Autovargus on vaid aja küsimus
Täiesti vargakindlat ärandamisvastast seadet pole suutnud veel keegi välja mõelda, küll aga sõltub auto allesjäämine sageli ajast, mis kulub vargal
auto sõidukõlblikuks muutmisele.
Autost ilmajäämise hirm paneb autoomanikke öösel voodis vähkrema ning ainsana võib hingerahu tuua korralik vargavastane seade. Absoluutselt
vargakindlat lahendust ei ole ilmselt olemaski, kuid iga seadme puhul on varga jaoks küsimus ajas; kui kiiresti ta suudab auto sõidukõlblikuks
muuta.
Kogemus ja statistika näitavad, et roolilukkude murdmine on kõige lihtsam, meie praktikas on ette tulnud ka käigukangi luku murdmist ning kõige vähem
pedaaliluku eemaldamist. Tegime hiljuti eksperimendi, kus Opel Vectral olid peal rooli-, käigukangi- ja pedaalilukk, pluss signalisatsioon.
Vargavastaste seadmetega varustatud auto sõidukõlblikult ärandamiseks kulus vaid 29 sekundit; räägib Põhja prefektuuri Lõuna politseiosakonna
kriminaaltalituse juhtivinspektori Marek Kõiv ja lisab, et kahjuks ei tee politsei selliseid eksperimente regulaarselt ja sihtotstarbeliselt.Selliste
eksperimentide korraldamine on rohkem autovargusi uuriva politseiametniku eralõbu ja hobi.
Müügisoov eeskätt
Autosid varastatakse Kõivu sõnul lõbusõidu eesmärgil, jalavaeva vähendamiseks, kõige enam aga soovitakse auto ärandamisega raha teenida. Autovaraste
peamine eesmärk on nad tervelt kas edasi või siis omanikule tagasi müüa, auto varastamine varuosade saamise eesmärgil on viimastel aastatel oluliselt
vähenenud.
Müümise eesmärgil ärandatakse ikka kõige enam Saksamaa päritolu sõidukeid: Mercedeseid, Audisid ja BMWsid. Erilist moevoolu muutumist pole siin
märgata.
Lõbusõiduks ärandatakse aga odavamaid ning vanemaid sõidukeid, näiteks ´igulisid või väga vanu Opeleid, välismaale toimetamiseks eksklusiivsemaid
sõidukeid, selgitab juhtivinspektor Kõiv.
Kuidas aga vargaid takistada? Parkida auto 70aastase naabrinaise valvsa silma alla? Kruvida rattad alt? Lennutada sõiduk ööseks seitsmekorruselise
paneelmaja otsa? Võib teha sedagi, kuid auto tõmmatakse ikkagi ära, kui ta pole piisavalt kaitstud. Vargad on leidnud tee läbi rooli- ja
käigukangiluku, signalisatsiooni ja muu.
13 aastat Eesti autoturvamise turul olnud Artvali OÜ juhataja Tõnu Truumaa sõnul ei pruugi näiteks pedaalilukust mingit kasu olla, sest käikude
vahetamiseks pole sidurit tingimata vaja ja pidurdada saab ka käsipiduriga. Kõige aeganõudvam on tema hinnangul immobilisaatori kahjutukstegemine.
Korraliku paigalduse puhul võib minna päevi, enne kui selle maha saab, lausub Truumaa. Immobilisaator peatab bensiinipumba töö, mille tõttu mootor
seiskub. Selline seade on uuematel masinatel tehase poolt ka sageli kaasas, kuid standardsete seadmete kahjutukstegemine on varastele kõige lihtsam.
Tundub, et nende vähest efektiivsust teavad vaid hästi kindlustusfirmad.
Uudseim lahendus: sõrmejäljelugeja
Lisavarustusena paigaldatud immobilisaator deaktiveeritakse näiteks transponderpulga või -kaardiga, samuti kasutatakse PIN-koodi või maandussensori
maandamist sõrmedega. Eesti turul on kõik laiatarbe autoturbeseadmed olemas, ütleb Artvali OÜ juhataja Tõnu Truumaa, kelle sõnul töötab üks huvitavaim
immobilisaator sõrmejälje tuvastamise põhimõttel. See seade võimaldab registreerida kuni 10 näpujälge, hind pole aga sugugi ulmeline alla 5000
krooni.
Samuti on olemas Anti-Hijackeri immobilisaator, mis registreerib näiteks sõitmise ajal autost väljatõstmise puhul ukse avamise ja uuesti sõitma
hakates kontrollib süsteem pärast pidurile vajutamist lisakaardi olemasolu. Kui kaart oli väljatõstetud omaniku taskus ja seade selle olemasolu autos
enam ei tuvasta, seiskub 40 sekundi pärast auto mootor ja käivitub sireen.
Samuti võib alarmide lisaseadmena kasutada GSM Dialeri. Põhimõtteliselt on tegemist mobiiltelefoniga, mis helistab kuni viiele varem määratud numbrile
ja teatab salvestatud häälsõnumi abil, milline andur rakendus. Vastavalt ruumi-, ukse- või suitsuanduri aktiviseerimise teatele saab mobiiltelefoniga
sisse lülitada salongimikrofoni, seisata mootori või vajadusel teha EMT teenuse abil kindlaks auto asukoha.
Lähene probleemile loominguliselt
Kuid peale nende varastamist segavate või takistavate seadmete on võimalik probleemile läheneda veelgi loomingulisemalt ja, mis seal salata, ka
odavamalt.
Marek Kõivule on teada näiteid, kus autole paigaldatud unikaalne seade on ära hoidnud selle ärandamise. Nutikamad autoomanikud on kasutanud
kõikvõimalikke huvitavaid mehaanilisi takisteid ja vahelülisid. Sõiduki käivitamine ning autotulede põlemine või automaki mängimine on pandud
üksteisest sõltuma. Näiteks ei käivitu sõiduk enne, kui raadio on mängima pandud. Selline süsteem on vargale täiesti varjatud ja kui seda ei tea, siis
ei oska keegi seda ka otsida. Ent ega seegi anna autoomanikule sajaprotsendilist garantiid varastamise vastu. Riski vähendamiseks tasub
tähelepanelikult jälgida, et autoga sõitmiseks vajalikud vahendid ei satuks valedesse kätesse. Samuti väheneb varastamisoht, kui kasutada
elektroonilisi lisaseadmeid ja auto aknaklaasile panna kleebis hoopis teise seadme nimetusega, mis seal tegelikult on. Iga vargus nõuab ettevalmistust
ja kui vargad on end ette valmistanud ühe süsteemi lahtimuukimiseks, võib hoopis teiseks osutunud süsteem nad ära ehmatada.
Allikas: Äripäev
|
|
|
