| Lehekülgi: 1 2 |
ranz
klubiliige
Registreerunud 29.09.02
Kasutaja on eemal
|
|
postitati 03.12.06 15:02
|
|
|
| Tsitaat: | Algselt postitas: ddig
Ma küsiks selle peale, et mismoodi jaguneb 50/50 ???? |
100st protsendist mootorist tulevast jõust jaguneb 50% esisillale ning 50% tagasillale.
| Tsitaat: | | Kas siis, kui keskdiffer on lukus ja autol nt. tagumised rattad maast lahti on, kraabivad esimesed rattad vaid 50%-ga mootori
võimsusest? |
Selline olukord pole võimalik kuna keskelt on ju lukk kinni ning see auto sõidab kohapealt minema lihtsalt... ek käi seal mitte miski ringi.
|
|
|
|
ddig
huviline
Registreerunud 26.01.06
Asukoht: Haabneeme
Kasutaja on eemal
Auto: Volvod
|
|
postitati 03.12.06 15:13
|
|
|
| Tsitaat: | | Algselt postitas: tarmo mitu lõuga sa tõmbad kahe käega, mitu lõuga ühe käega? |
Suudad sa ikka teineteisest eristada mehhaaniliselt sünkroniseeritud ja koormusest (haarduvusest) sõltuvate kiirustega (jõuga) võlle?
Lihtne on teha arvutus sada pluss sada ja öelda, et see ei ole võimalik, sest kakssada on suurem kui sada.
Tuleks natuke süveneda asja sisusse. Mõte on selles, et avatud diferentsiaaliga saame me rakendada veojõust vaid nii palju, kui on haarduvust kõige
kehvema pidamisega rattal.
Lukustatud diferentsiaali puhul rakendub mõlemale diferentsiaali väljundvõllile 100% sõltumata sellest kas võllid on koormatud (ratastel haarduvus)
või mitte.
|
|
|
|
|
|
ddig
huviline
Registreerunud 26.01.06
Asukoht: Haabneeme
Kasutaja on eemal
Auto: Volvod
|
|
postitati 03.12.06 15:18
|
|
|
| Tsitaat: | Algselt postitas: ranz
| Tsitaat: | Algselt postitas: ddig
Kas siis, kui keskdiffer on lukus ja autol nt. tagumised rattad maast lahti on, kraabivad esimesed rattad vaid 50%-ga mootori võimsusest?
|
Selline olukord pole võimalik kuna keskelt on ju lukk kinni ning see auto sõidab kohapealt minema lihtsalt... ek käi seal mitte miski ringi.
|
:-))
|
|
|
|
|
|
Teemo
klubiliige
Registreerunud 15.10.05
Asukoht: Tallinn, Kivimäe
Kasutaja on eemal
Auto: Audi Quattro
|
|
postitati 08.12.06 11:14
|
|
|
| Tsitaat: | Algselt postitas: ranz
100st protsendist mootorist tulevast jõust jaguneb 50% esisillale ning 50% tagasillale.
Selline olukord pole võimalik kuna keskelt on ju lukk kinni ning see auto sõidab kohapealt minema lihtsalt... ek käi seal mitte miski ringi.
|
50/50 ei näita päris otseselt nüüd seda, et mootori võimsus jaguneb nii ja nii. Pigem tuleks seda vaadata nii, et sildade vahel jaotub veojõud
võrdselt. Me võiks kirjutada ka 1:1
50/50 on vaba diffriga auto korral tekkiv olukord, kus nii esisilla kui tagasilla ratastele on võimalik anda võrdsed veojõumomendid enne kui esi
rattad hakkaksid tagarataste suhtes läbilibisema(või vastupidi). See tähendab, et haarde- jõud on esi ja tagarataste vahel võrdsed(see tekib sama
kontaktpinna ja sama sillamassi juures.) Selline olukord võrdsustub jäigalt lukustatud diferentsiaaliga keskdiffris, mille eelis ongi aga selles, et
erinavatel sildadel võivad olla erinevad haarde tingimused ja massid, kuid mõlemat silda veetakse endiselt ühtlase jõuga100%. Jäika keskdifrit ja
kardaani me võime omakorda kujutada ette, aga jäiga võllina, millel asub näit. keskel hammasratas ja mida aetakse ringi mingi veojuga x. Siis ükskõik
kummast otsast me üritame seda kinni hoida on see sama raske kui see võlli ringi ajav veojõud x. Seega mõlemasse diffrisse (esi, taga) jõuab sama
veojõud,mille mootor läbi käigukasti ja peaülekannete meile annab. Kui kesklukk peal ja üks sild õhus sõidab auto küll minema aga sama suure veojõuga
kui mootor toodab. Mitte ainult 50%-ga. Näiteks kui võtame kardaani ära ja lukustame keskdiffri jäigalt, siis vedama jäänud sild veab autod ju kogu
mootori poolt tekitatud võimsusega, mitte poolega.
Neliveo ja ühesilla veo erinevus on lihtsalt selles, et kuna haarduvaid rattaid on rohkem, saame ka suuremat veojõudu rakendada enne kui hakkab
toimuma ratase läbilibisemine. Aga kokkuvõttes tagab suurem veojõu rakendamine parema kiirenduse /läbivuse. Juhul kui ei toimu läbilibisemist on
ühesilla ja mitmesille veolised autod võrdse mootori korral, võrdse kiirendusega.
|
|
|
|
Tuiks
huviline
Registreerunud 16.11.04
Kasutaja on eemal
|
|
postitati 17.12.06 14:46
|
|
|
1)To didig:kui sa seda veel ei tea,siis audil pole eraldi mingit vahekasti,või ma ei tea mida sa arvad ja sa paned oma teooriaga täiega puusseNii,kui
on AUDIL olemas keskdiffer,mida kasutada,siis loomulikult selle keskdiffri lukustamisel jaguneb veojõud esi ja tagasilla vahel 50/50 ehk siis isegi
kui autol tagaots maast lahti tõsta läheb tagumistele ratastele 50%.ehk siis JAH auto lihtsalt sõidaks paigalt minema või pukkidalt maha,mida
iganes!Kui nüüd keskdiffri lukustus maha võtta jaguneb audil kasutatava neliveo torsendifferentsiaali puhul veojõud vastavalt rataste
läbilibisemisele,kuna dorsendifferentsiaal on momenditundlik.Aga mitte kunagi ei jagune töökorras torseni puhul veojõud 100% ainult esi või
tagasillale.Torsen suudab tänu momendi tundlikkusele jagada veojõdu maksimaalselt ühele sillale(parandage asjatundjad täpsuses)60-70%.Ja see kui pole
keskdiffrit,mida lukustada ei tähenda tagadiffri lukustamisel seda et veojõud rakendub siis 50/50.Torseni eripäraks ongi see,et ta on momenditudlik ja
pidevalt muudab veojõu jagunemist.Täpselt 50/50 veojõu jagunemine toimub senikaua kuni ükski ratas läbi ei libise pinnase suhtes.Ja kui keskdiffer
nüüd lõpuks jälle lukku panna jaguneb veojõud esi ja taga silla vahel 50/50,keskdiffrisse enne jagunemist tuleb loomulikult100% väänet,mis tuleb
käigukastist,mitte väntvõllilt.Käigukast võtab juba väikse osa mootori väändest enda kanda..Ja keskdiffri lukus olemise ajal ei suuda ka rataste
läbilibisemine pinnase suhtes mõjutada veojõu jaotust!Ja rataste mitte läbilibisemise korral pole võrdsete mootoritega ja massiga ja omakorda
ühesillavoega ja kahesillavoega autod kiirendamise korral võrdsed!!!Arvestada tuleb seda et mootoril on mitut silda raskem ringi vedada ja väike
protsent läheb veojõust kaduma.Antud olukorras sõidaks ühesilla veoline siiski kiirema tulemuse,kui tegemist kiirendamisega.Ja lisaks hakkab
omakorda tetud kiirusel kahesillavedu hoopiski takistama,kuna mootor lihtsalt ei jaksa enam.
|
|
|
|
ddig
huviline
Registreerunud 26.01.06
Asukoht: Haabneeme
Kasutaja on eemal
Auto: Volvod
|
|
postitati 17.12.06 16:30
|
|
|
To Tuiks:
Kuna sa ilmselgelt ei ole eelnevast vestlusest ühtegi loogilist järeldust teinud, siis oleksid võinud ka eelnevad väärtõlgendused kordamata jätta.
Kui siiski soovid kõik teemat puudutava lahti mõtestada vaid algklasside matemaatikat kasutades, siis olgu öedud, et 50/50 = 1 ning ka 100/100 = 1
|
|
|
|
|
|
Tuiks
huviline
Registreerunud 16.11.04
Kasutaja on eemal
|
|
postitati 20.12.06 16:23
|
|
|
Kle sinu 100/100 seletusest ma kahjuks ei saa aru küll.Kahjuks ma tean seda jah et 50/50 on sama mis 100/100 ja =1-ga.Just nimelt jaguneb veojõud
50/50 lukustatud keskdiferentsiaali puhul esi ja taga silla vahel,e. siis 50% veojõuga veetakse esisilda ja 50% veojõuga tagasilda.Käigukasti tulev
100% veojõudu ju ei saa jaguneda enam 100% ette ja 100% taha.Keskdiffri lukustamisel veojõu jagamist piiratakse ja hoitakse konstantsena,seega püsib
see 50/50.
Seleta mulle seda siis,kas polegi nõnda,et mootorisrt tulev moment läbi käigukasti jaotatakse sildade vahel???Sinu teooria järgi 100/100 saan ma aru
et sama palju veojõudu läheb siis kummalegi sillale eraldi,nagu käigukastigi sisse tuleb?!Ehk siis vahet pole kas autol veab üks või kaks silda.Ma
teadsin küll siiani,et kahte silda on mootoril tunduvalt raskem vedada kui ainult ühte silda!!!Sinu teoori järgi oskan ma ainult mõelda et autol on
kaks mootorit kummagi silla jaoks eraldi või tuleb käigukasti 200% veojõudu.
|
|
|
|
villu157
huviline
Registreerunud 08.02.03
Asukoht: Rakvere
Kasutaja on eemal
Auto: VW Passat 2.0 TDI DSG
|
|
postitati 20.12.06 16:54
|
|
|
| Tsitaat: | Algselt postitas: Tuiks
Kle sinu 100/100 seletusest ma kahjuks ei saa aru küll.Kahjuks ma tean seda jah et 50/50 on sama mis 100/100 ja =1-ga.Just nimelt jaguneb veojõud
50/50 lukustatud keskdiferentsiaali puhul esi ja taga silla vahel,e. siis 50% veojõuga veetakse esisilda ja 50% veojõuga tagasilda.Käigukasti tulev
100% veojõudu ju ei saa jaguneda enam 100% ette ja 100% taha.Keskdiffri lukustamisel veojõu jagamist piiratakse ja hoitakse konstantsena,seega püsib
see 50/50.
Seleta mulle seda siis,kas polegi nõnda,et mootorisrt tulev moment läbi käigukasti jaotatakse sildade vahel???Sinu teooria järgi 100/100 saan ma aru
et sama palju veojõudu läheb siis kummalegi sillale eraldi,nagu käigukastigi sisse tuleb?!Ehk siis vahet pole kas autol veab üks või kaks silda.Ma
teadsin küll siiani,et kahte silda on mootoril tunduvalt raskem vedada kui ainult ühte silda!!!Sinu teoori järgi oskan ma ainult mõelda et autol on
kaks mootorit kummagi silla jaoks eraldi või tuleb käigukasti 200% veojõudu. |
Parandamatu 
|
|
|
|
|
|
Rexx
huviline
Registreerunud 04.11.05
Asukoht: Tartu
Kasutaja on eemal
Auto: A6 C6 3.0tdi Q
|
|
postitati 21.12.06 20:37
|
|
|
| Tsitaat: | Algselt postitas: Tuiks
Kle sinu 100/100 seletusest ma kahjuks ei saa aru küll.Kahjuks ma tean seda jah et 50/50 on sama mis 100/100 ja =1-ga.Just nimelt jaguneb veojõud
50/50 lukustatud keskdiferentsiaali puhul esi ja taga silla vahel,e. siis 50% veojõuga veetakse esisilda ja 50% veojõuga tagasilda.Käigukasti tulev
100% veojõudu ju ei saa jaguneda enam 100% ette ja 100% taha.Keskdiffri lukustamisel veojõu jagamist piiratakse ja hoitakse konstantsena,seega püsib
see 50/50.
Seleta mulle seda siis,kas polegi nõnda,et mootorisrt tulev moment läbi käigukasti jaotatakse sildade vahel???Sinu teooria järgi 100/100 saan ma aru
et sama palju veojõudu läheb siis kummalegi sillale eraldi,nagu käigukastigi sisse tuleb?!Ehk siis vahet pole kas autol veab üks või kaks silda.Ma
teadsin küll siiani,et kahte silda on mootoril tunduvalt raskem vedada kui ainult ühte silda!!!Sinu teoori järgi oskan ma ainult mõelda et autol on
kaks mootorit kummagi silla jaoks eraldi või tuleb käigukasti 200% veojõudu. |
Situatsioon: Lukustatud keskdifriga, üks sild üleval. 50/50 tähendab ainult seda, et rataste pöörlemis kiirused on samad. Kui ühel sillal pidamist
pole, siis ei kulu ka märgatavat mootori tekitatud väänet sinna. Kõik vääne, mis tuleb mootorist, tuleb maapinnale kanda, kui üks sild seda ei tee
üldse, siis jääb kõik vääne teisele sillale. Pidamiseta sild pöörleb lihtsalt sama kiirusega kaasa.
|
|
|
|
k6veric
huviline
Registreerunud 06.12.04
Asukoht: Tallinn
Kasutaja on eemal
Auto: Coupe typ 85 Q ; s4 b6 4,2 ; b4 1,8tq
|
|
postitati 23.12.06 21:02
|
|
|
Mõtetu vaidlus. Kui ei taha aru saada siis ei saa. See on nende vanade difrite juures üli lihtne.
Iseenest olen sõitnud autoga nii, et keskdiffer sees ja tagaveoline. Väga närviliseks läheb auto ja teel ei taha enam püsida. Kuigi egas ta kasti eriti ei lõhu, kuna ta lukustab suht elementaarselt ära.
Aga kui mõni pooltelg on minemas siis see on moodus kuidas tast kindlasti lahti saada, sest siis jaotab ta tõesti sada protsenti jõudu ühele teljele.
|
|
|
|
plumer
huviline
Registreerunud 23.11.05
Asukoht: Tartu/Lõuna-Eesti
Kasutaja on eemal
Auto: B2 cq, D3, T4, KTM&Muravei
|
|
postitati 02.02.07 07:34
|
|
|
Jutt ikka esimese generatsiooni quattrost - mis torsenist siin siis hämatakse...torsen tuli 87, enne seda oli midagi muud...Muidu kisub teema rappa...
http://en.wikipedia.org/wiki/Quattro_%28all_wheel_drive_system%29
Kasutaja ddig jutust on tegelikult võimalik täiesti vabalt aru saada ja midagi kasulikku kõrva taha panna kui pisut pingutada hallollust kahe kõrva
vahel
|
|
|
|
kps
moderaator
Registreerunud 27.05.03
Asukoht: Tartu
Kasutaja on eemal
Auto: 5x4x4
|
|
veekaheksa
klubiliige
Registreerunud 07.09.03
Asukoht: P-Jgp,Sca
Kasutaja on eemal
Auto: A4 TDI quattro, S8 40V
|
|
postitati 22.09.07 21:15
|
|
|
Veojõu eraldamise koht on käigukastist väljapoole toodud ja ülekanne on lahendatud ketiga. Miks see Torsen teisiti peaks toimima?
NB! Kogu asja iva on selles, et nö. seesama võll ei ole seesama võll otsast lõpuni. Nimelt selle võlli välis- ja siseosa võivad TorSeni mõjul pöörelda
erineva kiirusega(käigukastist tulev ja tagateljele minev võll).
PLUS  TDI  Die Menschen sollten nicht
schlafen, während sie unterwegs sind, aber sie tun es trotzdem. |
|
|
|
|
Samzik
klubiliige
Registreerunud 12.09.04
Asukoht: Tallinn
Kasutaja on eemal
Auto: Passat 1.9/96kw 4WD 2004, audi 90 2.1/134kw q 87A
|
|
postitati 25.01.08 17:36
|
|
|
Sellega tahetakse öelda et kummagile sillale antakse 100% auto mootori jõust. tegelikkuses kui kõik rattad on sama haardumisega pinnasel, antakse
kummalegi sillale siiski 50% veo jõust. ja 100% mootori jõust Kui
keskdifer on lukus, Aga kui palju suudavad rehvid veo jõudu tekitad on jällegi eri asi.
Keskdifri lukk sunnib esi ja taga difreid pöörlema ühe kiirusega. Teadupärast läbib auto kurvi sõidul iga ratas erineva vahema erineva kiirusega.
Seega kui differ lukus ja sõidad siis hakkab nö pooma ehk luk sunnib aeglasemat silda järgi ja kiiremat aeglasemks. Ja auto juhitavus halveneb. Kui
tegu on pehme pinnasega siis on jälle lukk asendamatu kuna muidu käiks lihtsalt üks suvaline ratas ringi mille on kõige vähem pidamist ja teised ei
pöörleks.
Üldiselt kui on avatud differ siis kui kiirendada läheb enne ringi see ratas mille on pidamist vähem, torseni puhul ennetatakse seda situatsiooni
suunates veojõud sinna rattale kus on rohkem pidamist. ennetades läbi libsemist viimaks autot edasi maksimaalse jõu ja haardumisega.
Difri lukud või siis piiratud libisemisega difrid on ikka selleks et mootori veojõudu maksimaalselt pinnasele kanda. seega kui on lsd siis see lubab
ratastel mingi piirini erinevakiirusega pöörelda aga kui pidamine väheneb siis mingil hetkel tekib läbilibisemine ja siis lukk aktiveerub ning
võimaldab rattal mille on pidamist siiski tööd edasi teha et haardumine säiliks. Nagu öeldud torsen tunneb pidamise ise ära bmv vanemad difrid olid
ketastega ja need lihtsalt ei lubanud rataste kiiruste erinevust mingist piirist rohkem olgugi et ühel rattal pidamist polnud pöörles teine ratas
mingi % lihtsalt aeglasemalt aga veeti ikka jõuga kaasa.
asi millest ma pole aru saanud et kuida on kõige optimaalsem difrilukkude suhe. Et oleks fun ja samas läbivuski hea?
ees torsen taga poolibisev bmw tüüpi keskel torsen ?
Ahjaa jaapanlased on kasutanud keskdifri piiramist visko siduriga rohkelt. see toimib jällegi nii nagu bmw lukk aga on pehmem ja rakendub samamoodi
kiiruste erinevuse peale hakkab lukustuma. Nagu vw visko sidur taga passatitel 89-96 ja golf 2l
| Tsitaat: | Algselt postitas: elar
| Tsitaat: | Algselt postitas: ddig
| Tsitaat: | Algselt postitas: tarmo
mis moodi saab sul jõud jaguneda 100/100 ????
ei saa ju kuidagipidi olla üle 100% jõudu ?
või kui lukustad diffrid ära, siis tuleb kuiskilt teine mootor juurde?
et kummagil sillal on 100% vastava mootori jõust? |
Ma küsiks selle peale, et mismoodi jaguneb 50/50 ????
Kas siis, kui keskdiffer on lukus ja autol nt. tagumised rattad maast lahti on, kraabivad esimesed rattad vaid 50%-ga mootori võimsusest?
|
a mis meil sellest mida auto teeb siis kui rattad maast lahti on?räägime ikka sellest, mis ta teeb kui rattad vastu maad surutud on |
|
Pakkuda uus Haldex õlipumba elektrimootor. E parandan mittetöötava mootori+uued tihendid. Mbl: 55 55 88 55.
|
|
|
|
|
Samzik
klubiliige
Registreerunud 12.09.04
Asukoht: Tallinn
Kasutaja on eemal
Auto: Passat 1.9/96kw 4WD 2004, audi 90 2.1/134kw q 87A
|
|
postitati 25.01.08 18:02
|
|
|
Ennast jäi üks pilt vaevama, üritaks nagu sotti saada, mismoodi see torsen selles toimib...
Siin tuleb vaadata kuhu miski võll kinitub ja kuskohast tuleb väljavõte. Selle rihma küljes olev hammasratas pole lihtsalt kiinitatud vasakpoollse
difri väljavõtte külge jäigalt vaid selle tuleb eraldi ülekanne difri seest ning vasakpoolsele veovõllile tuleb edaldi väljavõte dirist ja tundub et
kastist tulev võll veab difri korpust. Võimalik et ette sunduv vhammasratas rihmakga on siiski difri korpuse küljes ja eet tulev võll veab difri sees
mingeid hammakadi.
http://www.torsen.com/
vandel:
http://www.torsen.com/products/T-1.htm
See äkki uuematel audidel?
http://www.torsen.com/products/T-3.htm
|
Pakkuda uus Haldex õlipumba elektrimootor. E parandan mittetöötava mootori+uued tihendid. Mbl: 55 55 88 55.
|
|
|
|
|
Johnny
klubiliige
Registreerunud 23.03.07
Asukoht: Tartu
Kasutaja on eemal
Auto: Jeep GC
|
|
postitati 17.02.08 20:37
|
|
|
Oleks targemate käest arvamust vaja. Enda autol oli all lukustatava keskdiffriga kast, aga keskdiffer lendas laiali. Tagavaraks sai aga kunagi
soetatud torseniga kast. Niipalju olen kuulnud, et torseniga kastiga juhitavus parem ja läbivus halvem, aga oskate äkki veel midagi head/halba öelda.
Ja kas torsenit on ka võimalik kuidagi lukustatavaks teha? Sorry kui lollid küsimused, aga pole kasti sisusid saanud ise võrrelda 
|
Elektri-, remont ja hooldustööd+ custom tehnilised lahendused. LT Service OÜ
|
|
|
|
|
ranz
klubiliige
Registreerunud 29.09.02
Kasutaja on eemal
|
|
postitati 17.02.08 20:42
|
|
|
| Tsitaat: | Algselt postitas: Johnny
Oleks targemate käest arvamust vaja. Enda autol oli all lukustatava keskdiffriga kast, aga keskdiffer lendas laiali. Tagavaraks sai aga kunagi
soetatud torseniga kast. Niipalju olen kuulnud, et torseniga kastiga juhitavus parem ja läbivus halvem, aga oskate äkki veel midagi head/halba öelda.
Ja kas torsenit on ka võimalik kuidagi lukustatavaks teha? Sorry kui lollid küsimused, aga pole kasti sisusid saanud ise võrrelda |
Torseni lukustatavusest veel kuulnud ei ole... ei ole vast nii lihtne. Väidetavalt on juhitavus parem torseniga kui lahtise diffriga.
|
|
|
|
|
|
Samzik
klubiliige
Registreerunud 12.09.04
Asukoht: Tallinn
Kasutaja on eemal
Auto: Passat 1.9/96kw 4WD 2004, audi 90 2.1/134kw q 87A
|
|
postitati 14.07.08 21:37
|
|
|
| Tsitaat: |
Torseni lukustatavusest veel kuulnud ei ole... ei ole vast nii lihtne. Väidetavalt on juhitavus parem torseniga kui lahtise diffriga.
|
Difri korpused on erineva suurusega, seda olen mina teada saanud, torsen differ on tunduvalt suurem.
Aga läbivuse poolest on torsen niikaua parem kuni on 20% pidamist, kui on sellest vähem siis pole enam torsenist kasu ja tühjalt käib see ratas mille
pidamist pole sinnamaani suunatakse jõud ümber. siis läheb jäiga lukuga auto sealt veel eedasi. Ideaalne sumpamis auto oleks jah 3 lukuga. Aga kiirel
pehmel rajasõidul on torsen või siis bmw/fordi tüüpi ketastega lukk kõige paremad. Lubab rataste erineva kiirusega pöörlemist aga ei lugba rataid
tühja käima. Ehk mootori jõud on kõigil ratastel taga olenemata mis teiste ratastega toimub. Ehk olukord kus üks ratas on kruusal ja teised 3 jääl
siis veab see ratas mis on kruusal teised käivad tühja nö. torseniga auto enam ei liiguks kuna pidamist teistel ratastel pole praktiliselt.
NB meeles tuleb pidada et täis lukuga saab sõita ainult väga pehmel pinnasel.
Ahjaa enamasti audid kastides pidid luku kahvlid ära minema lukk ise ja difer pidada terveks jääma.
|
Pakkuda uus Haldex õlipumba elektrimootor. E parandan mittetöötava mootori+uued tihendid. Mbl: 55 55 88 55.
|
|
|
|
|
forsin
huviline
Registreerunud 01.07.04
Asukoht: Audirstad(no)/Pärnu
Kasutaja on eemal
Auto: S6T, S6TD, Golf TDi 200hp, Multivan
|
|
postitati 20.07.08 20:06
|
|
|
| Tsitaat: | | Tsitaat: | Algselt postitas: Samzik
|
Difri korpused on erineva suurusega, seda olen mina teada saanud, torsen differ on tunduvalt suurem. |
kui se asi nii õudne oleks ja
miski ei sobiks ???
ei tea kuidas siis mina enda S 6 -ga driffi naudin
|
|
|
|
Samzik
klubiliige
Registreerunud 12.09.04
Asukoht: Tallinn
Kasutaja on eemal
Auto: Passat 1.9/96kw 4WD 2004, audi 90 2.1/134kw q 87A
|
|
postitati 28.07.08 18:58
|
|
|
mida silmas pead Forsin?
|
Pakkuda uus Haldex õlipumba elektrimootor. E parandan mittetöötava mootori+uued tihendid. Mbl: 55 55 88 55.
|
|
|
|
|
forsin
huviline
Registreerunud 01.07.04
Asukoht: Audirstad(no)/Pärnu
Kasutaja on eemal
Auto: S6T, S6TD, Golf TDi 200hp, Multivan
|
|
postitati 11.12.13 09:38
|
|
|
| Tsitaat: | Algselt postitas: Samzik
mida silmas pead Forsin? |
Pean silmas allutatud auto ujutamist. http://www.youtube.com/watch?v=1cAoSM7lDVc
Pean silmas seda et 01E kastis difer ja tagadifer V8 ja sigarid alates 1983.a. lukuga kastid + taga silla lukuga reduktor ja automaat kastiga C4
kiirem ilma lukuta difrid.
Kõikide sisud või koos korpusega on risti rästi sobivad leia vaid endale vajalik kooslus.
Kas vajad kellale 320km või vajad jääle kõik kolm dorsenit või vajad kruusa ralliks taha kiiremat ja lukku sisaldavat silda.
Aga peab meeles pidama et dorsenile sobib vaid mõni üksik väga spets õli ,
Mina olen kasutanud juba kümmekond aastat vaid GASTROL SAF-XJ 75W - 140/150
copi tänastelt uutelt audidelt, ->http://foorum.audiclub.ee/viewthread.php?tid=129089
Algselt postitas: igozavr
Täna panin ka originaalõli vahekastisse (ehk torsenisse) ja uskuge või mitte, enam manööverdades ei vibreeri midagi.
Õli number on G 055 145 A2. Kuna müügipakend on 1 liiter ja vahekastisse mahub 0,5 l siis mul jäi järgi 0,5 l. Kui keegi soovib võin müüa.
Täiesti müstika ikka selle "õlil ja õlil on vahe" teemaga. Aga rõõm kuulda, et mul ja sul on vibra ära kadunud manööverdades. Sa siis eelmistel
Quattrodel oled seda odavamat varianti õli kasutanud või ei ole üldse vahekastis õli vahetanud?
|
|
|
|
| Lehekülgi: 1 2 |
