Kliimaradika ventilaatori parandamine
Hiljuti avastasin, et tühikäigul viskab kliimapumpa iga 20-30 sekundi järel tagant ära ja normaalselt külma ei puhu. Maanteekiirusel mingil määral
puhus, aga ka üsna puudulikult. Sai siis hakatud uurima. Veakoode ei näidanud. Vana vag-com kaabliga output teste tehes näitas kliima siduri koha
pealt errorit ja elektriline vent lihtsalt ei hakanud tööle. Econ-nuppu vajutades aga võttis edukalt korraks pumba taha. Kiire guugeldus andis nii
palju infot, et kliimapump pidavat end ülalkirjeldatud äralahutamisega rikkimineku eest kaitsma, kui elektriline vent ei toimi - vastasel juhul
kuumenevat lihtsalt üle, sest kliimasüsteemis tsirkuleerivat gaasi ei jahutata piisavalt.
Igatahes, sel hetkel ma veel päris täpselt ei teadnud, milles asi on. Kuna venti kontrollivad ka üks või kaks releed (219 ja/või 373, täpselt ei
mäleta kahjuks), sai kõigepealt arvutiga neid proovitud - klõpsusid, järeldasin, et korras. Järgmine loogiline samm tundus olevat vaadata, kas
tollesse venti üldse üldse vool läheb. Vastav pistik (helepruun) on roolivõimu õlireservuaari juures. Arvutiga uuesti vastava vendi output testi tehes
näitas multimeeter pistikust kenasti umbes 13V, millest järeldasin, et vendi mootor on läbi.
Siinkohal peaks veel mainima, et viga võib vahel olla ka kliimasüsteemi rõhulülitis ja mingis termostaadi laadses asjas - vähemalt välismaises
audifoorumis nii väideti. Aga sellisel juhul ei tohiks vendi pistikuni üldse vool jõuda.
Olgu öeldud, et antud ventilaatori mootor justkui remontimisele ei kuulu - seda reedab viis, kuidas mootori korpus kinni pandud on, aga kui suuta
õiged harjased leida ning rootor korralikult lihvida, on see sama edukalt ja väikeste kuludega tehtav nagu iga teise elektrimootori puhul.
Aga nüüd samm-sammult, juhuks kui keegi sama probleemiga peab rinda pistma:
1. Vendi mahavõtmiseks tuleb natuke lammutada ja ruumi on ebamugavalt vähe. Asub ta 1.9TDI puhul kõrvalistuja pool. Minimaalselt on selle kätte
saamiseks vaja maha võtta õhuvõtutoru ja hammasrihma plastikkate; soovituslik on esipaneeli ülemised tähikud ka lahti keerata, et seda natuke võimalik
eemale kangutada oleks.
2. Vendi juhe kulgeb pistikuteni väga kitsastest kohtadest ja kinni on ta nii klipperite kui ka metallist klambritega. Viimased on korduvkasutatavad,
aga kõiki neid kätte saada on paras peavalu, kuna minu käed lihtsalt ei mahu esipaneeli ja mootori vahele neisse kohtadesse, kust juhe jookseb - kel
väiksemad, see pusigu. Mina lõikasin pistiku juurest juhtme läbi ja tõmbasin ta lihtsalt klambrite vahelt läbi - hiljem tinutasin korralikult kokku ja
vedasin mujalt, mugavamast kohast. Esipaneeli küljes hoiab kogu vendikupatust kinni üks väike ristpeaga kruvi - alles selle eemaldamisel on võimalik
mootori raami roteerida nii, et see pesast väljuks.
3. Kui kogu kupatus käes, tuleb kõigepealt tiivik ära võtta (tagurpidi vindiga mutter), seejärel mootor raami küljest eemaldada (3 tavamutrit).
4. Mootori korpus on mitmest kohast kinni pressitud, lahti saamiseks läheb vaja terava otsaga torni ja haamrit - tuleb ainult ettevaatlik olla, sest
sama taktikaga tuleb see pärast uuesti kokku panna ja tore oleks mitte pudedaks peksta neid nn pressimiskohti.
5. Lahti võttes peaks avanema selline vaatepilt:
Need neli harjast tuleb välja vahetada. Mina kasutasin selleks salongiventilaatori harjaseid - muid lihtsalt ei leidnud. Hinnaks 3,5 € 2 tk eest.
Antud vidinate valikul tuleb silmas pidada, et need oleks enam-vähem sama kõvadusega kui originaalid, vastasel juhul on rootoril ruttu sooned sisse
kulunud.
6. Lihvisin harjased õigesse suurusesse ja vahetasin välja - vaja läheb tinutuskolbi ja tina (mikroelektroonikatinal on vastavad ained nakkuvuse
parandamiseks juba sees).
Uus vs vana:
Harjaste pesasid tuleb tagant natuke painutada, pärast sealt pingutusvedrud sisse toppida ja tagasi painutada. Vedrud kipuvad minema vupsama ja pärast
on tükk tegemist, et pingul harjaste vahelt rootorit läbi pressida, vajab natuke näpuosavust ja paari tavalist kruvikeerajat; lisaks rahulikku meelt
ja kannatlikkust. 
7. TEGIN SUURE VEA. Olin laisk ja mõtlesin, et panen rootori treipinki - et ei viitsi lihvimisega aega raisata, pigem trein kohe siledaks. Tulemuseks
oli, mulle endalegi üllatusena, see et rootori lammellid sulasid ühtseks tervikuks. Olin mõttes ja ei saanud enne aru, et asi p####s kui terve tööpind
oli üle käidud. Lammellidest sai lamell. Nii kuumaks läks, et lamellide
vahed sulasid täies mahus täis. Elektri mõttes tulemuseks kena, tihe lühis. Võimalik, et asi oli muidugi minu puudulikus treimisoskuses, liiga nüris
teras või mõlemas kokku... Jama lugu igatahes.
Hetkeks olin üpris veendunud, et mu isetegemisprojekt on selleks korraks lõpetatud ja olin juba valmis telefoni haarama, et tuttava kaudu Autoasjast
jupp ära tellida, aga siis tekkis veel üks mõte. Sai välja otsitud mikroelektroonika puuride komplekt. Hakkasin kannatlikult selle kuradi miniatuurse
puuriga lamelle taastama - põhimõtteliselt graveerisin uued vahed. Kõigepealt punkt punkti kõrvale augud läbi, siis risti ja lõpuks sai puuri otsaga
servad tasaseks tehtud. Higi tilkus ja käed värisesid.
Aga umbes 2-3 tundi, 4-5 puuri ja paar klaasi veini hiljem oli tulemus selline:
Selleni jõudmiseks tuli lisaks puuriosavusele kogu pind veel üle lihvida ka, kasutasin paberit karedusega 400, 1200 ja 2000.
8. Puhastasin mootori seest ära, määrisin puksi (teine ots on kuullaagri peal) ja ladusin kokku. Kinnitasin esipaneeli külge, juhtme vedasin mugavuse
mõttes ülevalt servast, panin väikeste klipperitega diskreetselt selle randi alla, kuhu kapoti tihend kinnitub.
9. Lülitasin kliima sisse ja nautisin külma salongi. Korras. Ei tea kui palju antud vidin poes maksab, aga ebay-s olid enam-vähem talutavat muljet
jätvad osad 150-190 $, minul läks 7 €. Näis, kaua kestab. Sama metoodikaga (treimise asemel kohe lihvitud, khm-khm) remonditud kütusepump kestis mul
probleemideta umbes 40 000 km, seejärel müüsin auto maha. 
|
