| Lehekülgi: 1 .. 8 9 10 11 12 .. 14 |
kps
moderaator
Registreerunud 27.05.03
Asukoht: Tartu
Kasutaja on eemal
Auto: 5x4x4
|
|
Demis
huviline
Registreerunud 26.09.02
Asukoht: Tallinn
Kasutaja on eemal
Auto: 5 cyl 20V
|
|
postitati 25.08.04 08:48
|
|
|
Alkoholi mõju ajutegevusele
Teate mis, nii kui järgmine kord, kui keegi tuleb sulle
näkku hüppama, et alkohol tapab su ajurakke ja sa
peaksid selle nauditava tulivee manustamisest loobuma,
viska talle nina alla järgmine arvutus:
1 klaas alkohoolset jooki tapab meie ajus 1000- 2000
rakku ja need ei taastu. Analüüsime situatsiooni inimese
seisukohast. Inimese ajus on umbes 3 miljardit rakku.
Nendest töötavad kuni 10%. Järelikult 2, 7 miljardit on
ülearused.
1 klaas=1000 rakku. Järelikult võib inimene ilma ohuta
tarbida 2700 000 klaasi. Arvutame koguse ümber viina
pudelile: 2, 5 klaasi=1 pudel, järelikult 2700000/2, 5=
1080000 pudelit. Seega, kui arvestada, et alkohooliku
maksimaalne eluiga on 55 aastat ja joomisega alustab
ta no ütleme näiteks 15- selt, saame staaziks 40 aastat.
Arvutame selle päevadeks: 40x365=14000. Joogi koguse
jagame päevade arvuga: 1080000:14000=77 pudelit.
Järeldus: ajurakkude puudusesse on võimalik surra, kui
juua 7 pudelit viina hommikusöögiks, 40 lõunaks ja 30
õhtusöögiks.
|
|
|
|
|
|
madjs
huviline
Registreerunud 28.10.02
Asukoht: Läänemaa, Lihula
Kasutaja on eemal
Auto: Audi 80 b4 1,9tdi, Suzuki VX 800, Golf 2 GTI, Megan Coupe 108kw
|
|
postitati 25.08.04 09:08
|
|
|
Heeh selle viimase jutu peale peaks küll ühe topka tegema, ps. ühe pikema mobla kõnega pidi samapalju ajurakke hävima kui nädalase joominguga
|
|
|
|
audiFE
huviline
Registreerunud 17.06.03
Asukoht: Tallinn
Kasutaja on eemal
Auto: Audi A4 1,8
|
|
postitati 25.08.04 13:41
|
|
|
Kui keegi peaks teile ütlema:"You dont know Jack S**t" siis nüüd saad öelda et tunned küll!
Jack S**t
|
Audi For Ever!
|
|
|
|
|
äss
klubiliige ac aasta auto 2011 võitja
Registreerunud 23.03.04
Asukoht: Tallinn/Saue
Kasutaja on eemal
Auto: 2x 1,8t ja masuudipress
|
|
postitati 25.08.04 16:32
|
|
|
Ehk ei ole veel läbi käinud :
LINK
|
best ET 8,9 sek@268kmh - 1311hp
|
|
|
|
|
äss
klubiliige ac aasta auto 2011 võitja
Registreerunud 23.03.04
Asukoht: Tallinn/Saue
Kasutaja on eemal
Auto: 2x 1,8t ja masuudipress
|
|
kopamees
klubiliige
Registreerunud 14.01.03
Asukoht: Tallinn
Kasutaja on eemal
Auto: Honda Civic Tourer
|
|
postitati 26.08.04 14:30
|
|
|
Klient, Klienditeenindaja
Klient : "Hallo, tere. Ma ei saa enam sõita."
Klienditeenindaja : "Milles asi?"
K : "Ma vajutan, aga auto ei liigu. Eile veel liikus."
T : "Kuhu Te vajutate?"
K : "Noh, sinna kaasile või mis ta oli."
T : "Kas mootor töötab?"
K : "Kuidas ma seda teada saan?"
T : "Mida tahhomeeter näitab?"
K : "Mis see on?"
T : "See on...Hea küll. Teeme teistmoodi. Kas Teil autoraadio on?"
K : "Seda peaksite Te ise ju teadma, kui Te selle auto meile müüsite."
T : "Kas Te muusikat kuulete?"
K : "Ei."
T : "Aga uudiseid või ilmateadet?"
K : "Ilmateadet kuulen. Just teatati, et vesi randades on ikka külm."
T : "Selge. Tuhatoosist ülalpool on kandiline raam. See on raadio. Raadio
üleval paremas servas on ümmargune nupp. Keerake seda kellaosuti liikumise
vastassuunas. Kas nüüd kuulete veel uudiseid?
K : "Oodake...nii...tuhatoos...nupp...nii...Nüüd hakkas muusika mängima ja
hästi valjult.
T : "Hmmm...Keerake seda nuppu teisele poole."
K : "Nüüd jäi muusika vaikseks."
T : "Raadio saime vaikseks. Kas Te mootori surisemist kuulete?"
K : "Ei surise siin midagi."
T : "Selge, mootor ei tööta. Kas Te mootori käivitamist oskate?"
K : "Ma ei tea, kus see mootor on. Kuidas teda käivitatakse?"
T : "Kas Teil süütevõti ikka on? See näeb välja peaaegu nagu tavaline võti,
tavaliselt on üks
karbike rõngaga võtme küljes.
K : "Üks võti on mul siin küll. Siia on kirjutatud...oodake... sitro
on...sitroeen...noh, midagi
taolist...umbes sidrun. Esimene S on suurelt, ülejäänud väikselt. Ja lõpus on
mingi viga, e peal on täpid.
T : "Väga hea. Pistke võti süütelukku. Teate, kus süütelukk asub?"
K : "Mis nendest täppidest saab? Paistab, et see on viga. Kas seda ära
parandada saab?
T : "Saab. Otsime nüüd süütelukku."
K : "Kumbal pool see asub?"
T : "See on tavaliselt paremal pool, niisugune ümmargune rõngas ja pilu sees.
Sinna pilusse piske võti sisse.
K : "Oodake ...nii...võti on sees. Mis edasi saab?"
T : "Keerake võtit kellaosuti liikumise suunas 90 kraadi, see on raadionupuga
vastassuunas. Rohkem ärge esialgu midagi tehke".
K : "Oodake...Kui ma nüüd mäletaks, mis suunas ma raadiot keerasin...Jah,
keerasin. Mingi sahtel kukkus lahti. Sahtlis on pabereid, kilekotte,
parkimistalonge.
T : "Mis sahtel?? Mis parkimistalongid??Aa, Te avasite kindasahtli. Lükake see
uuesti kinni, seda pole meil vaja. Võtke võti jälle välja.
K : "Oodake...Ta ei jää kinni."
T : "Hea küll, jäägu sahtel lahti. Otsime süüteluku üles. Süütelukk asub
roolisamba küljes.
K : "Kas sahtel võib lahti jääda? Äkki selles ongi asi, et sõita ei saa?"
T : "Ei, sahtlis pole asi. Leidsite süüteluku?"
K : "Oodake...Süütelukk...Roolisamba küljes...Kas roolisammas on sama mis
rool?"
T : "Mmmm...ei, rool on see ümmargune ratas otse Teie ees. Rooli abil saab auto
liikumissuunda muuta. Roolisammas yhendab autot ja rooli.
K : "Oodake...Otse ees pole mul siin midagi. Rool on ju vasakul pool."
T : "Mis vasakul? Kus Te siis istute? Kas Te istute paremal või vasakul pool?"
K : "Mina istun paremal pool. Ma olen alati paremal pool istunud. Ise Te
ütlesite, et pean paremal pool istuma.
T : " Jah, paremal pool siis, kui keegi teine juhib. Istuge paremale, ei,
vabandust, vasakule
poole ümber.
K : "Oodake...sahtel on ees...Kas ma kindasahtli võin kinni panna?"
T : "No pange sahtel kinni."
K : "Oodake...nii...nüüd istun ma vasakul pool, aga auto ei liigu ikka."
T : "Isute Te ikka esiistmel? Kas Te roolist ulatute kinni võtma?"
K : "Ulatun kyll. Kas võtan kinni?"
T : "Ei. Otsige nüüd süütelukk üles. Roolisamba paremal küljel, ümmargune
rõngas, pilu sees.
K : "Kas nüüd võib roolist lahti lasta?"
T : "Jah, laske lahti ja vaadake, kas leiate süüteluku."
K : "Oodake...Vist leidsin. Kas panen võtme sisse?"
T : "Pange ja keerake kellaosuti suunas veerand täispööret. Siis ärge enam
midagi tehke.
K : "Oodake...Keerasin. Kas rohkem ei pea keerama?"
T : "Ei. Kas midagi muutus? Kas mingid tulekesed armatuurlaual hakkasid põlema?
K : "Mingid tuled läksid põlema jah."
T : "See tähendab, et süüde on olemas. Vajutage nüüd sidur alla. ärge midagi
rohkem tehke.
K : "Kas sidur või pidur? Ma tean, et pidur on Teie autol ka olemas."
T : "Sidur, ikka sidur. S-iga nagu...samba."
K : "Kus see samba asub?"
T : "Eee...Jutt on sidurist. Teie jalgade juures on kolm pedaali. Oodake! Ega
Teil äkki
automaatkäigukasti pole?
K : "Seda Te peaksite ju ise teadma."
T : "Kas on kolm pedaali või on ainult kaks?"
K : "Oodake...Paistab, et on kolm pedaali. Kas üks tuleb ära võtta?"
T : "Ei. Sidur on neist kolmest pedaalist kõige vasakpoolsem. Vajutage
sidurile.
K : "Oodake...nii...ma vajutan, aga ta liigub ainult natukene. Hästi tugevalt
peab vajutama. Väga vaevaline on Teil see värk siin.
T : "Mmmm...vajutage tugevamini."
K : "Miks ta nii raskelt käib? Kas ma midagi katki ei tee, kui ma täiest jõust
vajutan? Kas õigem on vajutada vasaku või parema käega?
T : "?! Seda et...Jah...Vajutage jalaga ja nimelt vasaku jalaga."
K : "Vajutasin. Nüüd liikus küll kergemini."
T : "Vajutage pedaal põhja ."
K : "Vajutasin. Aga ikka ei liigu."
T : "Mis ei liigu? Aa, auto ei liigu. Veel ei peagi liikuma. Nüüd tuleb mootor
käima panna.
Selleks keerake süütevõtit veel natuke paremale ehk kellaosuti suunas. Kui
mootor hakkab tööle, laske võti lihtsalt lahti. Ja sidurit hoidke kogu aeg all.
K : "Miks nii keeruliselt peab tegema? Kas kuidagi lihtsamalt ei saa?"
T : "Noh...vist ei saa. Keerake nüüd võtit."
K : "Oodake...Nüüd hakkas midagi urisema. Vist on ikka midagi tõsisemat häda .
Kas Te siia tulla ei saaks?"
T : "Saaks, aga...proovime ikka veel telefoni teel. Kas tahhomeeter...või ei.
Kas käik on sees?
K : "Ei ole mingit käiku. Auto seisab ikka."
T : "Pange esimene käik sisse. Selleks viige käigukang alguses neutraalasendise
ja siis vasakule ja siis ettepoole.
K : "Oodake...Kus see käigukang asub?"
T : "Käigukang on kahe istme vahel, aga veidi eespool; see pulk, mis on otse
üles.
K : "Oodake...siin on mul kaks pulka. Üks on pikali ja teine on tõesti otse
üles. Mis ma teen
temaga?
T : "Pikali on käsipidur, seda meil tarvis pole. Või oodake. Ega käsipidur peal
ei ole?
K : "Kas mu käsi peab piduri peal olema? Jalg on juba ees, ma ei ulata."
T : "Jalg on Teil siduril. Ma küsin, kas käsipidur on peal, st. kas see pikali
pulk on täitsa
pikali või on ta esimene ots ülespoole?
K : "Oodake...jah, see on ikka täitsa pikali. Mina teda pole puutunud, ta on
algusest peale nii olnud.
T : "Väga hea. Võtke käigukangist kinni."
K : "Võtsin."
T : "Viige ta vasakule poole, st. enda poole ja hoidke nii."
K : "Oodake...nii, hoian."
T : "Viige ta ettepoole ja võtke käsi ära. Käigukang peab niisugusse asendisse
jäämagi.
K : "Oodake...Raskelt läheb...Läks! Kas panen nüüd mootori seisma?"
T : "Ei. Kuulake nüüd tähelepanelikult. Pange parem jalg gaasipedaalile, aga
õrnalt. Vajutage hästi tasakesi.
K : "Oodake...nii...vajutasin ja surin läks valjemaks. Kas selles ongi viga?
Need mootorid pidid kahjulikud olema, kõiksugu heitgaasid ja lärm ja puha."
T : "Jah. Ei. Nüüd laske sidurit tasakesti järele, st. tõstke vasakut jalga
pedaalilt ära. Auto
peaks liikuma hakkama. Kui pöörded langevad st. mootori surin läheb vaiksemaks,
siis vajutage gaasile tugevamini.
K : "Oodake...siin on mingi koer mul otse ees. Kas ta läheb ise automaatselt
ära?
T : "Loodame. Igaks juhuks andke signaali : vajutage roolirattal olevale...noh
paneelile...no
signaalile ühesõnaga.
K : "Oodake...jah, ma vajutasin roolile, aga koer on ikka seal. Ei liigu siin
ei koer ega ka auto."
T : "Vajutage rooli keskele, sellele plaadile noh, mis seal keskel on."
K : "Keskele? Plaadile? Oih, mingi imelik hääl tuli. Enne pole ta nii teinud.
Aga koer läks ära. "
T : "Väga hea. Laske nüüd sidurit veidi järgi ja vajutage gaasile."
K : "Oodake...sidur oli see...jah, liigub tõepoolest.. Kuidas ma siit nüüd
Pärnusse saan sõita?
T : "Te peate kiiruse tõstes käiku vahet...Või ei, sõitke kogu aeg esimese
käiguga. Laske tasapisi sidurit ikka lahti ja gaasi pange tasakesti juurde. Kui
auto on saavutanud kiiruse 15 km tunnis, võtke vasak jalg sidurilt ära. Kui
tahate kuhugi pöörata, siis keerake rooli. Kui vihma hakkab sadama, pange
kojamehed tööle. Pööretel näidake suunda?"
K : "Oodake, ma ei jõua kõike korraga meelde jätta. Mis ma kojameestega pean
tegema? Meil polegi kojamehi, ainult koristaja käib kaks korda nädalas."
T : "Jah. Kui tahate autot seisma jätta, vajutage jälle vasaku jalaga sidurile
ja parema jalaga
pidurile. Pidur on see keskmine pedaal. Kui maanteele jõuate, helistage tagasi,
siis ma juhendan edasi.
K : "Kas ma pean Pärnus ise auto seisma panema? Kas ta ise ei jää automaatselt
seisma? Mul on tarvis seal Rannahotelli minna."
T : "Ei. Auto ei tea ju, et Te nimelt Pärnusse tahate sõita."
K : "Kas ma ei saa talle kuidagi õelda, et ma Pärnusse tahan? Ta võiks ju siis
ise sõita.
T : "Ütelda just ei saa, aga kui Te auto Pärnusse roolite, siis on ju korras."
K : "Mina tahan ainult Pärnusse ja tagasi sõita. Kas Te ei saaks nii teha, et
ta ise sõidaks ja
Rannahotelli juures ise kinni peaks? Kui me Teilt selle auto ostsime, ei
rääkinud keegi, et see kõik nii keeruline on Mul on praegu tarvis ainult
Pärnusse ja tagasi."
T : "Te saate selle autoga sõita igale poole, kuhu aga tahate. Ainult Pärnusse
sõitmise autot ei ole mõtet teha."
K : "Ahah. Kas Tartusse ka saab sõita? Vahetevahel on mul Tartusse ka tarvis."
T : "Saab ikka. Kuidas sõit läheb? Kas tee peal mingeid takistusi pole?"
K : "Ei, praegu pole mingeid takistusi. Üks sein on. Kas nüüd ongi see 15 kilo
tunnis?
T : "Mis sein? Kui kaugel see sein on?"
K : "See on siin kohe auto ees. Vahepeal, kui me rääkisime, käis mingi mütakas
ja auto jäi jälle seisma.
T : "Kas Te sõitsite vastu seina? Te oleks pidanud rooli pöörama!"
K : "Aga Te ei õelnud ju! Mina ei teinud midagi.. Ta ise sõitis. Kas ta ise
automaatselt ei pööra?
T : "Ei, rooli peate ikka ise pöörama."
K : "Mis nüüd edasi saab? Kas seda seina eest ära ei saaks? Kasvõi niikauaks,
kuni ma Pärnust tagasi olen.
T : "Seda et...kas Te liikluseeskirju tunnete?"
K : "Jah, natuke tunnen. Lugenud ma neid küll ei ole. Kas seal on midagi
olulist?
T : "Jah, liikluseeskirjad on olulised. Te peaksite nendega põhjalikult
tutvuma. Võibolla ka
autokooli minema. Seal seletatakse Teile, kuidas autot käima panna, kuidas
seisma jätta, kuidas käiku vahetada, kuidas roolida jmt."
K : "Jah, peaks minema küll, aga mul on kogu aeg nii kiire, et pole aega
saanud. Aga mis ma nüüd edasi pean tegema? Kas panen jälle selle kaasi sisse?
Kümne minuti pärast pean ma Pärnus olema.
T : "Kümne minuti pärast! Kümne minutiga ei jõua Te Tallinnast väljagi!
Pärnusse sõidate Te vähemalt poolteist tundi ja sedagi siis, kui Teil on juba
sõidukogemused olemas. Et kümne minutiga Pärnusse jõuda, peate sõitma kiirusega
umbes 800 km tunnis. Nii kiiresti see auto ei sõida ja kui sõidakski, siis
sobivaid teid ikkagi poleks.
K : "Kuidas, kas see auto ei saagi siis mind õigeaegselt Pärnusse toimetada?
Kas see garantii alla ei kuulu, et ta mind Pärnusse ei vii, kui mul seda tarvis
on?
T : "Garantii alla see küll ei kuulu. Garantii on ikka selle jaoks, kui midagi
rikki läheb.
K : "Aga miks Te kohe ei õelnud, et selle auto jaoks pole meil sobivaid teid?
Mis mul sest autost niiviisi kasu on?
T : "Noh, teed sobivad küll, kui aeglasemalt sõita. Autoga liikuda on ikka
kiirem ja mugavam, kui Te juba oskate sõita. Kallim muidugi ka.
K : "Mis mõttes kallim? Kui auto on välja makstud, saab bussipiletite raha ju
kokku hoida.
T : "Seda küll, aga auto amortisatsioon, määrdeained, bensiin?"
K : "Mis pensiin? Milleks seda pensiini tarvis on?"
T : "Auto mootor kulutab bensiini. Kui bensiin otsa saab, tuleb tanklas
bensiinipaaki juurde
lasta.
K : "Kas praegu autos pensiini on?"
T : " Praegu on. Bensiinihulka saate Te jälgida vastavalt näidikult. Kui
näidiku osuti läheb
nulli, tuleb bensiini juurde valada. Ja bensiin maksab.
K : "Ah soo. Ma eeldan, et pensiin on ikka auto hinna sees. Muidu tuleb ju
välja, et ma pean veel juurde maksma. See on varjatud hinnalisa!
T : "Ei. Te maksite meile ainult auto eest. Autoõpetuse, bensiini ja muud kulud
peate ikka ise katma.
K : "Sooh. Sellest ostmise ajal küll ei räägitud. Ma eeldasin, et ma maksan
auto kinni ja sellega on kõik. Edasi muudkui sõidan.
T : "Ei, nii see ei ole. Auto liikumapanemiseks on tarvis bensiini. Bensiin
toidab mootorit ja see lükkab auto käima.
K : "Ma ütlesin kohe, et see mootor pole õige asi. Kas ma saan õigesti aru, et
just mootor kulutab enamuse pensiinist?
T : "Jah, nii see on."
K : "Ma olen küll autode kohalt võhik, aga kas oleks võimalik äkki mootorist
loobuda? Siis pole vaja ka bensiini juurde osta.
T : "Mootor on auto süda. Ilma mootorita auto pole auto. Kui mootor bensiini ei
saa, ei saa ka auto sõita. See on võimatu.
K : "Ma vaatan, et kogu see asi läheb mulle väga kalliks maksma. Kas me ei
saaks kompromissile jõuda, et Te ostate meilt mootori tagasi, aga auto sõidaks
ikka? Mootorit meil tegelikult tarvis ei ole. Saaks kasvõi Pärnusse ja tagasi,
eks me Tartusse võime ka bussiga minna."
T : "Ei, mootorit on ikka tarvis. Ilma mootorita auto ei liigu."
K : "Mis me siis teeme? Nüüd on ees mingid klaasid ka purud, klaasikilde kõik
kohad täis. Olete meile müünud katkise auto. Teie auto töökindlus ei kannata
mingit kriitikat - näete ise : piisab ühestainsast seinast, et auto jääks
seisma. Auto käimapanemine on üle mõistuse keeruline, mul kulus selleks oma
veerand tundi . Kas nüüd hakkabki nii olema, et kui sõita tahan, siis ripu aga
telefoni otsas. Kas Te ei saaks siia tulla ja need asjad korda teha?
T : "Nojah, auto on või vähemalt oli tehniliselt ju korras. Te ise sõitsite
vastu seina?
K : "Mina ei sõi tunud siin midagi, ta ise sõitis vastu seina. Te oleksite
pidanud hoiatama, et
kui sein tuleb ette, siis jääb auto jälle seisma. Nüüd hakka jälle otsast
peale. Mingit
automaatikat pole, kõike peab ise tegema. Mingid käigukastid, sidurid, pidurid,
kaasid, pensiinid. Mina tahan ainult sõita. Ja isegi seda ma saa. Tagatipuks
tuleb veel välja, et see auto on nii aeglane, et temaga ei saa mitte kuhugi
sõita. Ometi on mul tarvis ainult Pärnusse, see on ju elementaarne. Ma saaks
aru, kui Rio de Janeirosse, aga Pärnusse! Kas tõesti kuidagi ei saa?
T : "No tegelikult ikka saab ju küll. Ei saa kümne minutiga, aga pooleteise
tunniga saab vabalt. Kui Te olete autojuhikursused läbi teinud, siis läheb ka
sõitmine libedamalt.
K : "Ma vaatan, et Teile on peaasi auto maha müüa. Kuidas see auto ennast
õigustab, pole Teie mure. See, kui auto valesti sõidab, ei liiguta Teid
põrmugi.Selle asemel, et siin rääkida pensiinist ja kursustest, võiksite need
vead ise ära parand ada. Ma küll autodest midagi ei tea, aga iga normaalse
autoga peaks olema võimalik vähemalt Pärnussegi sõita. Aga siin ma nüüd istun
selles kallist hinda maksnud autos, selle asemel et ammu Pärnus olla.
T : "Ma arvan, et autol pole häda midagi . Pärast kokkupõrget seinaga on tuled
küll katki, aga valges sõitmist see ei takista.
K : "Kuidas, kas pimedas sõitmiseks on veel midagi tarvis? Kas pensiinist ei
piisagi?
T : "Ei. Jah. Tuled on igal autol. Muidu Te ju ei näe pimedas sõita . Aga tuled
on nüüd katki.
K : "See et tuled katki on, peab garantii alla kuuluma. Mina pole neid katki
teinud. Kas Te saate mulle uued tuled sisse panna?
T : "Olgu, paneme."
K : "Ja need täpid tuleks ka ära võtta. Mul ei ole neid täppe siin vaja."
T : "Mis täppe?"
K : "Noh need täpid võtme peal. E peal ei käi täppe."
T : "Olgu, võtame täpid ära."
K : "Kas ma saan remondi ajaks endale asendusauto? Mul on seda autot iga päev
tarvis.
T : "Olgu, saate."
|
|
|
|
|
|
Silwer
huviline
Registreerunud 11.12.02
Kasutaja on eemal
|
|
postitati 27.08.04 06:31
|
|
|
Eestlased olümpiakülas
Andrus Kivirähk
Vargamäe vanad ja noored
Mart Siimann on vaevalt magama jäänud, kui tema ukse taga taotakse. "Püha jumal, mis siis nüüd jälle on!" hüüab olümpiakomitee esimees ega
leia esimese hooga hommikumantlit. "Üldse ei anta enam rahu!"
Ta topib jalad tuhvlitesse ning avab ukse. Selle taga seisab ähmi täis Andrus Värnik.
"Tulge ruttu, ujujad on kuival!"
"Mida!" ehmub Siimann. "Kuidas kuival? Nad olid ju kenasti basseinis..."
"Keegi on basseini tühjaks lasknud."
"Oh sa kurat küll!" vannub Siimann ja tormab mööda koridori minema. "No kes siis selle seatembu tegi! Viimane kord ma tulen teiega
olümpiale, nagu lasteaed, ausõna!"
Jõutakse basseinini. See on tõesti tühi, põhjas lebavad uimased ujujad ahmivad abitult õhku. Basseini servale on kogunenud ülejäänud koondislased ja
vaidlevad elavalt. Kuulda on, kuidas Erki Nool kamandab Jüri Jaansonit - "Võta nüüd oma paat ja mine õngitse nad välja!" - ning kuidas
Jaanson seletab, et kuna basseinis vett ei ole, siis ei saa seal ka paadiga sõita.
"Mis mokalaata siin peetakse! Keerake kähku kraanid lahti!" kamandab kohale jõudnud Siimann. Kohe hakkabki vesi jälle basseini voolama,
ujujad on päästetud.
"No ma tahaks nüüd teada, kuidas see bassein tühjaks sai!" küsib Siimann. Keegi ei vasta, viimaks poetab Erki Nool:
"Vahest mõni jõi vee ära?"
"Mis loll jutt see on! Kes jaksab nii palju juua?"
"Noh... elevant. Elevant võib väga palju juua. Paneb londi sisse ja imeb nii mis luriseb."
"Kuidas see elevant peaks olümpiakülla pääsema?" käratab Siimann. "Ära aja pada! Kreekas ei elagi elevante."
"Nojah, aga ta ehk ujus üle mere, ega Aafrika pole ju kaugel," alustab Erki Nool, aga jääb Siimanni nägu nähes targu vait.
"Pole siin ühtegi elevanti käinud!" ütleb olümpiakomitee esimees kurjalt. "Selle basseini laskis tühjaks üks tavaline masuurikas ja
küll ma juba tema nime välja uurin. Noh! Rääkige! Kas keegi nägi midagi?"
Keegi ei vasta, kõik vaikivad ning põrnitsevad oma varbaid. Siimann hingab raskelt. No on seltskond! Muud ei tee, kui pahandust. Näe, Läti
delegatsiooni juht rääkis, et temal pole oma hoolealustega mingit muret, keegi ulakust ei tee, korraldatakse lõkkeõhtuid ja lauldakse kitarre saatel.
Tema ei julge lõkkeõhtust isegi mõelda, jumal hoidku, mõni põleb veel ära! Nad ei oska ju rahulikult istuda, muudkui tõuklevad ja rabelevad. Näe, seal
ta on - Kristjan Rahnu kukub korraga basseini, nii et vahepeal juba elavnenud ujujad suure hirmuga igasse kanti laiali põgenevad.
"Mis see oli!" karjub Siimann. "Miks sa basseini kukkusid?"
"Nool lükkas," kaebab Rahnu ja ronib puristades välja.
"Vale, mina pole lükanud!" õiendab Nool.
"Ole vait! Küll ma tean sind! Muudkui kiusad nooremaid! Sa oled juba suur mees, Nool, neljandat korda olümpial, aga muudkui teed pahandust.
Kül-lap sina olid see ka, kes basseini tühjaks laskis, mina usun küll."
"Ei lasknud, mis häda mul oleks seda tühjaks lasta!"
"Mina ei tea, mis häda. Sul on kogu aeg mingi häda. Kas sa avatseremooniat mäletad? Teised tulid kõik kenasti tühjade kätega, aga sinul oli
ilmatu lipuvolakas kaasas, vehkisid sellega ja torkisid meie ees kõndivaid neegreid tagumikku."
"Nad peeretasid, selle pärast ma torkasin. Ega avatseremoonial ei tohi peeretada."
"Ära räägi rumalusi, mina olin ise ka seal. Mitte keegi ei peeretanud. Nad olid väga kenad neegrid, sina lihtsalt ei saa teistmoodi, kui pead
pahandust tegema. Üks väike neeger hakkas isegi nutma, sest sa lõid talle lipuga vastu pead!"
Nool kehitab õlgu ja tammub jalalt jalale. Siimann silmitseb teda kurjalt. Küll on nuhtlus! Aga ega ainult see Nool üksi, need teised on ka parajad.
Nagu kevadised vasikad! Igal öösel viiakse tüdrukute tubadesse sisalikke ja loobitakse aknast sodi alla. Jalgratturid tegid oma joogipudelitest
pritsid ja kastsid möödujaid. ROK-i president ise sai veejoa otse näkku! Ja alles eile tõstis Indrek Pertelson purjetaja Imre Taveteri koos purjekaga
puu otsa. Tuli kutsuda pritsimehed, muidu meest alla ei saanud!
Siimann ohkab. Teine kord ta selle kambaga enam nii kaugele sõitma ei hakka, teevad kahe-päevase ekskursiooni Saaremaale ja käib küll.
"Ma lähen nüüd magama!" ütleb ta. "Ja palun, ärge tehke enam lollusi! Ma tõesti väga palun, katsuge natukenegi inimesed olla!"
Kõik noogutavad vaikides. Vaevalt on aga uks Siimanni järel sulgunud, kui puhkeb lärm.
"Kas sa seda tead, et kui tõmmata keelega üle olümpialipu, siis näeb Riia linna?" küsib Erki Nool Gerd Kanteri käest.
"Ei tea. Aga kuidas sa sealt keelega üle tõmbad, lipp on ju kõrgel."
"Mis sest, sinna saab ju ronida! Lähme, lähme!"
Aleksander Tammert ilmub võidukalt uksele, järjekordne sisalik käes. Naised hakkavad kiljuma..
|
BMW 325i E30 2,8 stroker & BMW 328iT E36 & Seat Altea XL 2,0 TDI+DSG
|
|
|
|
|
janar
huviline
Registreerunud 16.11.03
Asukoht: Järvamaa
Kasutaja on eemal
Auto: A6 Avant
|
|
postitati 27.08.04 06:40
|
|
|
Väga hea ---irw,irw,irw
|
|
|
|
Competition
huviline
Registreerunud 12.01.04
Asukoht: Tallinn/Harjumaa
Kasutaja on eemal
Auto: Audi S6, 250KW, 2001.a.
|
|
postitati 27.08.04 12:13
|
|
|
Päris hea
|
|
|
|
raigo
huviline
Registreerunud 11.03.03
Kasutaja on eemal
|
|
lorrap
klubiliige
Registreerunud 24.10.02
Asukoht: Tartu
Kasutaja on eemal
Auto: VW Passat Variant 4-motion 1,9TDI-PD
|
|
postitati 29.08.04 15:01
|
|
|
Et miks on kasulik oma autot puhtana hoida ->
|
...
|
|
|
|
|
A 90
huviline
Registreerunud 20.03.03
Asukoht: Tallinn
Kasutaja on eemal
Auto: 90 Type 85 Quattro, Sinine Peugeot
|
|
postitati 29.08.04 18:56
|
|
|
huvitav et 'naisel' on püksirihm peal ?
|
|
|
|
Jürarrak
klubiliige ac aasta auto 2008 võitja
Registreerunud 15.04.03
Asukoht: Tallinn
Kasutaja on eemal
Auto: Some quattro GmbH Cars
|
|
postitati 30.08.04 06:43
|
|
|
Prantsuse ajakiri kuulutas välja konkursi:
"Kujutlege, et te istute restoranis koos naisterahvaga, kellega te äsja tutvusite ja kes teile meeldib. Teil tekib vajadus minna WC-sse. Kuidas
te selgitate oma ärakäimist nii, et see oleks tõene ja kõlaks siivsalt?"
Esimesele kohale tuli järgmine selgitus:
"Madame, ma pean korraks minema appi oma sõbrale, kellega ma teid üsna pea tutvustan."
|
Parem must minevik kui lilla tulevik
|
|
|
|
|
Jürarrak
klubiliige ac aasta auto 2008 võitja
Registreerunud 15.04.03
Asukoht: Tallinn
Kasutaja on eemal
Auto: Some quattro GmbH Cars
|
|
postitati 30.08.04 06:44
|
|
|
Täiskiilutud bussi kompsudega sisseastuv mammi hõikab ukselt:
"Ettevaatust härrased, ärge mune puruks torkige!"
"Ostsid turult mune, memmeke?" küsib osavõtlikult istet pakkuv noorsand.
"Ei pojake,naelu!"
|
Parem must minevik kui lilla tulevik
|
|
|
|
|
Ull
huviline
Registreerunud 25.10.02
Asukoht: Tallinn
Kasutaja on eemal
Auto: Audi 80 B2q, B4; Honda Accord Tourer
|
|
postitati 30.08.04 10:55
|
|
|
Tolmuse auto saab kõige kiiremini puhtaks mitte siis, kui kirjutada küljele näpuga:
"Pese mind!" vaid: "Pollarid on peded!"
|
tark ei torma
|
|
|
|
|
Ull
huviline
Registreerunud 25.10.02
Asukoht: Tallinn
Kasutaja on eemal
Auto: Audi 80 B2q, B4; Honda Accord Tourer
|
|
postitati 30.08.04 11:05
|
|
|
Päevaplaan moodsas office's:
9:00 Töö algus
9:30 Töötajate saabumine
9:45 Kohvipaus
10:15 Elektroonilise posti lugemine
11:15 Lõunaks valmistumine
12:00 Lõuna
14:30 Internetis surfamine
15:00 Teepaus(õhtuoode)
16:00 Kojuminekuks valmistumine
16:30 Kojuminek
17:00 Töö lõpp
|
tark ei torma
|
|
|
|
|
Silwer
huviline
Registreerunud 11.12.02
Kasutaja on eemal
|
|
postitati 30.08.04 14:40
|
|
|
A man walking along a California beach was deep in
prayer. Suddenly the sky clouded above his head and,
in a booming voice, the Lord said, "Because you have
TRIED to be faithful to me in all ways, I will grant
you one wish." The man said, "Build a bridge to Hawaii
so I can drive over anytime I want." The Lord said,
"Your request is very materialistic. Think of the
enormous challenges for that kind of undertaking. The
supports required to reach the bottom of the Pacific!
The concrete and steel it would take! It will nearly
exhaust several natural resources. I can do it, but it
is hard for me to justify your desire for worldly
things. Take a little more time and think of something
that would honor and glorify me."
The man thought about it for a long time. Finally he
said, "Lord, I wish that I could understand my wife. I
want to know how she feels inside, what she's thinking
when she gives me the silent treatment, why she cries,
what she means when she says 'nothing's wrong' and how
I can make a woman truly happy." The Lord replied,
"You want two lanes or four on that bridge?"
|
BMW 325i E30 2,8 stroker & BMW 328iT E36 & Seat Altea XL 2,0 TDI+DSG
|
|
|
|
|
kps
moderaator
Registreerunud 27.05.03
Asukoht: Tartu
Kasutaja on eemal
Auto: 5x4x4
|
|
postitati 01.09.04 21:12
|
|
|
Õppige pähe... hakkame suhtlema 
Vaata siia
|
Hea auto on palju autosid...
|
|
|
|
|
eku
huviline
Registreerunud 28.07.04
Asukoht: Tartumaa
Kasutaja on eemal
Auto: Audi 100. 1,9
|
|
postitati 02.09.04 05:09
|
|
|
Siin foorumis oli ka küsimus,kuidas talvel diislit kõige parem käivitada.Kõige lihtsam lahendus,et võta rihmad maha,peksa mootor soojaks ja siis anna
starterit.
|
|
|
|
mulds
huviline
Registreerunud 29.01.03
Kasutaja on eemal
Auto: Audita
|
|
john
huviline
Registreerunud 07.01.03
Asukoht: Tallinn - Helsink
Kasutaja on eemal
Auto: Audi 90 GTO, Audi 90 Treser, Audi 200 Quattro, El Camino 5.7
|
|
pepe
huviline
Registreerunud 08.11.03
Asukoht: Tallinn
Kasutaja on eemal
Auto: A6 C7 Avant Q S-Line FL
|
|
postitati 04.09.04 19:47
|
|
|
Eriti hea on see 
|
|
|
|
lorrap
klubiliige
Registreerunud 24.10.02
Asukoht: Tartu
Kasutaja on eemal
Auto: VW Passat Variant 4-motion 1,9TDI-PD
|
|
postitati 09.09.04 12:59
|
|
|
No nagu me teame ei meeldi kodanik Partsile ausambad. Aga selline äkki talle meeldiks:
|
...
|
|
|
|
|
-ummi-
huviline
Registreerunud 10.05.04
Asukoht: Tallinn
Kasutaja on eemal
|
|
postitati 09.09.04 13:06
|
|
|
väga tuksis laks
|
|
|
|
| Lehekülgi: 1 .. 8 9 10 11 12 .. 14 |
|
