draakon666
huviline
Registreerunud 03.09.07
Asukoht: tartu
Kasutaja on eemal
Auto: A6 2015a
|
|
postitati 24.06.08 15:51
|
|
|
kes seletab konteka töö põhimõtte ära?
kas ma olen õieti aru saanud et kondekas mitte ei lae endasse voolu vaid ta hoiab voolu kõikumise ära?
|
|
|
|
ICE
klubiliige ac aasta auto 2006 võitja
Registreerunud 27.09.02
Asukoht: Tallinn
Kasutaja on eemal
Auto: BMW F11, BMW E46 Coupe Tracktool
|
|
postitati 24.06.08 16:00
|
|
|
Kondekas on põhimõtteliselt nagu aku aga tema eelis on see, et ta on way kiirem. Ehk kui on tugev bassilöök, siis kondekas aitab "siluda"
voolutugevuse ühtlust. Mingi rusikareegel on 1F per 1 Kw rms. Mina kondekaid näiteks ei kasuta, parem korralik ja võimalusel suurem aku ning üldjuhul
pole probleeme. Samas tean juhuseid, kus ainult kondekas on aidanud kõvemal kuulamisel kaotada seda "tulede vilkumist" kuigi aku oli uus.
|
|
|
|
|
|
rocket
huviline
Registreerunud 13.10.04
Asukoht: Rocca al Mare
Kasutaja on eemal
Auto: 40 TFSI
|
|
postitati 24.06.08 16:31
|
|
|
Kondensaatori ja patarei erinevuseks on see, et tühjendamisel konstantse vooluga:
- Patareide ja akude pinge on suhteliselt stabiilne
- Kondensaatoril muutub pinge ajas lineaarselt
Kondensaatori eeliseid:
- Väga kõrge kasutegur ka suurte tsüklite arvu
korral
- Kordi suurem võimsus, mida saab kasutada
võrreldes akupatareidega samadel tööpingetel
- Väga kiire laadimis-tühjendamisaeg
- Lai töötemperatuuri intervall
- Hea jälgitavus, kas laetud või mitte
|
|
|
|
|
|
badog
huviline
Registreerunud 18.04.05
Asukoht: Põltsamaa
Kasutaja on eemal
Auto: S6 C5 Avant 4,2 V8 250 kW
|
|
postitati 30.06.08 08:33
|
|
|
Kondensaatorite olemust mõistetakse sageli valesti. See ei pane audiosüsteemi valjemini mängima, kuigi ta võib seda natuke paremaks teha. Samamoodi ei
suurene auto elektrisüsteemi pinge ega voolutugevus, kuid kondensaator ühtlustab neid. Kindel on see, et kondensaatorist on kasu paljude süsteemide
üldisele helikvaliteedile ning auto elektrisüsteemile.
Kõige algelisem kondensaator kujutab endast kahte väga lähestikku asuvat metallplaati, mis omavahel kokku ei puutu. Plaadid on üksteisest isoleeritud
mõne elektrit mittejuhtiva materjali abil näiteks plastikud ja elektrolüüt- pastad. Vanemates AM/ FM raadiotes kasutati häälestuskondensaatori ehk
trimmeri isolaatorina ka õhku. Kui kondensaator lülitada vooluvõrku, siis positiivsed laengud liiguvad positiivsele plaadile. Laengud jäävad
isolatsioonimaterjali tõttu plaadile pidama, kuid elektrostaatiline laeng "pressib" vastu teise plaadi laengut ja sunnib elektrivoolu teisele poole
üle kanduma. See toimub senikaua kuni laengud kogunevad mõlemale plaadile. Plaatide suurus ja nendevaheline kaugus määrab ära, kui palju laenguid
mõlemad plaadid talletada suudavad. Kui vooluallikas eemaldada on laengud plaatidel alles ja neil ei ole kuskile minna. Laengud sooviksid üksteisega
kohtuda, et kahe plaadi vahelist laengut ühtlustada, kuid isolatsioon takistab selle juhtumist. Juhul, kui plaadid saaks kokku puutuda liiguks ühe
plaadi laengud silmapilkselt teisele poole üle, kuid see oleks väga ohtlik. Samas kui plaatide sildamiseks kasutatakse mõnda elektrilist seadet
(hõõglamp, elektrimootor, kõlar), toidavad plaatide laengud seadet seni kuni mõlemad plaadid on oma laengud ühtlustanud. Sellisel moel salvestab
kondensaator elektrienergiat.
Kondensaator laeb ennast teatud kiirusega. Normaalsetes tingimustes üritab kondensaator salvestada võimalikult lühikese ajaga, võimalikult palju
voolu. Lisades auto elektrisüsteemile spetsiaalset suuremahulist kondensaatorit oleks soovitav seda alati laadida läbi takisti, kuna see aeglustab
kondensaatori laadimiskiirust.
Nagu eelpool öeldud, liigub vool läbi kondensaatori seni, kuni viimane on küllastunud olekus ehk täis laetud. Kiirus, millega kondensaator suudab
voolu talletada/ vabastada on teisisõnu kondensaatori töösagedus. Enda töösagedusest madalamale sagedusele avaldavad kondensaatorid suurt takistust,
samas kõrgemale sagedusele avaldatud takistus on minimaalne. Seetõttu on väikesed kondensaatorid ideaalsed bassiblokeerijad kõrghelikõlarite
juures.
Kondensaatorite mahtuvust mõõdetakse faradites (F), kuid kuna mahtuvus 1 F on juba suhteliselt haruldane, siis enamkasutatud mõõtühikud on mikrofarad
(μF) ehk üks miljondik faradit; nanofarad (nF) ehk üks tuhandik mikrofaradit ja pikofarad (pF) ehk üks tuhandik nanofaradit.
Väga suure mahutavusega kondensaatoreid (0,5 F ja rohkem) kasutatakse auto elektrisüsteemi stabiliseerimiseks. Helivõimendite voolutarve ei ole
reeglina konstantne vaid kõikuv, seda on väga hästi näha sügavamate bassilöökide puhul kui armatuurlaua- ja esituled hakkavad muusika rütmis vilkuma.
Juhul, kui süsteemis on mitu võimendit võib ühe võimendi suur kõikuv voolutarbimine mõjutada ka teisi võimendeid ning esile kutsuda moonutusi helis.
Kuigi võimendid sisaldavad ka ise kondensaatoreid, mille ülesanne on anda võimendile voolu, kuid nende mahutavusest sageli väheks. Suurem kondensaator
mahutab piisavalt energiat, et anda seda kiiresti tarbijatele edasi. Veel üks kasulik omadus on see, et kondensaatorid filtreerivad välja elektrilise
müra, seetõttu on auto helisüsteem ka häirevabam.
Kondensaatoreid kasutatakse veel ka filtrisüsteemides ehk crossoverites.
Crossover koosneb põhiliselt kahte tüüpi elementidest: kondensaatoritest ja poolidest. Nagu varem öeldud siis kondensaator takistab madalsageduste
jõudmist kõrghelikõlariteni, pool vastupidiselt takistab kõrgsageduste jõudmist madalamate sageduste kõlarini. Ilma pooli ja kondensaatorita oleks
tweeteri heli tugevalt moonutatud ja midbass üritaks ebaõnnestunult taasesitada kõrghelisid. Crossoverist on kasu igasuguste komponentkõlarite
puhul.
Auto helisüsteemis kasutatavate suurte kondensaatorite hinnad on küll suhteliselt kõrged (1000.- kuni ...) kuid tegemist on enamasti ikkagi
pikaajalise investeeringuga ja vähegi korralikuma audiosüsteemi korral on seda kindlasti vaja.
|
A6 C4 Avant 1.8 92 kw 1997 a. ; A4 B5 Avant 1.8 92 kW 1997 a. ; A6 C5 Avant quattro 2.5 tdi 132 kW 2000 a. ; A4 B5 quattro 2.8 142 kW 1997 a. ; S6 C5
Avant quattro 4,2 250 kW 2000 a. A4 B5 Avant 1.8 TQ 132 kW 2000 a.
|
|
|
|
|
Black
klubiliige
Registreerunud 28.01.03
Asukoht: Tallinn
Kasutaja on eemal
Auto: Q7
|
|
postitati 30.06.08 09:17
|
|
|
Badog, ilus oleks siis algsele tekstile ka viidata, mitte jätta
mulje, et sa oledki ise nii tark.
|
|
|
|
|
|
badog
huviline
Registreerunud 18.04.05
Asukoht: Põltsamaa
Kasutaja on eemal
Auto: S6 C5 Avant 4,2 V8 250 kW
|
|
postitati 30.06.08 09:27
|
|
|
jah see pole mu enda peast võetud... sai kunagi kooli lõputöö tehtud auto audio alal ja leidsin arvutis sobrades sellie teksti üles... aga hetkel ei
mäletanud ja polnud aega ka otsida kust ma selle teksti netis leidsin... aga inimene tahtis infot ja püüdsin aidata... aga sealt kodukalt ma selle
sain jah...
kõik on kohe ilgelt targad...
|
A6 C4 Avant 1.8 92 kw 1997 a. ; A4 B5 Avant 1.8 92 kW 1997 a. ; A6 C5 Avant quattro 2.5 tdi 132 kW 2000 a. ; A4 B5 quattro 2.8 142 kW 1997 a. ; S6 C5
Avant quattro 4,2 250 kW 2000 a. A4 B5 Avant 1.8 TQ 132 kW 2000 a.
|
|
|
|
|
Black
klubiliige
Registreerunud 28.01.03
Asukoht: Tallinn
Kasutaja on eemal
Auto: Q7
|
|
postitati 30.06.08 09:33
|
|
|
Vot-vot, just sealt see kahtlus tekkiski, et tegelikult sa ju ei oska (ei viitsi? ei taha?) nii korralikult kirjutada.
|
|
|
|
|
|
badog
huviline
Registreerunud 18.04.05
Asukoht: Põltsamaa
Kasutaja on eemal
Auto: S6 C5 Avant 4,2 V8 250 kW
|
|
postitati 30.06.08 09:44
|
|
|
asi pole oskamises ega viitsimises, kui nägin et draakon666 tahab kondeka seletust siis tuli meelde et kusagil arvutis peaks olema mul selle kohta
teksti ja otsitud ja leitud ja siis kopitud... ja pole mõtet mingi kondeka seletuse pärast hakata teemat rikkuma... arvan et teema autor sai mida
tahtis ja sai rohkem kui lootis ja lingi alt veel enam infot...
|
A6 C4 Avant 1.8 92 kw 1997 a. ; A4 B5 Avant 1.8 92 kW 1997 a. ; A6 C5 Avant quattro 2.5 tdi 132 kW 2000 a. ; A4 B5 quattro 2.8 142 kW 1997 a. ; S6 C5
Avant quattro 4,2 250 kW 2000 a. A4 B5 Avant 1.8 TQ 132 kW 2000 a.
|
|
|
|
|
Black
klubiliige
Registreerunud 28.01.03
Asukoht: Tallinn
Kasutaja on eemal
Auto: Q7
|
|
postitati 30.06.08 09:59
|
|
|
Ehk neelaks nüüd selle (minu arust igati õigustatud) kriitika alla ega üritaks end iga hinna eest õigustada?
|
|
|
|
|
|
Priit85
huviline
Registreerunud 22.04.08
Asukoht: Harjumaa
Kasutaja on eemal
|
|
postitati 30.06.08 18:00
|
|
|
| Tsitaat: | Algselt postitas: Black
Ehk neelaks nüüd selle (minu arust igati õigustatud) kriitika alla ega üritaks end iga hinna eest õigustada? |
mis siin ikka kritiseerida. info meile kõigile kasulik
|
|
|
|
