| Lehekülgi: 1 2 |
vx_105
Bännitud
Registreerunud 21.03.07
Kasutaja on eemal
|
|
postitati 23.07.07 21:20
|
|
|
Elektriakende lüliti
Mis põhimõttega elektriakende ülemine ja alumine asend määratakse, kas on mingi otsene lõpplüliti või näiteks kuidagi voolutugevuse järgi lülitab
välja? Mul oleks vaja panna lüliti, mis lülitaks voolu välja kui kliima sooja-külma õhu klapp lõppu jõuab, sest kliima juhtplokk ei saa lõppasenditest
aru. Tegu ei ole originaalsüsteemiga, seega juppe on peaaegu võimatu leida. Pidavat saama panna elektriakna lülitiga, aga hakkasin mõtlema, et kuidas
ta selle mootori välja lülitab.
|
|
|
|
vx_105
Bännitud
Registreerunud 21.03.07
Kasutaja on eemal
|
|
postitati 29.07.07 19:36
|
|
|
Ärge hoidke tarkust vaka all.
|
|
|
|
kuno666
huviline
Registreerunud 15.07.06
Asukoht: pärnu
Kasutaja on eemal
Auto: 2xV8 & 1x 2,2 20v.
|
|
postitati 29.07.07 19:48
|
|
|
aga pane mingi suvaline lüliti ja kuula hääle järgi kui mootor enam ei jõua siis jätad järgi.vähemalt mul küll kuuleb seda häält kui ta lõppu jõuab.
|
|
|
|
vx_105
Bännitud
Registreerunud 21.03.07
Kasutaja on eemal
|
|
postitati 29.07.07 20:34
|
|
|
Kui auto mootor ei tööta, siis kuuleb küll jah ja võibolla heal juhul ka tühikäigul kohapeal seistes (kuigi hästi ei usu), aga sõites päris kindlasti
mitte.
|
|
|
|
vx_105
Bännitud
Registreerunud 21.03.07
Kasutaja on eemal
|
|
postitati 04.08.07 20:58
|
|
|
Keegi ei tea siis elektriakende väljalülitumise põhimõtet?
|
|
|
|
wookie
huviline
Registreerunud 21.02.07
Asukoht: Harjumaa
Kasutaja on eemal
Auto: A80 B4 Quattro 2.6 '94, VW Passat 4Motion '01, Audi A6Q C7 '11
|
|
postitati 04.08.07 22:57
|
|
|
B4 puhul, mulle tundub, et ainuke akna positsiooni määrav lüliti on juhipoolsel aknal, märkimaks alumist positsiooni, kuna see aken jookseb ühe
nupuvajutuse peale lõpuni lahti.
Teistel akendel ei paista lülitit või sensorit olevat - kui aken on üks kõik millises piirasendis ning olukorras, kus süsteem käib aku pealt, vajutada
akna avamise või sulgemise nuppu selliselt, et aken peaks liikuma suunas, kuhu ta liikuda ei saa, langeb süsteemi pinge veidi. Järelikult akna mootor
rakendub ikkagi, mis sest, et aknal enam kuhugi minna ei ole.
Iseenesest on see väga mõistlik, sest kuigi nõnda on usutavasti võimalik mootor läbi põletada, oleks lõpulülitite olemasolul oht, et aken ei lähe enam
päris kinni (kui lüliti on näiteks kohalt liikunud ja katkestab ahela liiga vara vms.).
(kui vaja, siis võib otsida muidugi ka skeemi ja uurida seda akende värki aga ma ei usu, et see antud teemas vajalik oleks)
Aga algset ülesannet saad sa lahendada ilmselt suvalise mikrolülitiga. Selliseid müüakse näiteks Tevalos või Oomipoes igasuguseid. Lüliti kinnitamine
ja asendi paika sättimine on igal juhul tükk teadust.
Kuidas nende hoobade liigutamise mootorite pingestamine on lahendatud? Kas kliima juhtseade annab impulsi ja eeldab mingit tagasisidestatud
releelülitust (väljalülitusvõimalusega siis, eks) või tahab ta juhtpinge katkestamiseks saada mõne teise karva kaudu eraldi impulssi?
|
|
|
|
kps
moderaator
Registreerunud 27.05.03
Asukoht: Tartu
Kasutaja on eemal
Auto: 5x4x4
|
|
postitati 05.08.07 04:30
|
|
|
Aegrelee abiks, külasta mõnda elektroonikakauplust ja suhtle kohapeal. Paugust midagi konkreetset soovitada ei oska, sest tootevalik on lai  Nii palju veel, et signalisatsioonides kasutatakse samuti aegrelee jurakat, mis
aknad signa rakendumisel sulgeb, ehk siis teatud aja jooksul vool akna sulgemispoolele peale.
|
Hea auto on palju autosid...
|
|
|
|
|
real1
huviline
Registreerunud 09.06.06
Asukoht: Värska
Kasutaja on eemal
Auto: B3, B4, B5; B7, C4, C6
|
|
postitati 05.08.07 04:41
|
|
|
Kas selle akende sulgemise signa poolt ajal on samuti täis pinge aknamootoritel peal? Siis on ju ka mõttetu mootori kärsatamine...
|
|
|
|
kps
moderaator
Registreerunud 27.05.03
Asukoht: Tartu
Kasutaja on eemal
Auto: 5x4x4
|
|
postitati 05.08.07 04:48
|
|
|
Ka aknalülititel pole lollide vastu mingit kaitset, kui ikka lõppu asi jõuab ja näppu nupul rahulikult edasi hoitakse
|
Hea auto on palju autosid...
|
|
|
|
|
vx_105
Bännitud
Registreerunud 21.03.07
Kasutaja on eemal
|
|
postitati 05.08.07 06:51
|
|
|
Aga äkki "oskab" el.akende lüliti saada tagasisidet selle kliima reguleermootori käest lõppasendite kohta ja lülitb siis voolu välja? Ei ole selline
asi võimalik? Muidu ju kui kliima juhtseade mootorit juhib, siis ta saab mootorist tagasiside lõppasendite kohta, ei jää ju koguaeg vool peale. Sinna
reguleermootorisse läks vist 5 juhet, otseselt mootori ringi ajamiseks 2 ja üleäänud siis vist lõppasendite jaoks?
|
|
|
|
wookie
huviline
Registreerunud 21.02.07
Asukoht: Harjumaa
Kasutaja on eemal
Auto: A80 B4 Quattro 2.6 '94, VW Passat 4Motion '01, Audi A6Q C7 '11
|
|
postitati 05.08.07 08:04
|
|
|
Ma arvan, et sa peaks siia postitama oma setupi põhimõtteskeemi, et oleks selgem, millest me räägime.
Akende puhul oleks aegrelee hea mõte, sest see konstrui on seal nõnda tugev, et enne kõrbeb mootor kui midagi ära deformeerub või katki läheb. Aga kas
nende plastmassitohikate korral, mis seal õhusuunajate liigutamiseks on, aegrelee mõistlik on, sõltub, kui tugev on mootor ja kui suur on võimalus, et
lõppasendis sikutav mootor aja jooksul midagi ära lõhkuda suudab.
Ideepoolest peaks ikkagi olema sedasi, et lõpulüliti rakendub hoova lõppasendis või mikromeeter enne seda. Samas võiks lihtsalt lollikaitseks kasutada
ka aegreleed või kompunnida mingi süsteem, mis voolutugevuse tõusu peale (takistuse korral hakkab mootor rohkem voolu tarbima) ahela katkestab. Kui
see mootor just hobuse jõuga ei ole, siis on kõige selle jaoks olemas pisikesed mõnusad mikroskeemid, mis eriti perifeeriat ei taha ja asja ära
teevad.
Aga ikkagi, skeem paluks või selgitus põhimõtte kohta, kuidas see väljalülitamine kliima juhtseadme tegijate arvates toimuma peaks - siis on kohe
hulka rohkem ruumi targutada :-)
|
|
|
|
vx_105
Bännitud
Registreerunud 21.03.07
Kasutaja on eemal
|
|
postitati 05.08.07 09:18
|
|
|
Mootor eriti tugev ei ole, aga võibolla isegi plastmassist hoova või katki teha, seni õnneks pole juhtunud seda, korra põles ahela kaitse läbi, sest
tundub, et kliima juhtplokk ei oska seda mootorit õigesti juhtida kuna see pole päris selline mootor, mis seal olema peaks (samasugust on peaaegu
võimatu leida, sest tegu pole Audi originaalkliimaga) ning ei "tea" kui mootor lõppasendis on. Mõtlesin, et võiks selle mootori juhtimise üldse
kliima juhtploki tagant ära võtta ning eraldi lülitiga panna ja elektrik soovitas just elektriakna lülitit, aga ma ei tea kas ta arvestas sellega, et
siis on vaja ka, et mootor lõppasendis välja lülituks. Aga tegelikult ju pole vahet, kui ma saaks selle mootori lõpus välja lülituma, siis võiks teda
ka edaspidi kliima juhtplokil lasta juhtida.
Mikrolülitit ei taha küll hakata aretama, ligipääs sellele kohale, kus see mootor asub, on väga kehv.
Mingit skeemi nagu ei oska joonistada. Praegu ma sellest mootorist ei saa pilti teha, mis autol peal on (see Audi originaal, mis tegelikult seal ei
käinud e. Boschi oma), tegin sellest mis originaalis mu kliimasüsteemil oli (Diavia) ja mis ei töötanud enam (kui süüte sisse lülitasin, siis iga kord
keris ennast 15-20 sekundit, isegi siis kui oli juba lõppasendis), põhimõtteliselt tundusid nad väga sarnased, kuid siski vist mtte identsed. Tundus
ka, et äkki on hoopis kliima juhtploki viga, aga proovisin ühe teisega, erinevust ei märganud.
http://img72.imageshack.us/img72/1820/dsc07359hf0.jpg
http://img72.imageshack.us/img72/7864/dsc07361yd7.jpg
|
|
|
|
real1
huviline
Registreerunud 09.06.06
Asukoht: Värska
Kasutaja on eemal
Auto: B3, B4, B5; B7, C4, C6
|
|
postitati 05.08.07 10:01
|
|
|
Tulede regulaatori sees on mingisugune asendiandur...kas sellest ei oleks abi
|
|
|
|
wookie
huviline
Registreerunud 21.02.07
Asukoht: Harjumaa
Kasutaja on eemal
Auto: A80 B4 Quattro 2.6 '94, VW Passat 4Motion '01, Audi A6Q C7 '11
|
|
postitati 05.08.07 10:12
|
|
|
| Tsitaat: | Algselt postitas: vx_105
ning ei "tea" kui mootor lõppasendis on. Mõtlesin, et võiks selle mootori juhtimise üldse kliima juhtploki tagant ära võtta ning eraldi lülitiga
panna ja elektrik soovitas just elektriakna lülitit, aga ma ei tea kas ta arvestas sellega, et siis on vaja ka, et mootor lõppasendis välja lülituks.
Aga tegelikult ju pole vahet, kui ma saaks selle mootori lõpus välja lülituma, siis võiks teda ka edaspidi kliima juhtplokil lasta juhtida.
|
Kas kliima juhtelektroonika enda sees on aegrelee, mis mingi aja pärast lõpetab üritamise ära? Sest isegi kui sa suudad mootori toiteahela katkestada,
mis võiks ju rohkem kui ühel moel tehtav olla, siis kuidas juhtelektroonika aru saab, et aitab nüüd?
No siin tundub ju asendisensor olemas olevat küll, kuid paistab, et see ei ole mitte lõpulüliti vaid impulsianduri moodi... Mitu tiiru see sinine
jurakas mootori käigutsükli jooksul teeb? Kas sa saad pildistada seda PCB ja sinise jurakaga moodulit külje pealt?
| Tsitaat: | Algselt postitas: vx_105
Mootor eriti tugev ei ole, aga võibolla isegi plastmassist hoova või katki teha |
Vaata, seal on tiguülekanne. Selliseid tuleb karta - niisugusel ülekandel võib olla roppu moodi jõudu.
| Tsitaat: | Algselt postitas: vx_105
ja elektrik soovitas just elektriakna lülitit, aga ma ei tea kas ta arvestas sellega, et siis on vaja ka, et mootor lõppasendis välja lülituks.
|
Elektriakna lüliti on lüliti nagu iga teinegi. Ilmselt soovitas ta sellist seetõttu, et seda on võimalik viisakalt kuhugi salongi panna ning sellest
võib piisava koguse elektrit läbi lasta, et seda mootorit toita. Väljalülitamistarkust elektriakna lülitil ei ole.
|
|
|
|
vx_105
Bännitud
Registreerunud 21.03.07
Kasutaja on eemal
|
|
postitati 05.08.07 10:27
|
|
|
Täpselt ei tea, aga ei usu, et kliima juhtplokis mingi aegrelee on, ta peaks vist saama signaali sealt mootorist, et mootor on lõppasendis. Eks see
sinine jublakas peakski andma mingit infot talle arvatavasti. See ei saa liikuda rohkem kui alla 1 tiiru, seal teise pildi peal on näha, et ta on
parajasti lõppasendis (päripäeva).
Küljepealt 1 pilt: http://img48.imageshack.us/img48/2682/dsc07364bd3.jpg
Tänud ka el.akna lüliti info eest.
|
|
|
|
wookie
huviline
Registreerunud 21.02.07
Asukoht: Harjumaa
Kasutaja on eemal
Auto: A80 B4 Quattro 2.6 '94, VW Passat 4Motion '01, Audi A6Q C7 '11
|
|
postitati 05.08.07 10:30
|
|
|
| Tsitaat: | Algselt postitas: vx_105
Täpselt ei tea, aga ei usu, et kliima juhtplokis mingi aegrelee on, |
No kuidagi ta selle punnitamise ju lõpetab? Või ei lõpetagi?
| Tsitaat: | Algselt postitas: vx_105
Eks see sinine jublakas peakski andma mingit infot talle arvatavasti. See ei saa liikuda rohkem kui alla 1 tiiru, seal teise pildi peal on näha, et ta
on parajasti lõppasendis (päripäeva).
Küljepealt 1 pilt: http://img48.imageshack.us/img48/2682/dsc07364bd3.jpg |
Voooh, see on hea pilt. Kas ma panen mööda, kui ma oletan, et see sinine asi on lihtsalt potekas, mille takistus näitab mootori asendit? Saad sa seda
oletust testriga kontrollida?
|
|
|
|
vx_105
Bännitud
Registreerunud 21.03.07
Kasutaja on eemal
|
|
postitati 05.08.07 10:36
|
|
|
Peakski vist olema jah potekas, aga ma lihtsalt ei teadnud ta tööpõhimõtet, täitsa võimalik, et takistuse järgi näitab mootori asendit ja vist see
sama poteks ongi läbi, vähemalt 1 mees arvas nii. Kui väga vaja, siis saaks testriga mõõta ka natuke hiljem (tester autos).
|
|
|
|
wookie
huviline
Registreerunud 21.02.07
Asukoht: Harjumaa
Kasutaja on eemal
Auto: A80 B4 Quattro 2.6 '94, VW Passat 4Motion '01, Audi A6Q C7 '11
|
|
postitati 05.08.07 10:39
|
|
|
| Tsitaat: | Algselt postitas: vx_105
Peakski vist olema jah potekas, aga ma lihtsalt ei teadnud ta tööpõhimõtet, täitsa võimalik, et takistuse järgi näitab mootori asendit ja vist see
sama poteks ongi läbi, vähemalt 1 mees arvas nii. Kui väga vaja, siis saaks testriga mõõta ka natuke hiljem (tester autos). |
Kui see on potekas, siis on täiesti reaalne sinna mingi kahe komparaatori või mõne muu kavalusega väljalülitajad teha. Aga kliima juhtmoodulile pead
sa sellisel juhul ikkagi suutma kuidagi selgeks teha, et vot nüüd saabus piirasend ja enam pole vaja mootorit pingestada.
Või panedki eraldi lüliti ja sinna juurde miski kaunilt disainitud seieri, mis näitab hoova asendit :-)
|
|
|
|
vx_105
Bännitud
Registreerunud 21.03.07
Kasutaja on eemal
|
|
postitati 05.08.07 10:50
|
|
|
Mingi kaunilt disainitud voltmeeter sobiks ka vist. Selles mõttes, et
sõber testriga mõõtis, siis kui mootor nö. kinni kiilus, siis pinge mootorisse minevatel juhtmetel muutus (langes vist). Boschi mootoril, mis praegu
peal on, on sis vist need takistuse väärtused sellel potekal teistsugused, et seda ei tahtnud korralikult juhtida. No peab veel uurima/mõtlema mida
täpselt teha.
|
|
|
|
wookie
huviline
Registreerunud 21.02.07
Asukoht: Harjumaa
Kasutaja on eemal
Auto: A80 B4 Quattro 2.6 '94, VW Passat 4Motion '01, Audi A6Q C7 '11
|
|
postitati 05.08.07 11:17
|
|
|
| Tsitaat: | Algselt postitas: vx_105
Mingi kaunilt disainitud voltmeeter sobiks ka vist. Selles mõttes, et
sõber testriga mõõtis, siis kui mootor nö. kinni kiilus, siis pinge mootorisse minevatel juhtmetel muutus (langes vist). |
Sul on ju potekas olemas, mille takistust mõõta :-) See annab vägapalju täpsema tulemuse kui toiteahelas tekkivat pingelangu mõõtes. Pingelangu järgi
saad sa ainult teada, millal on piirasend aga selle poteka järgi on sul võimalus teada saada ka see, et vot nüüd on hoob 6/17 cm. Kikerpära poole
liikunud :-) Samuti, pingelangu jälgides sa tegelikult ikkagi lõhud seda mehhaanikat, asendipoteka näitu jälgides aga on sul võimalus veidi enne
piirasendisse jõudmist järele jätta.
| Tsitaat: | Algselt postitas: vx_105
Boschi mootoril, mis praegu peal on, on sis vist need takistuse väärtused sellel potekal teistsugused, et seda ei tahtnud korralikult juhtida. No peab
veel uurima/mõtlema mida täpselt teha. |
Iseenesest võiks ju saada sinna õige takistusega poteka peale kombineerida. Tõsi, selleks sa pead täpselt teadma, millist signaali see
juhtelektroonika eeldab. Samas, pole ilmselt väga raske katse-eksitus meetodil selgeks teha, milline see signaal olema peab. Seda muidugi juhul, kui
me oleme 108% kindlad, et mootori asendit määrab poteka takistus ja juhtelektroonika mõõdab takistust.
|
|
|
|
vx_105
Bännitud
Registreerunud 21.03.07
Kasutaja on eemal
|
|
postitati 05.08.07 15:13
|
|
|
Nii, suur elektroonikaspets just pole, seega tegin mõningaid mõõtmisi, kuid ei oska selle tulemuste teadmistega midagi ette võtta.
Asi on siis nii, et kliima juhtplokk annab mootorile peale 11,4 V, see on mõõdetud lahtise pistikuga, kui pistik ühendatud ja mootorit reaalselt ringi
ajab, siis on 9,9-10,0 V. Sel hetkel kui mootor lõppu jõuab ja nö. kinni kiilub, langeb pinge 9,5-9,6 V-le. Siiski kliima juhtplokis mingi aegrelee
moodi asi on, sest ta ei anna mootorile pinget kunagi pikemat aega kui 20 sekundit. Tegelikult jõuab mootor (õigemini hoob, mida mootor liigutab)
ühest lõppasendist teise natuke kiiremini, võibolla u. 15 sek-ga. OK, see poelks nagu väga hull, AGA kui teen sellise "triki", et näiteks mootor on
ühes lõppasendis (näiteks kliima plokil on "HI" (puhub kõige soojemat õhku) ning siis temperatuuri ülesannet külma peale panen (klõpsin kiiresti
"LO" poole), ning kui nüüd mootor korraks sekundiks-paariks ennast külma pole kerib ja siis uuesti ülesande "HI" panen, siis hoiab ta jälle pinget
20 sekundit peal. Tegelikult on ta juba 1-2 sekundiga uuesti lõpus ja kui asi õigesti töötaks, siis ta PEAKS ikkagi pinge välja lülitama kohe kui
lõppasend käes on, sest praegu on mul see BOSCH-i mootor teise koha peal üldse, seal kus AUDI originaalkliima ta asub, kuid see mootor mis mul algul
peal oli (DIAVIA), see asus teise koha peal ja hoobade süsteem oli palju nõrgem, kui mootor oleks jäänud peale lüppu edasi töötama, siis oleks süsteem
katki läinud. Mis ka oli juhtunud kuangi, mille peale natuke hiljem mootori ära vahetasin. Selles mõttes tundub üldse, et nagu ei olekski viga
mootoris, vaid milleski muus. Kliimaplokis ka ei ole, sest proovisin ka teise plokiga ja ei usu, et mõlemal täpselt sama viga on. Kas kliimasüsteemil on siis mingi "tark" asi veel külge ühendatud, mis seda
tegevust juhib? Äkki hoopis selles on viga.
Mõõtsin huvipärast ka mõlema mootori (nii selle mis küljes on, kui selle mis maas ja eeldatavasti katki on) potekate takistusi lõppasendites.
Potensiomeetrile tundub külge minevat 3 juhet, mõlemal mootoril nii. Nimetame nad numbritega 1, 2 ja 3.
DIAVIA mootori (see mis mul algul küljes oli) potekal olid ühes äärmises asendis (päripäeva keeratuna) takistused juhtmete vahel sellised sellised
(oomides):
1-2 4080
1-3 4080
2-3 0
Teises äärmises asendis (vastupäeva keeratult)
1-2 4080
1-3 0
2-3 4080
BOSCH-i omal (see on praegu küljes):
külma pool lõpus:
1-2 4018
1-3 293
2-3 4260
sooja pool lõpus:
1-2 väga suur takistus, u. 9 megaoomi
1-3 4160
2-3 4270
Erinevad igatahes on, aga muud ei oska ma sellest järeldada.
Nii palju veel, et nagu vist juba mainisin, mootorisse läheb 5 juhet, 3 tk on need mis poteka külge tunduvad minema ja 2 tk on need, mis mootorile
pinget annavad (11,4 V), vastavalt vajadusele (kuidaspidi mootorit liigutada on vaja) on pinge kas siis ühes või teises juhtmes (massi suhtes).
Juhtmetes nr. 1 ja nr.2 (need, millel ka takistust mõõtsin) kliima juhtploki poolt pinget ei tule, kuid juhtmele nr.3 tuleb koguaeg 4,9 V. Kas on siis
äkki nii, et kliima plokk mitte otseselt ei mõõda poteka takistust, vaid annab ühest juhtmest (nr. 3) 4,9 V peale ja siis "vaatab" milline pinge
nr1-st ja 2-st nö. tagasi tuleb (vastavalt takistusele e. poteka asendile muutub pinge)
|
|
|
|
wookie
huviline
Registreerunud 21.02.07
Asukoht: Harjumaa
Kasutaja on eemal
Auto: A80 B4 Quattro 2.6 '94, VW Passat 4Motion '01, Audi A6Q C7 '11
|
|
postitati 05.08.07 17:03
|
|
|
Väga head tulemused. Üritame nendest nüüd järeldusi teha.
- Me teame, millised juhtmed viiest toidavad mootorit, jätame need rahule, nendega on asi lihtne.
- Me teame, et kliima juhtautomaatikal rakendub 20 sek. pärast lollikaitse, kui mootor ei jõua juhtautomaatika arvates soovitud asendisse. See annab
meile viimase võimalusena ehitada sinna ise katkesti, kui juhtautomaatikale ei õnnestu õiget signaali anda.
- Me teame, et mootoris on asendi määramiseks umbes nelja kilo-oomine potekas. Pildi http://img48.imageshack.us/img48/2682/dsc07364bd3.jpg järgi oleks oodanud, et poteka nimitakistus on 4700 oomi aga on hoopis
4080 oomi - no sitta kah, selle võib vananemise, mõõtevea või mille iganes süüks ajada. Tähtis on, et see on potekas.
- Tänu testriga mõõtmistele, me saame oletada, kuidas see potekas ühendub:
- DIAVIA:
Juhtmed 1, 2 ja 3 on siis DIAVIA poteka korral vastavalt sinu poolt nimetatule. Piirasendis on poteka takistus 0, mõlemas piirasendis figureerib 0
juures juhe 3, samuti ei sõltu juhtmete 1 ja 2 vaheline takistus mootori asendist. Järelikult on 1 ja 2 poteka otstes, 3 aga liugur.
- BOSCH:
BOSCH'i potekaga on asi veidi keerukam, kuna millegipärast läheb poteka takistus ühes piirasendis lõpmatuks. Sa peaks tegema kontrollmõõtmised
selliselt, et jälgida takistuse muutu mootori töötamisel (vajab nelja kätt, ma usun) ning peatama mootori enne piirasendisse jõudmist. On võimalik, et
erinevalt DIAVIA süsteemist, me BOSCH'i käest päris null oomi ei saagi. Kui kliima juhtautomaatika eeldab piirasendis nulli, siis tuleb seda BOSCH'i
potekat veidi retsida, kuid on tõenäoline, et saab ka ilma.
Igal juhul peaks BOSCH'i ühendus olema selline:
- Sa märkasid, et kliima juhtautomaatika annab ühele nendest sensori karvadest peale pinge, teisele kahele mitte. See pinge on 4.9V, mis on igati
ootuspärane, kuna kõik digitaalelektroonika üldiselt töötab 5V pealt. On täiesti loogiline, et takistuse mõõtmiseks tuleb ahel pingestada, eks. Kuidas
teisiti saaks? Otse loomulikult mõõdab ta tegelikult süsteemini tagasi jõudvat pinget, võrreldes seda siis mingi etalonahelaga.
- Sellest järelduvalt saame me paika määrata potekate ühendusskeemi. See karv, kust tuleb 4.9V, peab igal juhul ühenduma poteka liuguri külge, ehk
siis DIAVIA korral 3 karva otsa, BOSCH'i korral 1 karva külge. Kaks ülejäänut... noh siin on ruumi proovimiseks, üle ühe korra eksida vist ei saa
:-)
Edasi, olles kõik need järeldused teinud, on meil vaja teada, mille peale kliima juhtautomaatika viitsib mootori kruttimise järele jätta. On
tõenäoline, et ta ta eeldab, et vastava suuna kontrollahelas (poteka ahel, eks) väheneb takistus mingi teatud väärtuseni, mida loetakse piirasendiks.
DIAVA mootori korral saab seda imelihtsalt proovida - ühendades kliimast tuleva pingega juhtme poteka keskele (3 karv) ja ülejäänud siis poteka
äärtele, kas 1 ja 2 või 2 ja 1 ning uurides, kas eksisteerib selline ühendus, kus kliima hakkab aru saama, et mootor jõudis piirasendisse (potekas
liikugu siis koos mootoriga, eks). Alternatiivina võib ka lihtsalt proovida 4.9V pingega juhet ühega nendest ülejäänud kontrolljuhtmetest lühistada.
Mitte mingil juhul ei tohi kontrolljuhtmed ja mootori toide kokku saada!!!!
Kui nüüd selliselt on võimalik DIAVIA mootoriga kliima juhtautomaatikale piirasendid selgeks õpetada, võib proovida, kas BOSCH'i ~300 oomisest
piirtakistusest piisab. Kui ei piisa, mõtleme edasi, mis selle BOSCHi potekaga ette võtta, et see sobivaks muuta.
Kui ka eelpool antud info alusel ühendust selliseks ei saa, et juhtautomaatika piirasendeid tuvastada oskaks, mõtleme samuti edasi - üks võimalus on
ise katkesti teha, teine võimalus... nojah.. lasta olla, ehk ei ole vaja...
|
|
|
|
vx_105
Bännitud
Registreerunud 21.03.07
Kasutaja on eemal
|
|
postitati 05.08.07 18:23
|
|
|
Suur tänu põhjaliku info eest! Täna enam ei jõua, aga ehk homme saan veel katsetada.
|
|
|
|
wookie
huviline
Registreerunud 21.02.07
Asukoht: Harjumaa
Kasutaja on eemal
Auto: A80 B4 Quattro 2.6 '94, VW Passat 4Motion '01, Audi A6Q C7 '11
|
|
postitati 05.08.07 20:22
|
|
|
| Tsitaat: | Algselt postitas: vx_105
Tegelikult jõuab mootor (õigemini hoob, mida mootor liigutab) ühest lõppasendist teise natuke kiiremini |
Selline küsimus veel, et kas hoova lõppasend ühtib mootori lõppasendiga?
Ses mõttes, et kui mootori käik on pikem kui hoova käik ja see juhtelektroonika eeldab üsna väikest takistust, siis ei pruugi piirasend kunagi
realiseeruda ja süsteemi lõhkumise lõpetab ikkagi 20 sek. lollikaitse.
Ilmselt ei eeldata piirasendi realiseerumiseks päris nullist takistust ja arvatavasti seal ongi just selle pärast potekas mitte lüliti, et saaks
reaalsed piirasendid (need, mille tingib süsteem, mida mootor liigutab) kuidagi juhtseadmele selgeks õpetada. Seega peaks sellel juhtautomaatikal
mingi kalibreerimisfunktsioon (kas analoogis potekaga või suisa digitaalne) olemas olema ning seda peab arvatavasti pruukima, et süsteem korralikult
tööle hakkaks.
Igastahes, kui võimalik, siis katsetused, kas piirasend üldse realiseerub, tuleks kindlasti teha mootoriga, millel hoova trossi küljes ei ole ja mille
käigupikkust mitte miski ei sega.
P.S.
Kuramus, selle peale oleks pidanud ju kohe tulema - äkki ei olegi sinu süsteemil mitte midagi muud viga, kui asi on lihtsalt kalibreerimata või
valesti (mõne teise auto järgi) kalibreeritud...
Aga ühenduste õigsust ja eelnevate järelduste paikapidavust maksab katseliselt kontrollida ikkagi :-)
|
|
|
|
vx_105
Bännitud
Registreerunud 21.03.07
Kasutaja on eemal
|
|
postitati 06.08.07 09:05
|
|
|
Kahju et see Boschi mootor, mis peal on praegu, nii halvas kohas asub, eriti ei viitsi hakata praegu lammutama, et teda kätte saaks. Püüan esialgu
katsetada Diavia mootoriga, kuid seda ma ikka niimoodi teada ei saa, kas mootori ja hoova lõppasend ühtivad. Seal on tegelikult 2 hooba ja seetõttu ei
oska praegu ilma neid nägemata öelda, kui mootor oleks otse selle sooja-külma õhu klapi küljes või 1 hoovaga, siis olen üsna kindel, et hoob jõuab
enne lõppasendisse kui mootori potekas, aga tont teab kuidas see nende 2 hoovaga on. Igatahes see Diavia mootor, mis oli pandud armatuuri alla
kõrvalistuja poole, see oli ühe hoovaga ja olen üsna kindel, et tal ei olnud võimalik nii palju liikuda, kui see potekas võimaldaks (eelnevad pildid
olidki kõik sellest Diaviast). Eks ta sellepärast ennast hoova küljest lahti rebinud oligi, et ta ei "mäletanud" kui kaugele peab liikuma. Ju ta
kunagi ikka teadis seda, aga kuidas talle seda uuesti õpetada?
|
|
|
|
| Lehekülgi: 1 2 |
|
