Materdage mind kui eksin, aga diisli jõukõver ja väändekõver on olemuselt lühemad (st diislit ei vajuta 7000 pöördeni), kuid diisli pöörded kukuvad
aeglasemalt, mis teeb käiguvahetuse uimasemaks. Soomes näeb kiirendustel rohkem diisleid, eelkõige vanu 3.0 TD Mersusid, kuid neil ei ole korralikku
pidamist (st kummid vilisevad all mistahes käiguga), ja pidamist poisid suurendada ei julge, sest sellele väändele ei pea siis muud asjad enam vastu.
Sellepärast need diislid jäänudki rohkem rahvale show tegemiseks, mitte võistluste võitmiseks. Diislil on tegelikult potentsiaali küllalt. Nt enda
auto (51kw 2.0 R5 diisel) kiirendus peaks olema tehaseandmetel esiveolisena 18.6s 100-ni. Kuna muudetud nii sisse- kui väljalaset ja veel muudki, siis
tahtsin kah testida, kuidas ta praegu neliveolisena kiirendab. Normaalselt 1-2-3 käik kiirendades tuli aeg just käiguvahetuste tõttu väga kehva.
Sellepärast kiirendasin ainult 2-3 käiguga, kus siduri säästmiseks omakorda kaotasin aega, kuid 2 katse ajaks tuli 13.2 ja 13.6 sekundit 100-ni, seda
siis veel täiesti legaalsete pumbaseadetega (tahm alla 2.5, kuu hiljem ülevaatusel lubatust kõrgematel pööretelgi vaid 1.4, mootor on aastast 1978!).
Siin on siis see KIIRENDUSVIDEO (tänu suurtele
ratastele spido valetab, nii et 100 saab täis enne, kui spido seda näitab). St oma autoga kõlbaks kiirendama minna ainult talvel jääpeal, kuna suvel
pole vist nende mõningate diisli puuduste tõttu mõtet proovida ka alla 55kW klassis
Kui tahad omada raudseid põhimõtteid, pead suutma murda oma põhimõtteid aeg-ajalt — et olla oma põhimõtte peremees. Mitte oma põhimõtte ori.
|
|