Lehekülgi: 1 2 |
h6bekuul
postitusõiguseta huviline
Registreerunud 16.08.09
Asukoht: est
Kasutaja on eemal
Auto: auto
|
|
Naastrehvide lubatud kasutusaeg lühenes
Täna Riigi Teatajas avaldatud määruse järgi võib naastrehve sõidukil kasutada alates 15. oktoobrist kuni 31. märtsini. «Erandina võib talviste tee- ja
ilmastikuolude esinemise korral naastrehve kasutada 1. oktoobrist kuni 30. aprillini,» seisab määruses.
See tähendab, et kui teeolud on talvised, ei hakata ka pärast 1. aprilli autojuhte naelkummide kasutamise korral trahvima.
|
|
|
TheRRsr
huviline
Registreerunud 14.02.09
Asukoht: Espoo
Kasutaja on eemal
Auto: A4 B5 2.6 - 11 l/100km
|
|
Aga kui ei ole talvised hakkavad tõie rauaga saama.
Ja see on ka hea, kuradi rõve on suvel kuulata kuidas keegi asfalti oma naastudega lõhub.
|
|
|
|
Tort
huviline
Registreerunud 16.09.07
Asukoht: Tallinn
Kasutaja on eemal
Auto: A4 2.6
|
|
Kui otepääl veel kuskil lapike lund on, siis saab Tlnas sõites alati öelda, et tulen otepäält.
|
|
|
jokerAudi
huviline
Registreerunud 09.02.08
Asukoht: Eesti Vabariik
Kasutaja on eemal
Auto: Superb 2018
|
|
Mõnes mõttes on õige piirata naastude kasutamise aega, aga samas, kas on õige seda nii varajasele kuupäevale tuua? Linnas näiteks võiks küll 31. märts
üldjuhul lõpetada naastude kasutamise (kui liikled näiteks 85% ajast linnas või põhimaanteedel), maakohtades elavatel autoomanikel peaks see olema
lubatud kauem, kuna metsavaheteedel ja kõrvalteedel sulab jää ning lumi üldiselt kauem.
Ma ei kujuta hästi ette, kui aprilli alguses on veel kohati musta jääd teedel (üldjuhul on lumi veel aprilli alguses teedel), ning peaks sõitma oma
auto 225 laia suverehviga.
Ja kuidas saabki talviseid teeolusid üheselt mõista? Mis siis saab, kui näiteks sõidan Jõhvis paksus lumes, on naastud all, ütleme 3. aprill. Jõuan
näiteks Tartusse, seal suht kuivad olud, peab politsei kinni- saan trahvi. Proovi seletada politseinikule, et Jõhvist alustasin lumes sõitu, vaevalt
ta kuulab. Vaidlustada kohtus? Kahe otsaga asi. Kas siis jääb ainsa variandina märtsi lõpus hakata pagassis kaasas suverehve tassima, nii igaks
juhuks, et äkki teises kohas on suvised olud? Absurd.
Ühesõnaga, üsna mõttetu tegevus oli lühendada naastrehvide kasutusaega, järjekordne viis, kuidas autojuhtidele "ära panna" ning trahve koguda.
|
|
|
|
TheRRsr
huviline
Registreerunud 14.02.09
Asukoht: Espoo
Kasutaja on eemal
Auto: A4 B5 2.6 - 11 l/100km
|
|
See oli VÄGA õige otsus lühendada naastrehvide kasutamise aega.
Ei ole üldse mõtet vinguda sellise asja kallal.
Eelkõige tuleks üle vaadata oma sõidustiil - vanasti sõitsin kõik talved suhverehviga ja kordagi ei sõitnud teelt välja ega põhjustanud ühtegi
avariid.
Meil siin Soomes Espoo linnas ei kasutata teedel absoluutselt soola, kõik sõidavad kinnisõidetud lumel ja kõik saavad hakkama.
Tuleb lihtsalt vähendada kiirust kui oled suverehvid alla pannud ja ootamatult libedaks läheb.
|
|
|
|
jokerAudi
huviline
Registreerunud 09.02.08
Asukoht: Eesti Vabariik
Kasutaja on eemal
Auto: Superb 2018
|
|
Tsitaat: | Algselt postitas: TheRRsr
See oli VÄGA õige otsus lühendada naastrehvide kasutamise aega.
Ei ole üldse mõtet vinguda sellise asja kallal.
Eelkõige tuleks üle vaadata oma sõidustiil - vanasti sõitsin kõik talved suhverehviga ja kordagi ei sõitnud teelt välja ega põhjustanud ühtegi
avariid.
Meil siin Soomes Espoo linnas ei kasutata teedel absoluutselt soola, kõik sõidavad kinnisõidetud lumel ja kõik saavad hakkama.
Tuleb lihtsalt vähendada kiirust kui oled suverehvid alla pannud ja ootamatult libedaks läheb. |
VANASTI, olid autodel teised võimsused, enamus autosid ei olnud suutelised arendama tänastega võrdseid kiiruseid jne. Samuti on muutunud ka elutempo,
ühes millega ka liikluskultuur. Kinnisõidetud lumel sõitmine ei ole mingi probleem, kui sul on selleks vastavad rehvid olemas. Ainult kiiruse
vähendamisest ei pruugi alati abi olla. Samuti leidub alati keegi, kes seda kiirust ei alanda ning võib sulle hoolimata su madalast kiirusest uksest
sülle lennata. Selle kiiruse alandamise kohalt võiks sinu loogika järgi siis aastaläbi suvekatega ringi lasta, nagu vanasti seda tehti?
Küsiks üle ka, et kui vanasti see siis oli, kui sina sõitsid suverehvidega veel?
|
|
|
|
auditdi
huviline
Registreerunud 29.07.05
Asukoht: Harjumaa
Kasutaja on eemal
Auto: A6 C4 2.5TDI Avant7 > A6 C5 2.5TDI Q
|
|
Sellisel juhul võiks ju soolamist ka piirata (tegelt üldse lõpetada - parem nii riigile kui ka autoomanikele). Hea lihtne on ju mööda linna tiir teha
ja soola puistata, lükkama ja puhastama ei peagi. Saan aru, kui soola pannakse kuhugi mäetõusule, et rekkad üles saaksid. Aga mujal, milleks?!
|
|
|
Black Rabbit
huviline
Registreerunud 12.08.04
Asukoht: Tallinn, Saku, Kärdla
Kasutaja on eemal
Auto: Forester XT
|
|
Tsitaat: | Algselt postitas: auditdi
Sellisel juhul võiks ju soolamist ka piirata (tegelt üldse lõpetada - parem nii riigile kui ka autoomanikele). Hea lihtne on ju mööda linna tiir teha
ja soola puistata, lükkama ja puhastama ei peagi. Saan aru, kui soola pannakse kuhugi mäetõusule, et rekkad üles saaksid. Aga mujal, milleks?!
|
Täitsa päri- ainult meie teehooldusmasinatel ei ole minu teada lume karestamiseks ja tasandamiseks vajalikke masinaid. Soomes on väga edukalt saanud
sellistel teedel hakkama ja ma ei saa küll pidamise üle kurta. See pidev löga, mida on ülihalb nii klaasilt kui ka laternatelt maha saada on tunduvalt
ohtlikum ja ega sellega koostöös tekkiv must jää just ka boonuseks ei ole. Maa kohtades saab ka Eestis suhteliselt hästi ilma soolamata teedel sõita
ja siiani on see nauding olnud.
Erandiks võik olla tõusud, laskumised kesk- ja südalinn muidu on varsti suur ikaldus käes
|
|
|
Kivitare
klubiliige
Registreerunud 28.01.07
Asukoht: Eesti
Kasutaja on eemal
Auto: 220v
|
|
Teadlased on ka sellesse uuringusse palju rõhku pannud vaadates päevakorralisi uudiseid. Naastrehvid ohustavad tervist! ja eile ETV Aktuaalse Kaamera saate all jooksvast infost lugesin, et suitsetamisest loobumine
soodustab diabeedi tekkimist. Mis ma nüüd siis teen? Hakkan uuesti suitsetama ja proovin õnne vähiga? Sellepärast me olemegi oma riigiga igal pool
halbades asjades eespool ja head pole siin midagi, kui meid võrreldakse riikidega, kes on 30-40 aastat meist ees mistahes valdkonnas. Nüüd siis tuleb
peale 31. märtsi alla kruvida lamellid ja siis kuu aja pärast jälle rehvivahetusse. Kui nii, siis mina hakkan oma garages rehvivahetusega tegelema.
Praegune olukord on täpselt nagu fwd ja Q võrdlus. Saab ka esiveoga, aga need vähesed korrad kui on seda suurt lund, ei saa väga ikka. Meie teed ei
saa kunagi nii puhtaks aetud ja lumest lükatud, et oleks mõte lamell rehvil. Oli see vist eelmisel aastal lausa, kui lumekoristus firma sai linnalt
trahvi suutmatuse eest lund õigeaegselt koristada. Ja see oli riigi põhi maanteedel. Kõrvalisemad suured maanteed olid kõik umbes. Oleksin täiesti
nõus sellega kui nael ära keelataks, aga tõdedes suutmatust teed niisamagi puhtad hoida, siis milleks? Ja veel nüüd? Kõige suuremas lolluses suudaksin
ma selle kõik taandada just valele veoskeemile. Pole kuulnud, et mõni 4wd omanik kurdaks, et linnas on halb liikuda või, et maal külavaheteed on
lükkamatta. Aga eesti inimene on ikka visa kiruma, kui talle liiga tehakse. Olgugi, et ta ise on rumal ja sellest aru ei saa, enne, kui omad vitsad
peksavad.
Pika jutu kokkuvõtteks: Mul on kahju, et n.ö. "maja" hakatakse ehitama valest otsast. Enne planeerime õue ära, sest naabritel on nii ilus grillimise
plats, ja siis ehitame maja kus hea elada. Tegemist on minu arvamusega ja loodan, et sellest ei kujune elavat arutelu, kus ilmselget tõde püütakse
maha väänata
Ärge pikka viha pidage. Kivitare
|
|
|
|
krss
huviline
Registreerunud 24.11.03
Asukoht: Põhja-Eesti
Kasutaja on eemal
Auto: VAG
|
|
Tsitaat: | Algselt postitas: TheRRsr
See oli VÄGA õige otsus lühendada naastrehvide kasutamise aega.
Eelkõige tuleks üle vaadata oma sõidustiil jne blablabla |
See on täielik bullshit, kuna kõik ei ela Tallinnas ja paljud maateed on praktiliselt igal aastal jääs veel aprilli esimese pooleni. Tallinn on natuke
erandlik koht, kus elab palju vist väga kitsa silmaringiga ja Tallinnat maailmanabaks pidavaid inimesi, aga Tallinna järgi ei saa hakata nõudma
inimohvreid kaugematest piirkondadest.
PS: jutt ei käi mitte õigesti valitud sõidukiirusest, vaid jäisest mäest alla sõites peab ka kõndimise kiirusel olema autol pidurdamise võimalus ja
enne peab sellest mäest ka ülesse pääsema. Meie kliima ja maastik on lihtsalt sellised, kiirus ei puutu üldse asjasse. Asfaldi lõhkumisest: kas
kevadel tehtud uued teed, mis sügiseks juba roopas, on samuti naastrehvide lõhutud? Samamoodi bussitaskud? Ka praegune seadus ei keelanud 1. märtsiks
naastrehve suvepapude vastu vahetamast neil, kes elavad suuremas asulas ja naastusid enam EI VAJAnud.
PPS: sõitnud oma elu jooksul ca poolteist miljont km väga erinevate autodega, mh elanud 7a põhjas kus pidevalt kiilasjää. See, et ühtegi autot ära
pole lõhkunud, on pigem õnn, millest kogemusel on vaid väike osa. Õnnega ei maksa mängida, veel vähem ärbelda sellega.
|
|
|
Tort
huviline
Registreerunud 16.09.07
Asukoht: Tallinn
Kasutaja on eemal
Auto: A4 2.6
|
|
Mina ei saa aru, miks see sool nii närvidele käib. Või õigemini kas mitte sool, vaid mingi kloriid või mis ta ongi. Suva pole või? Ei see audi idane,
ei see audi mädane. Ja mis see kinnisõidetud lumi parem on? Mul on just tunne et mida kõvemini see lumi kinni sõidetakse, seda tihedamaks ja
libedamaks ta läheb, lausa jäiseks ehk.
|
|
|
arsi
huviline
Registreerunud 09.02.06
Asukoht: Lasila/ Helsinki
Kasutaja on eemal
Auto: Audi v8 3,6 aut.91, Audi V8 3,6 aut 89, Opel vectra B 1,8 Kia ceed gt line 2016. Subaru legacy
|
|
Ja neile " vanasti vene ajal " meestele : Rehvisegu oli "vanasti" palju pehmem ja sisaldas palju tahma, sellest ka pidamine talvistel teedel .
|
|
|
|
anduke88
klubiliige
Registreerunud 17.04.07
Asukoht: Tallinn
Kasutaja on eemal
Auto: Audi A4 B6 1.9TDI & MB W205 & BMW F31 & Audi Q7 60 TFSIe
|
|
Räägiti suverehvidest eelnevalt.
Oli siin omal paar päeva tagasi üks probleem teises linnas B4 esiveolisega. Probleemi lahenedes sai alla 195 lai suverehv (8mm mustrit, saksa
kiirteede kiirsõidumuster, sügavus üle 7mm, rehvisegu ülikõva) mõlemale esirattale.
Ja nii pidin Tartu lonkama, et esiteljel olid suverehvid ning tagateljel lamellid. Maanteel üle 80km/h sõita ei saanud, aga kuni 80-ga sai täiesti
sõidetud. Pidamasaamine oli üks paras kunst ning ka kohaltvõtt. Samas tahtsid ka kurvid suht otseks minna. Aga linnas kannatas sirgel teel täitsa
50km/h sõita. Järgmisel hommikul rehitöökotta minnes ei saanud maja eestki minema esialgu. Oli vaja kedagi, kes lükkaks hoo sisse. Hiljem kui
talverehvid kokku lapiti ja alla pandi esiteljele, oli kohe teine tunne edasi sõita.
Ja mina võtaks kokku-oli esimene kord suverehviga sellise lumega/jääga sõita talvel. Jah, sõidetud sai, aga kas selline asi oleks tõmblemist ja
higistamist igapäevaselt väärt? Ei ole. Vähemalt tänapäeval küll mitte. Ei ole veel nelikveolist suverehvidega proovinud talvel, võib olla siis
räägiksin juba veidi teist lugu.
Ise sõidan vaid lamelliga(talvel) ja ei kurda. Samamoodi lõunaeesti kuppelmaastikul metsade vahel ja samuti ei kurda-saab täitsa hakkama lamelliga.
Kõik on enamasti kinni sõidustiilis (pedaalide mäng kui ka käiguvalik) ja kiiruses.
Jah, omajagu hea, et lühendati naastu kasutamise aega, aga teisest küljest jällegi mitte. Viimane just neile, kes elavad/käivad maal ning naastud on
ainsaks talverehvi komplektiks.
Eks nende naastude kasutamise aja lühendamine üks kahe otsaga asi ole ning eks sellega ka kindlasti vaidlema jäädakse. Aga jah, kui linnast välja ei
minda, siis mõne auto puhul on koomiline veel enne juunit naastu klõbinat kuulda.
|
|
|
laur
huviline
Registreerunud 14.09.03
Asukoht: Tartu
Kasutaja on eemal
Auto: A7 3.0 TFSI
|
|
Tsitaat: | Algselt postitas: anduke88
...Ei ole veel nelikveolist suverehvidega proovinud talvel, võib olla siis räägiksin juba veidi teist lugu.
|
Paljud kipuvad unustama, et quattro pidrudab siiski täpselt samamoodi nagu esiveoline Audi Seda enam on see tegelikult ohtlik kuna pill liigub kohalt üsna nobedalt ja juhitavus on ka hea, kuni pidurdama
peab.
Tsitaat: | Algselt postitas: Tort
Mina ei saa aru, miks see sool nii närvidele käib. Või õigemini kas mitte sool, vaid mingi kloriid või mis ta ongi. Suva pole või? Ei see audi idane,
ei see audi mädane... |
No kas sina arvad, et sinu A4 näiteks on endiselt veel ilma ühegi liiklusõnnetuseta? Peale seda kui sinna relakas korra sisse löödud on, lihvitakse
tsingikiht maha ja siis hakab jama pihta. Läheb rooste ikkagi. Vb veidi vähem kui mõni Opel, kuna ülejäänud detaili on üldiselt tsink veel alles, kuid
siiski. Värvikihile see head nagunii ei tee. Ja ega ei ole eriti lahe ringi käia ka kui teksadel ja tossudel on valged triibud peal.
Ja mina arvan ka et on positiivne, et aega lühendati. Paljud teed võib ikka nende naastude süüks lükata. Endal on küll kah veel naastud all, kuid kui
peaks uued ostma ostaks korralikud lamellid.
|
|
|
Kristoff
huviline
Registreerunud 03.11.06
Asukoht: Tartu
Kasutaja on eemal
Auto: Tq & TSI
|
|
Ma ei laskuks arutellu, kas lamell või naast. Samuti ei hakkaks hindama kellegi sõiduoskust rehvivaliku järgi, nagu paljudele mitmetes
kommentaariumides kombeks on.
Küll aga sooviks, lihtsalt sportlikust huvist, lugeda mõnda adekvaatset uuringut, kus on kirjeldatud naastrehvide mõju teekattele ning nende osa teede
lagunemisel.
Viimasel ajal tundub nagu kõik aina pasundavad naastrehvide laastavast mõjust teekattele, aga ei paista, et keegi viitaks ka, mille alusel nad seda
väidavad. Võibolla on kellelegi siit midagi silma jäänud?
|
|
|
Kuits
klubiliige
Registreerunud 01.11.07
Asukoht: Tln/Röa/Laimjala/Viru-Nigula
Kasutaja on eemal
Auto: 2x B5Q, B3, 2xC4 TDI, GMT 199
|
|
Tsitaat: | Algselt postitas: Kivipallur
Küll aga sooviks, lihtsalt sportlikust huvist, lugeda mõnda adekvaatset uuringut, kus on kirjeldatud naastrehvide mõju teekattele ning nende osa teede
lagunemisel.
Viimasel ajal tundub nagu kõik aina pasundavad naastrehvide laastavast mõjust teekattele, aga ei paista, et keegi viitaks ka, mille alusel nad seda
väidavad. Võibolla on kellelegi siit midagi silma jäänud? |
Arvan, et jutt, kus naast löhub meeletult teekatet, on liialt üles haibitud.
Kaasa mul mainis, et väga palju söltub siiski lagunemine mitte sellest, et mis rehviga keegi vurab vaid kui kvaliteetse pinnasekattega hoopis tegu ja
mis ilmastiku tingimustega ka näiteks remontitav löik valmistatud on.(kaasa puutub suhtkoht tihti kokku teede ehitusega)
Lisaks eraldi juurde veel liikluskoormuse, nii massiliselt, kui ka tiheduselt.
Vorsprung durch Drehmoment !
|
|
|
|
woody
huviline
Registreerunud 13.07.09
Asukoht: Peaaegu Rakvere.
Kasutaja on eemal
Auto: Vw B6 Passu, C6Q
|
|
Selle naastu ja lamelli jutu jätkuks.
Krõbistan ise ka naelaga ringi ja rehvi vahetusi on saanud teha tavaliselt natuke enne novembri algust ja pisut enne märtsi lõppu. Kuigi aastal 2009
oli see väga kriitiline otsus. Nimelt just must jää.
Kuna elukoht on 100% maakoht ja linnas käin ainult asju ajamas, siis sorry lammeli kummardajate ees, aga kiilasjääl ilma naastuta pole kahjuks suurt
midagi teha. Kõik oleneb ka muidugi naastrehvi rehvi koostisest.
Kasutaks ka tegelikult juba lamelle, kuna sellist lund, nagu hetkel Eestis on, pole juba ammu nähtud. Aga kuna naelad on tunduvalt odavamalt käes, kui
saaks 205/55 r16 mõõdus KORRALIKU lamelli, siis jätkuvalt kummardan naela, seda viimast ka kahjuks siiani veel Eesti ümarate teede ja ohutuse mõttes.
Kellegi soola või muu asja kasutamise kommentaariks ütlen nii palju, et pangu seda mida-iganes-asja maha, aga selle peaks ka peale maha panekut ära
koristama, kui see on oma töö ära teinud. Ja selliste temperatuuride juures, nagu hetkel on, ei ole seda üldse mõtet panna.
Kunagi oli mingi ajakirjas jutt sellest, äkki oli Trend vms ajakiri, kus räägiti naastrehvide kahjulikusest asfald kattele. Isegi seal oli ära öeldud
selline asi, et ülepaisutatud jutt, eriti veel miinus kraadidega ja nulli lähedaste temperatuuridega.
Nelivedu on parim
|
|
|
|
Kuits
klubiliige
Registreerunud 01.11.07
Asukoht: Tln/Röa/Laimjala/Viru-Nigula
Kasutaja on eemal
Auto: 2x B5Q, B3, 2xC4 TDI, GMT 199
|
|
Tsitaat: | Algselt postitas: woody
...eriti veel miinus kraadidega ja nulli lähedaste temperatuuridega. |
Siia lisame veel juurde sinu tekstis eelnevalt mainitud keemia kasutuse, kus too lund/jääd sulatab ja hiljem siis külmutab.
Sealt vast tegelik lagunemine hoopis pärinebgi, mitte mingitest naast rehvidest.
Krt, aetakse igasugu "hülge"juttu suust välja
Vorsprung durch Drehmoment !
|
|
|
|
KalevK
huviline
Registreerunud 07.12.06
Asukoht: Helsinki
Kasutaja on eemal
Auto: VW Touareg
|
|
Et kui naast lagundab teed nii jubedalt, siis tekib küsimus, kuidas Soomes teed korras on ja sommid on vanad naastukunnid. Ikka hkpl nael alla kui aeg
käes. Pigem asi selles keemias ja kehvas töökvaliteedis.
|
|
|
tarmo
klubiliige
Registreerunud 05.01.03
Kasutaja on eemal
|
|
Mehed-mehed, Eestis viiakse nii tee-ehitust kui hoolet läbi vähempakkumise korras, te loodate kvaliteeti või?
Siinkohal kehtib siiski vana hea ütlus: "Kui tahad odavat ja head asja, siis tuleb osta 2 asja - odav asi ja hea asi."
|
|
|
|
KalevK
huviline
Registreerunud 07.12.06
Asukoht: Helsinki
Kasutaja on eemal
Auto: VW Touareg
|
|
Tsitaat: | Algselt postitas: tarmo
Mehed-mehed, Eestis viiakse nii tee-ehitust kui hoolet läbi vähempakkumise korras, te loodate kvaliteeti või?
Siinkohal kehtib siiski vana hea ütlus: "Kui tahad odavat ja head asja, siis tuleb osta 2 asja - odav asi ja hea asi." |
Tekib küsimus, et kuidas need teed üldse kasutusele võetakse? Mingisugused standardid on ju kehtestatud, kas tõesti on standardid nii madalad või siis
kellegile antakse väike ümbrik pihku ja lase asi läbi.
|
|
|
Kuits
klubiliige
Registreerunud 01.11.07
Asukoht: Tln/Röa/Laimjala/Viru-Nigula
Kasutaja on eemal
Auto: 2x B5Q, B3, 2xC4 TDI, GMT 199
|
|
Tsitaat: | Algselt postitas: KalevK
Tsitaat: | Algselt postitas: tarmo
Mehed-mehed, Eestis viiakse nii tee-ehitust kui hoolet läbi vähempakkumise korras, te loodate kvaliteeti või?
Siinkohal kehtib siiski vana hea ütlus: "Kui tahad odavat ja head asja, siis tuleb osta 2 asja - odav asi ja hea asi." |
Tekib küsimus, et kuidas need teed üldse kasutusele võetakse? Mingisugused standardid on ju kehtestatud, kas tõesti on standardid nii madalad või siis
kellegile antakse väike ümbrik pihku ja lase asi läbi. |
Pea-aegu oled Kalev öigel teel.
Ainus erinevus on see, et ümbrikut haldab Riik.
Ehitatakse teed just niipalju eest, kui Riik seda va kröbisevat köhib.
Vorsprung durch Drehmoment !
|
|
|
|
tarmo
klubiliige
Registreerunud 05.01.03
Kasutaja on eemal
|
|
Tsitaat: | Algselt postitas: KalevK
Mingisugused |
Just sellele sõnale asetame rõhu.
Autoleht isegi vist kirjutas kunagi teedeehitusest, nendest miinimumnõuetest ja rahast. Kui võrrelda Eesti ja Soome teid, siis ühe kilomeetri
hinnavahe oli vist äkki 4x (ei pretendeeri mingile tõele, kellel on täpsemalt meeles või kindlad andmed, võiks täpsustada). Hinnavahe ei tulnud mitte
tööjõukulust ega sellest kui palju teetammi ehitama peab, vaid just kattematerjalist.
|
|
|
|
juks11
huviline
Registreerunud 26.09.02
Asukoht: Tallinn
Kasutaja on eemal
|
|
Ma sõidan oma kaheksaga ja tagaveolise Transitiga juba mitmendat talve lamellidega ja käin sellistes kohtades kus siine foorumirahvas ilmaski ei käi.
Samuti läbin talvega rohkem kilomeetreid kui siit foorumist kolm keskmist kasutajat aastaga kokku. Samuti sõidan ka pikki maanteeotsi ja kiiruseks on
nii suvel kui talvel ikka 100. Jah Transitiga peab vahest vähe hoogu maha võtma aga midagi hullu ei ole. Alles, paar nädalat tagasi sõitsin hommikul 4
ajal Rakvere poole Transitiga, terve tee lükkas stange lund nagu sahk...
Ehk siis olen kahe käega poolt naelade keelustamisele ja lamellide kasutamisele.
Kõik on kinni ikka juhist ja tema sõiduoskusest ning mis peamine - oskus hinnata teeolusid ja sõiduki suutlikust teel püsida!
|
|
|
|
jokerAudi
huviline
Registreerunud 09.02.08
Asukoht: Eesti Vabariik
Kasutaja on eemal
Auto: Superb 2018
|
|
Kalev, see on vist see koht, et kui tee valmis saab, on ilus ja sile, vaadatakse et, oh saime odavalt ilusa ja hea asja. Sellele, mis sellest ilusast
ja heast asjast edasi saab, ei mõtle keegi.
Üks tuttav teedeehitaja rääkis kunagi, et Soome teede hea olukorra taga on tugev insenerimõistus ning ehitus- kuna temperatuuri muutusega teematerjal
tõmbab kokku ja paisub, siis iga selle liikumisega ka teetammi aluskeha liigub, mureneb. See toovat kaasa endaga ka asfaldi pragunemise ja aukude
tekke. Soomlastel (kel ilmselgelt raha rohkem, kui meil), olevat kasutusel miskine elastne terasvõrk, mis pannakse erinevate kihtide vahele tammi
ehitusel, mis ei lase asfalti katki minna, kui tamm paisub-kokku tõmbub.
Ehk siis- asi jääb eelkõige raha taha.
tarmo märkis õigesti- head ja odavat asja paraku korraga ei saa. Kindlasti ei saa teede lagunemises süüdistada vaid naastrehvide kasutajaid. Muide,
kui jälgite vanematel teedel näiteks bussipeatuseid ning rekkade peatuskohti, siis näete, kui katki seal asfalt on ja kui suured rööpad asfalti on
vajunud. Siit küsimus- olete te näinud rekkat või liinibussi, mis kasutab naastrehve?
|
|
|
|
Lehekülgi: 1 2 |
|