| Lehekülgi: 1 2 3 |
lkallas
|
|
postitati 07.01.14 13:01
|
|
|
Hr. *nimi eemaldatud! See on väga hea, et olete tulihingeline tehnikahuviline, kuid õppejõud paluvad sealjuures säilitada viisakus 
*nimi on foorumile teada
|
|
|
|
|
|
ronn54
huviline
Registreerunud 14.03.13
Kasutaja on eemal
|
|
postitati 07.01.14 13:24
|
|
|
Vabandan väga!
Enamustele küsimustele vastused olemas nüüd, mis on ka loogilised ja arusaadavad.
|
|
|
|
ronn54
huviline
Registreerunud 14.03.13
Kasutaja on eemal
|
|
postitati 07.01.14 13:24
|
|
|
Teema lukku.
|
|
|
|
simoQ
klubiliige
Registreerunud 25.03.08
Asukoht: Eesti
Kasutaja on eemal
Auto: S6 Avant & Tesla Model S
|
|
postitati 07.01.14 17:08
|
|
|
| Tsitaat: | Algselt postitas: ronn54
kuule ära klähvi siin, mine peksa pihku eks mitte ära tüüta teisi, kasu ikka ei ole. |
Reaalses elus sa nii kõvast puust vennike polegi. Võib olla aitab just see tegevus sul saavutada eksamil edu, mida käsed teistel teha.
|
Puksiir 3,4 t ja vintsimine 10 t - +372 53095801
|
|
|
|
|
mtaudi
huviline
Registreerunud 26.02.07
Kasutaja on eemal
|
|
postitati 07.01.14 20:04
|
|
|
| Tsitaat: | Algselt postitas: jõuvanker
Black ehk ei pane pahaks.
Päris nii ei ole. Liikuvaid sõlmesid tööajal demonteerida ei saa ala keps/kolb, silindripea.
Ülimates ekstreemsustes tehakse igasugu "kino". Just kauba-, tanker-, konteinerlaevadel, kus peamasinateks 1 jurakas 2-taktiline "korrusmaja".
Reisilaevad, kruiisikad jms, neil reeglina 4 või 2 peamasinat, lihtsam on mootorierrori korral vigane mootor välja lülitada ning rohkem valu anda
ülejäänutele.
Töötava mootoriga kaasnevad igasugu ohud - liikuvad osad, kuumus, müra jms. |
Pikaajaline Tallinki laevamehaanik rääkis ka, kuidas nad reisi ajal mootoreid remondivad ja seda silindri kaupa. Vanematel laevadel ongi ainult 2
mootorit ja ühe moootoriga ei suudakski graafikus püsida. Iga silinder on nagu eraldi mootor, mitte ei ole ühe pika väntvõlliga - eraldi kaaned ja
ülekanne toimub igast silindrist hammasrataste kaudu peavõllile. Kui ühe silindri hammasratas niiöelda eemale tõmmata, siis see silinder tööd ei tee
ja saab remonti teostada. Vana Tallinn-l vahetati niimoodi klappe või midagi selletaolist, et üks päev kõik lahti ja kaas maha, öösel autoteki kaudu
vana välja ja uus sisse, järgmisel päeval kõik kokku tagasi. Nii kaua, kuni kõik olid vahetatud ja vahepeal oli laev liinil muidugi. Ühel mootoril oli
vist 9 silindrit ja isegi kolme silindri väljalülitamine ei pidanud suur probleem olema ja vahest, kui suurema remondi ootuses sõidavad, siis võib
tükk aega paar silindrit väljas olla. Kasutaja Uk_ saaks kommenteerida, et kuidas nendel seal need mootorid on ja kuidas asi tegelikult päriselus
välja näeb.
|
|
|
|
Black
klubiliige
Registreerunud 28.01.03
Asukoht: Tallinn
Kasutaja on eemal
Auto: Q7
|
|
postitati 07.01.14 20:26
|
|
|
| Tsitaat: | Algselt postitas: mtaudi
Pikaajaline Tallinki laevamehaanik rääkis ka, kuidas nad reisi ajal mootoreid remondivad ja seda silindri kaupa. Vanematel laevadel ongi ainult 2
mootorit ja ühe moootoriga ei suudakski graafikus püsida. Iga silinder on nagu eraldi mootor, mitte ei ole ühe pika väntvõlliga - eraldi kaaned ja
ülekanne toimub igast silindrist hammasrataste kaudu peavõllile. Kui ühe silindri hammasratas niiöelda eemale tõmmata, siis see silinder tööd ei tee
ja saab remonti teostada. Vana Tallinn-l vahetati niimoodi klappe või midagi selletaolist, et üks päev kõik lahti ja kaas maha, öösel autoteki kaudu
vana välja ja uus sisse, järgmisel päeval kõik kokku tagasi. Nii kaua, kuni kõik olid vahetatud ja vahepeal oli laev liinil muidugi. Ühel mootoril oli
vist 9 silindrit ja isegi kolme silindri väljalülitamine ei pidanud suur probleem olema ja vahest, kui suurema remondi ootuses sõidavad, siis võib
tükk aega paar silindrit väljas olla. Kasutaja Uk_ saaks kommenteerida, et kuidas nendel seal need mootorid on ja kuidas asi tegelikult päriselus
välja näeb. |
No nii ikka ei ole küll. Igal laeva pea- või abimasinal, olgu ta siis rida- või V-mootor, 2- või 4-taktiline, on ikka üks väntvõll. Küll aga on ühe
sõuvõlli taga läbi (reverss)reduktori tihti mitu peamasinat ja siis võib neid küll nii koos kui eraldi käitada ja remontida. Sil kaaned on kõikidel
suurtel peamasinatel loomulikult eraldi. Tihti on ka silindrid eraldi, mitte plokina. Nagu Jõuvanker juba kirjutas, siis töö ajal kedagi ikka
karteriluugist sisse ei lubata.  Suured laeva 2-taktilised on kõik
klappidega (või ühe suure sisselaskeklapiga) ja otseläbipuhega. Suure kolvikäigu (seetõttu ka ristpeaga) ja väikeste pööretega (optimaalne
ekspluatatsioon 60 RPM kandis tihti). Alati turbo(de)ga. Need on ühed kõige efektiivsemad sisepõlemismootorid.
|
|
|
|
|
|
mtaudi
huviline
Registreerunud 26.02.07
Kasutaja on eemal
|
|
postitati 08.01.14 06:32
|
|
|
Nojah - võibolla tõesti ja Sul võib täiesti õigus olla Black.
Aga minu teada oli reverssreduktori asemel isegi juba vanematel Tallinki laevadel sõukruvi labade keeramise mehhanism, millega anti vastav
liikumissuund ja kiirus, mitte ei tehtud seda võlli teistpidi ringiajamisega või pöörete muutmisega (http://www.wartsila.com/en/propulsors/propellers/CPP). Uuematel
Tallinki laevadel ei ole mootorid enam üldse sõukruviga ühenduses, vaid mootorid toodavad elektrit ja elektrimootor ajab juba omakorda sõukruvi ringi.
Seda selleks, et vibratsiooni vähendada ja pikkade ning hirmraskete veovõllidega otse sõukruvisse ei ole mootorite kasutamine nii effektiivne.
Konteinerlaevadel on jätkuvalt otse võll. Vähemalt nii olen mina sellest asjast aru saanud.
Siin ka natuke lugemist: http://www.kool.ee/?6209
|
|
|
|
Black
klubiliige
Registreerunud 28.01.03
Asukoht: Tallinn
Kasutaja on eemal
Auto: Q7
|
|
postitati 08.01.14 06:51
|
|
|
Jah, "veoskeeme" on erinevaid, kuid ühe mootori kohta siiski üks väntvõll ja mootori töö ajal mehed karterisse ei roni. Merel peavad asjad olema
võimalikult lihtsad ja töökindlad. Aga kui ikka häda käes, siis tehakse mida iganes, et liikuvus ja juhitavus säilitada.
|
|
|
|
|
|
arsi
huviline
Registreerunud 09.02.06
Asukoht: Lasila/ Helsinki
Kasutaja on eemal
Auto: Audi v8 3,6 aut.91, Audi V8 3,6 aut 89, Opel vectra B 1,8 Kia ceed gt line 2016. Subaru legacy
|
|
postitati 08.01.14 07:15
|
|
|
mtaudi, võin sulle kinnitada, et tallink star omab sõukruvide käitamiseks võlle. Neid on kaks ja läbimõõt 60 cm.
Samas kaubalaev " Norilsk nickel" käib edasi elekti jõul.
|
|
|
|
|
|
jõuvanker
klubiliige
Registreerunud 21.03.03
Asukoht: Harjumaa
Kasutaja on eemal
Auto: ´11a. A4 avant q. s-tronic 3.0TDI 176KW
|
|
postitati 08.01.14 08:46
|
|
|
Blackil täitsa õigus.
Diiselelektrilisi jõuseadmeid kasutatakse palju. Ja juba "kiviajal", näiteks nagu 60-ndatel ehitatud Eesti jäämurdja Tarmo - 2 diiselelektrilist
jõuseadet ( 2 peamasinat, mis on 2-taktilised, kummagi otsas on suur generaator-elektrimootor )
RSS süsteeme kasutatakse enamusel laevadel sõukruvilabade liigutamiseks st reverseeritava sammuga sõukruvid.
Kõikidel laevadiislitel on monoliitne väntvõll, kõigil.
Nukkvõll on reguleeritav, iga silindri nookurvardaid saab reguleerida hilisemaks-varasemaks, üldse välja lülitada. Vanasti tehti lausa "revers"
mootorile, liigutades nukkvõlli teljesuunas edasi-tagasi, mootor pandi konrd ühtepidi, kord teistpidi käima.
Silindrit saab välja lülitada, et seal ei toimuks tööd - ei anta kütust ning saab seisata klappide töö. Kuid kolb käib ikka edasi-tagasi, seda välja
lülitada töötaval mootoril ei saa.
Kaasaja 2-takt laevadiislid on kõik otseläbipuhkega st sissel. klapiga ning turbodega, nii heitgaasiturbo kui ka elektrilise ülelaadesüsteemiga.
Sõukruvi käitamiseks on endiselt pikad sõuvõllid, olenevalt pikkusest, sõltub kus peamasin asub ( kaugus ahtrist ). Diiselelektrilistel jõuseadmel on
kohe peamasina otsas elektriline jõuseade ning viimasest läheb välja sõuvõll, nagu tavalaevadiislitel.
Jõuvanker @ natukene kursis asjaga.
|
lapsepõlvest alates meeldinud 20VT R5
|
|
|
|
|
mtaudi
huviline
Registreerunud 26.02.07
Kasutaja on eemal
|
|
postitati 08.01.14 09:02
|
|
|
| Tsitaat: | Algselt postitas: jõuvanker
Sõukruvi käitamiseks on endiselt pikad sõuvõllid, olenevalt pikkusest, sõltub kus peamasin asub ( kaugus ahtrist ). Diiselelektrilistel jõuseadmel on
kohe peamasina otsas elektriline jõuseade ning viimasest läheb välja sõuvõll, nagu tavalaevadiislitel. |
Aga kasutatakse ka päris mitmetel juhtudel erandeid ja ka väga suurtel laevadel, kus elektrimootor koos sõukruviga asuvad mõlemad väljaspool laevakere
pöördmehhanismi otsas - näiteks Saaremaa ja Hiiumaa praamidel.
Üks näide:
Minu jaoks hästi huvitav teema, kuigi ei ole vast Audi Klubi foorumisse sobiv teema. Püüan targemaks saada ja asja
kohta rohkem uurida - eriti, kui nüüd teada sain, et ma olin asjadest valesti aru saanud. Hea meel, et targemad pead viitsivad asja üksipulki lahti
seletada
|
|
|
|
Raika42
huviline
Registreerunud 16.11.08
Asukoht: Pärnu
Kasutaja on eemal
Auto: A6 c4 2,5tdiQ; S6 c5 4,2Q; A4 b5 2,8Q
|
|
postitati 08.01.14 09:23
|
|
|
| Tsitaat: | Algselt postitas: mtaudi
| Tsitaat: | Algselt postitas: jõuvanker
Sõukruvi käitamiseks on endiselt pikad sõuvõllid, olenevalt pikkusest, sõltub kus peamasin asub ( kaugus ahtrist ). Diiselelektrilistel jõuseadmel on
kohe peamasina otsas elektriline jõuseade ning viimasest läheb välja sõuvõll, nagu tavalaevadiislitel. |
Aga kasutatakse ka päris mitmetel juhtudel erandeid ja ka väga suurtel laevadel, kus elektrimootor koos sõukruviga asuvad mõlemad väljaspool laevakere
pöördmehhanismi otsas - näiteks Saaremaa ja Hiiumaa praamidel.
Üks näide:
[link]http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/c/c2/Siemens_Schottel_Propulsor.jpg/731px-Siemens_Schottel_Propulsor.jpg[/link]
Minu jaoks hästi huvitav teema, kuigi ei ole vast Audi Klubi foorumisse sobiv teema, kuid püüan targemaks saada ja
asja kohta rohkem uurida. |
Siinkohal tegemist asimuuttõukuriga, mille käitamine võib olla nii elektriline, hüdrauliline kui ka mehaaniline.
Ühesõnaga ka neid on võimalik otse peamasinast "võlliga" ringi ajada.
|
|
|
|
mtaudi
huviline
Registreerunud 26.02.07
Kasutaja on eemal
|
|
postitati 08.01.14 09:26
|
|
|
| Tsitaat: | Algselt postitas: Raika42
Siinkohal tegemist asimuuttõukuriga, mille käitamine võib olla nii elektriline, hüdrauliline kui ka mehaaniline.
Ühesõnaga ka neid on võimalik otse peamasinast "võlliga" ringi ajada. |
Enamasti aetakse ikka elektriga - ka selle konkreetse pildi peal oleva tõukuri puhul. Ei kujuta ette, kuidas hüdrauliliselt seda edasi ajada ja kui
tõhus selline lahendus oleks!? Võlliga ammugi mitte, kuna siis kaoks selle mootori eelis ju ära ning otse peamasinast seda kindlasti teha ei saa -
mingid ülekanded peavad vahel olema.
|
|
|
|
Raika42
huviline
Registreerunud 16.11.08
Asukoht: Pärnu
Kasutaja on eemal
Auto: A6 c4 2,5tdiQ; S6 c5 4,2Q; A4 b5 2,8Q
|
|
postitati 08.01.14 09:33
|
|
|
Hüdrauliline lahendus on täpselt sama tõhus kui elekter. Ühel juhul on peamasina otsas generaator ja kruvi otsas mootor. Teisel juhul on peamasina
otsas pump ja kruvi otsas mootor.
Saab kindlasti ka võlliga ringi ajada ja olen jätkuvalt kindel, et neid on kõik need kolm tüüpi olemas
Selle mootori eelis ei ole mitte see, et ta peamasinast eraldi on, vaid suurem manööverdamisvõime, eriti dokkimisel.
EDIT: Ülekanded on vahel loomulikult. Pole kunagi väitnud, et need puuduvad.
|
|
|
|
jõuvanker
klubiliige
Registreerunud 21.03.03
Asukoht: Harjumaa
Kasutaja on eemal
Auto: ´11a. A4 avant q. s-tronic 3.0TDI 176KW
|
|
postitati 08.01.14 10:05
|
|
|
Pildil olev süsteem omab ühte peamist eesmärki: väga hea manööverdusvõime ning klassikalise roolilaba puudumine. See peaks olema 360 kraadi pöörlev.
Tahab, liigub laev risti kiiluga, tahab, sõidab otse laev.
|
lapsepõlvest alates meeldinud 20VT R5
|
|
|
|
|
Black
klubiliige
Registreerunud 28.01.03
Asukoht: Tallinn
Kasutaja on eemal
Auto: Q7
|
|
postitati 08.01.14 11:59
|
|
|
| Tsitaat: | Algselt postitas: mtaudi
Aga kasutatakse ka päris mitmetel juhtudel erandeid ja ka väga suurtel laevadel, kus elektrimootor koos sõukruviga asuvad mõlemad väljaspool laevakere
pöördmehhanismi otsas - näiteks Saaremaa ja Hiiumaa praamidel. |
Need praamid on ju siiski võrdlemisi väikesed laevad. Azipod'e kasutatakse tõesti igasugustel head manööverdusvõimet vajavatel praamidel,
jäälõhkujatel ja abilaevadel. Botnical on näiteks peamasinateks 12 Caterpillar 4T V12 diiselgenekat ja nende taga 2 azipod'i pluss veel ninas 3
põtkurit. Masinaruum on kilpe täis nagu korralik elektrijaam. Need lahendused on keerukad ja kerged rivist välja minema, seetõttu neid suurtel
ookeanilaevadel ei kasutata. Neile jääb ikka traditsiooniline lihtne ja töökindel 2T peamasin > sõuvõll > RSS sõukruvi skeem.
Diisel-elektrilaevad olid muide ka kunagised Saaremaa ja Hiiumaa vahelised "laiud". Millal iganes need krdi tankipraamid toodeti.
Edit: no ei andnud ikka rahu: Vohilaid: 1983. Polnudki nii
ammu.
|
|
|
|
|
|
Spice
huviline
Registreerunud 20.08.13
Kasutaja on eemal
Auto: A6 c5 2.5TDIq ´05
|
|
postitati 08.01.14 15:17
|
|
|
Väike autodejuurde tagasitulev küsimus jälle 
Väntvõlli rihmarattalt käivitatakse auto tööks vajalikke seadmeid. Teie kui võidusõiduinseneri ülesanne on auto mootori rihmaajam ümber ehitada nii,
et keskmiste mootori pöörete kasvamisel 2500 p/min korral nii veepumba kui roolivõimendi pumba kui ka generaatori pöörded jääksid algselt
konstrueeritud tööpiirkonda.
Väntvõlli rihmaratta läbimõõt on 158 mm
Veepumba rihmaratta läbimõõt on 130 mm
Generaatori rihmaratta läbimõõt on 110 mm
Roolivõimendi pumba rihmaratta läbimõõt on 120 mm.
Milline on teie tehnilise lahendi visioon? Millised peaks olema uued läbimõõdud?
|
|
|
|
tarmo
klubiliige
Registreerunud 05.01.03
Kasutaja on eemal
|
|
postitati 08.01.14 15:39
|
|
|
| Tsitaat: | Algselt postitas: Spice
Olen ülekandeid arvutada mitteoskav kodanik |
See ei ole isegi mitte tehnikaga seotud, vaid põhikooli tasemel matemaatika.
Arvuta välja, mis on erinevate tarbijate ülekandesuhe praegu ja mis pöörded on kasutusel.
Siis tavaline ühe tundmatuga tehe - et mis ümbermõõduga rihmarattaga tuleb samad tarbija pöörded kõrgema mootoripöörete arvuga.
|
|
|
|
Spice
huviline
Registreerunud 20.08.13
Kasutaja on eemal
Auto: A6 c5 2.5TDIq ´05
|
|
postitati 08.01.14 15:41
|
|
|
Ma ei tea,kas sul on mõtet siin tulla lihtsalt lambist kõvatama oma teadmistega ja oskustega. Ootan siiski asjalikke vastuseid ja kuna olen
valmistunud ka juba pikka aega, siis eks see viib kuuli kokku . Sul pole siin mõtet kõvatama tulla vaid mine istu emaga ja vaata televiisorit
edasi.
Proovisin, õnnestus korra , kuid nüüd alguses tagasi,sest ei mäleta kuidas asi lahenes. Ma ju ei tuleks siia lambist abi paluma.
|
|
|
|
tarmo
klubiliige
Registreerunud 05.01.03
Kasutaja on eemal
|
|
postitati 08.01.14 15:49
|
|
|
Ära pane pahaks, aga siia teemasse samasugune abipalve tundus järgmise kooliõpilase kergemat teed minekuga.
vändaratas/veepumba ratas=ülekanne
pöörded*ülekanne=veepumba pöörded
kõrgemad pöörded/veepumba pöörded=uus ülekanne
uus ülekanne*vändaratas=veepumba ratas
Ehk siis tavaline 2*3=6 tehe, loputa mispidi tahad.
|
|
|
|
Spice
huviline
Registreerunud 20.08.13
Kasutaja on eemal
Auto: A6 c5 2.5TDIq ´05
|
|
postitati 08.01.14 15:57
|
|
|
Ehk siis kui algpööreteks on võetud 5000 siis teeb väntvõlli ratas 5000 pööret aga veepumba oma mingi arv rohkem,sest tema ratta diameeter on väiksem.
Seega peale väikest arvutust teeb veepump ca 6076 pööret samal ajal kui vända ratas teeb 5000. Kui pöördeid tõsta 2500 võrra, siis teeb vändaratas
7500rpm ,samas aga veepumba ratas jätkuvalt 6076rpm. Et leida,kui suure rihmaratta peab veepumbale panema ,tuleb jagata 7500 6076-ga ja see omakorda
korrutada vändaratta diameetriga 158. Tulemuseks siis 195se läbimõõduga veepumba ratas.
Sain asjast õigesti aru ?
|
|
|
|
Ahti
huviline
Registreerunud 03.10.02
Asukoht: Viimsi
Kasutaja on eemal
Auto: Q7 3.0 TDI S-line
|
|
postitati 08.01.14 15:57
|
|
|
| Tsitaat: | Algselt postitas: mtaudi
Nojah - võibolla tõesti ja Sul võib täiesti õigus olla Black.
Aga minu teada oli reverssreduktori asemel isegi juba vanematel Tallinki laevadel sõukruvi labade keeramise mehhanism, millega anti vastav
liikumissuund ja kiirus, mitte ei tehtud seda võlli teistpidi ringiajamisega või pöörete muutmisega (http://www.wartsila.com/en/propulsors/propellers/CPP). Uuematel
Tallinki laevadel ei ole mootorid enam üldse sõukruviga ühenduses, vaid mootorid toodavad elektrit ja elektrimootor ajab juba omakorda sõukruvi ringi.
Seda selleks, et vibratsiooni vähendada ja pikkade ning hirmraskete veovõllidega otse sõukruvisse ei ole mootorite kasutamine nii effektiivne.
Konteinerlaevadel on jätkuvalt otse võll. Vähemalt nii olen mina sellest asjast aru saanud.
Siin ka natuke lugemist: http://www.kool.ee/?6209 |
Jah reversreduktorit tõesti ei ole, selleks on sõukruvi labade pööramiseks hüdrauliline mehanism nimega KaMeWa. Kas siis edasi või tagasikäik k.a
laeva kiiruse reguleerimiseks. Tallinki laevadel k.a uuematel on 4 peamasinat ja 2 peamasinat töötavad läbi reduktori ühele sõuvõllile. Nii, et
mootorid on ikkagi ühenduses sõuvõlliga läbi reduktori. Ainukesed sõukruvid, mis käitatakse läbi el. mootori on laeva vööris olevad põtkurid
(Thruster), osadel laevadel olemas ka ahtris.
Terv.
Ahti
|
|
|
|
Spice
huviline
Registreerunud 20.08.13
Kasutaja on eemal
Auto: A6 c5 2.5TDIq ´05
|
|
postitati 08.01.14 15:59
|
|
|
Sest nii nagu sa kirjutasid, peaks tulema pumbaratta läbimõõt väiksem algsest ,see aga tähendab,et veepump käib veel kiiremini ringi, kui ta algselt
käis?
Ehk siis sinu valemi järgi sain mina 128 diameetriga ratta,mis aga tagab selle,et see käib kiiremini ringi,kuigi peaks käima vastupidi aeglasemalt.
?
Paranda,kui ma eksin
|
|
|
|
tarmo
klubiliige
Registreerunud 05.01.03
Kasutaja on eemal
|
|
postitati 08.01.14 16:09
|
|
|
158/130= ca 1,2
5000*1,2=6000
7500/6000=1,25
158*1,25=197,5
|
|
|
|
Spice
huviline
Registreerunud 20.08.13
Kasutaja on eemal
Auto: A6 c5 2.5TDIq ´05
|
|
postitati 08.01.14 16:16
|
|
|
Jah, tundub,et sain õige tulemuse. Järgmine kord ära hinda asja kohe peale vaatamise järgi ja tänud sulle.
|
|
|
|
| Lehekülgi: 1 2 3 |
