Tsitaat: | Algselt postitas: tiit002
Juutuubi videoid vaadates, on näha, et pannakse miskit silikoonimoodi asja tihendisoonde. Kas see on alati vajalik, kui uus tihend läheb?
|
Vastus lihtne - jah! Kindlasti ei tule seda kogu tihendi ulatuses lisada ja kindlasti mitte võtta suhtumist, et mida rohkem seda parem, ainult
nendesse kohtadesse vastavalt tehase soovitustele, kus on murdepunktid, kaared jne. Lisaks tasuks ka konkreetse tihendisilikooni kasutusjuhendit
lugeda, millise aja jooksul oleks mõistlik asja kinni pressima hakata, murekoht on see kui liiga toorelt on asi kokku keeratud st. kasutult laiali
litsutud liiga vedelas faasis.
Suure veana tehakse ka seda, et ei tajuta kust see õli üldse lekib ja pahatihti polegi see üldse võimalik üheselt tuvastada. Näinud ise, kus kodanikud
vahetanud kahel korral 32v v8 õlikorgi poolseid kaanetihendeid vaatamata, et reaalne lekkekoht oli hoopis õlikorgi tihend ise, mille vahelt siis mööda
kapotialust vaikselt sõidu ajal välja saanud ollus kapoti alla laiali loobiti ja tunne oli tõesti nagu oleks simmer/kaanetihend ära.
Kui kaaned juba lahti oled võtnud, siis tajud ise paremini teemat ja pingutusmomente/järjekorda tasuks samuti väga selgelt teada ja arvestada, kuna
üleliigne kasvõi pool keeret põhjustab tihendi varasema töölepingu lõpetamise kuuma ja külma pidevalt saades. Kui palju on õige, vot selles osas tasub
ise väga selge kodutöö ära teha konkreetse mootori mudeli järgi ja üldist juttu pole mõtet kullana võtta. Kõrvalgaraa˛i Volodja "kindla käe ja tunde
järgi" (prse)keeratud ~3000-4000km järel lekkivaid tihendeid olen paaril korral ka ise oma garaa˛is näinud, kiiruga ära vahetanud ja tuttavad
järgmisel korral kuhugi remondikohta pöörduda palunud, et tööle ka garantii antaks (võisin ka ise ennast mingil ajahetkel Volodjana tunda ja lõpetasin
selle teiste "aitamise" lihtsalt ära - kui teen siis endale).
Üks väga suur küsimärk on minu nägemust mööda mingi paljulevinud tarkvara ja kindel teadmine "vaatasin autodatast pingutusmomente" - see on teema
omaette, kuna ma tõesti ei saanud aru, kust kurat sellised numbrid olid need autodata kodanikud oma kõiketeadvasse kataloogi võtnud ja päris mitme
mootori kohta, mis silma jäi. Panin ka ise piraati mingil ajal teada saamaks kas tõesti on võimalik, et ühes tootes võib midagi mööda vaadata või
valesti välja lugeda - puhta kulla tarkvara tõesti, sest need "teadjad" polnud tootest numbreid valesti välja lugenud . Teate, enne pöörduge kasvõi mingi summa eest margiesinduse töökotta ja uurige
sealt konkreetse mootorimudeli erinevad pingutusmomendid välja, aga ärge võtke puhta kullana mingit jama, mis isegi loogilist mõtlemist ja
füüsikaseadusi omavat isikut pead kratsima võtab.
Edu toimetamisel ja vaata, et ümbritsevad juhtmed ja pistikud terveks jätad või kahtluste korral pigem puhastad/vahetad .
PS! Enne kui tööd alustad - kas muu liikur on ikka olemas või pead asja kokku tagasi lappima kui mõne lisavidina järgi vaja minna?
|