutaja on eemal
Auto: Audi 200 quattro
|
|
postitati 24.05.05 19:29
|
|
|
ma ei usu et see on mõõdetud 0,1mm juures. kui isegi lugeda väntvõlli kraadides klapikatumust ja oletades et 0,1mm väljalaskeklapi klapitõusu juures
on kolb üle oma ülemise surnud seisu, ei saa klapikattumus kuidagi niiväike olla. klapikattumus 0,1 mm juures on kordades suurem.
|
|
|
|
| Lehekülgi: 1 2 3 4 .. 7 |
