| Lehekülgi: 1 2 3 |
hunt_1
huviline
Registreerunud 13.03.08
Kasutaja on eemal
Auto: c4 2,0 103kw
|
|
postitati 29.08.11 14:26
|
|
|
Teeks nüüd puust ja punaselt selgeks kuidas need seibid(joonisel punased) stabikavarda otsa paigaldada.
Kas A või B?
Minu autoli oli A ja peale pukside vahetust remondimees pani A.
Oleks pidanud B?
|
|
|
|
InTz
huviline
Registreerunud 05.11.02
Asukoht: Tallinn
Kasutaja on eemal
Auto: Audi A6 Avant Quattro, 200 20V
|
|
postitati 29.08.11 14:32
|
|
|
Õige on A !!!
Millest üldse selline arvamine, et need teisiti võiks olla 
|
Audi - Home Of Quattro
|
|
|
|
|
Kivitare
klubiliige
Registreerunud 28.01.07
Asukoht: Eesti
Kasutaja on eemal
Auto: 220v
|
|
postitati 29.08.11 14:50
|
|
|
No kui see nii on, siis on minul need seibid/kausid valesti. Aga kui ise neid stabikapukse vahetasin, siis visuaalsel vaatlusel tundus loogiline panna
need nii nagu pildil B. Miks, sest puksi enda kuju on pealt samuti kumer. Ja sestap said need niiviisi. Teiseks mõtlesin, et kinnitusmutril jääb
väheks padruni "sügavust". Tehke mulle see selgeks, miks seib peab toetama siis teistpidi. Pilt pildiks, aga kuidas selline (A) kinnitus
parem/halvem on? Kolmandaks, ei lähe sinna vahele vesi, mis talvel külmudes jäätub ja paisub ning puksi venitama hakkab. Kui ka see on
"ülemõtlemine" siis põhjendage miks. Ma ausalt ei aja jonni mitte, et vaielda vaid sellepärast, et kui ma eksisin, siis tahan "teaduslikku
tõestust" sellele. Mitte nii, et üks ütleb, et A on õige. Samamoodi võin küsida, et miks on alust arvata, et A õige paigaldus on. Minu arvates oli ka
vag-cat vms jooniselt see näha, mis pidi need seal olema peavad. Kahjuks endal seda pilti enam kõvaketta hävinemise tõttu alles pole.
Kivitare@ heatujuline ja kaine mõtleja. 
|
|
|
|
|
|
Kuits
klubiliige
Registreerunud 01.11.07
Asukoht: Tln/Röa/Laimjala/Viru-Nigula
Kasutaja on eemal
Auto: 2x B5Q, B3, 2xC4 TDI, GMT 199
|
|
postitati 29.08.11 16:11
|
|
|
Kivitarele, kes soovis visuaalset pilti.
Nagu näha on ka siin lahendus A.
Aluseks Audi 100/Avant quattro 1993.
Lisaks ise eeldan ja nagu ka pildilt aimata, siis ka puks ise on väiksema sisemise kumerusega, mis tingib tugiseibi A lahendi kasutamist.
Kuna reaalselt pole c4 jutus olevat hooba ja puksi vaadanud, siis adekvaatne vastus puudub, lihtsalt tuginen arvamusele.
Minu arust isegi Sierral oli kausjas öötsa puks.
|
Vorsprung durch Drehmoment !
|
|
|
|
|
audi_a4_v6
huviline
Registreerunud 17.08.10
Asukoht: Tartu, Elva
Kasutaja on eemal
Auto: Audi Q7 3.0TDI -14
|
|
postitati 29.08.11 16:17
|
|
|
Kui panna variant B moodi, siis peaks hakkama kolisema, sest see kausi serv käib ju vastu kinnitusaugu servi. Vähemalt minu masinal oli algselt
A-moodi ja ka tagasipannes ei tekkinud mingit küsimust kummat pidi.
|
|
|
|
Kivitare
klubiliige
Registreerunud 28.01.07
Asukoht: Eesti
Kasutaja on eemal
Auto: 220v
|
|
postitati 29.08.11 16:25
|
|
|
Selge, paistab tõesti, et variant A on õigem viis paigalduseks. Aga kuna see töö pole just lihtne, et kõik lahti võtta ja tagasi panna, siis mina seda
tegema ei hakka. Ja samuti ei kolksu mul esisillas midagi. Pool aastat vist juba niimoodi ringi sõitnud. Hea, et sai tõestatud, mida ma tahtsingi.
Konkreetset seletust!  Kuigi ikkagi ei hammusta läbi, miks see niipidi parem
on, kui teistpidi.
|
|
|
|
|
|
Kuits
klubiliige
Registreerunud 01.11.07
Asukoht: Tln/Röa/Laimjala/Viru-Nigula
Kasutaja on eemal
Auto: 2x B5Q, B3, 2xC4 TDI, GMT 199
|
|
postitati 29.08.11 16:29
|
|
|
| Tsitaat: | Algselt postitas: Kivitare
Kuigi ikkagi ei hammusta läbi, miks see niipidi parem on, kui teistpidi.
|
Ise pakun, et ju see löögi talumiseks sedasi disainitud ole.
Vastupidisel korral on möju ulatus väiksem ka kahjustused vöivad olla suuremad.
|
Vorsprung durch Drehmoment !
|
|
|
|
|
Aiku
klubiliige
Registreerunud 03.04.04
Asukoht: Tallinn- Tõrva
Kasutaja on eemal
Auto: AUDI A6 C5 1,8T 2000a.
|
|
postitati 29.08.11 16:34
|
|
|
Kask lehekülge tühja juttu siin. Juba esimset pilti vaadates peaks isegi võhikulegi selge olema, et amordipüstak on lääpas all. Loomlikult jookseb
ratas siis koopasse. See esisild on paugu saanud ja keegi pole üritanud õigeks ajada!
|
|
|
|
Kuits
klubiliige
Registreerunud 01.11.07
Asukoht: Tln/Röa/Laimjala/Viru-Nigula
Kasutaja on eemal
Auto: 2x B5Q, B3, 2xC4 TDI, GMT 199
|
|
postitati 29.08.11 16:37
|
|
|
| Tsitaat: | Algselt postitas: Aiku
Juba esimset pilti vaadates peaks isegi võhikulegi selge olema, et amordipüstak on lääpas all. Loomliklt jookseb ratas siis koopasse. See esisld on
paugu saanud ja keegi pole üritanud õigeks ajada! |
Et siis viga peitub lanseka ja amordipüstaku kinnituses (kas just kinnituses, kuid seal kandis)?
Ei oskagi kohe täpsustada.
|
Vorsprung durch Drehmoment !
|
|
|
|
|
Aiku
klubiliige
Registreerunud 03.04.04
Asukoht: Tallinn- Tõrva
Kasutaja on eemal
Auto: AUDI A6 C5 1,8T 2000a.
|
|
postitati 29.08.11 16:40
|
|
|
Just ja samuti on arvatavasti kõver ka stabilisaatori varras , mis nüüd surub ratast tahapoole.
|
|
|
|
Kivitare
klubiliige
Registreerunud 28.01.07
Asukoht: Eesti
Kasutaja on eemal
Auto: 220v
|
|
postitati 29.08.11 16:49
|
|
|
| Tsitaat: | Algselt postitas: Aiku
Kask lehekülge tühja juttu siin. Juba esimset pilti vaadates peaks isegi võhikulegi selge olema, et amordipüstak on lääpas all. Loomliklt jookseb
ratas siis koopasse. See esisld on paugu saanud ja keegi pole üritanud õigeks ajada! |
Mis sa siis see kaks lehekülge ära ootasid ja vait olid? Teinud suu lahti ja öelnud. Kellele tühi jutt, kellele mitte. Näed mina polekski teada
saanud, et mul need seibid valetpidi on. Ja kindlasti on see kasulik ka teistele. Ja usu mind, kui see õõts seal on vale, siis jookseb see ratas sinna
koopasse ja tõmbabki püstaku viltu alla. Läbielatud teema. Kui on korralikult taastamata, on teine teema.
|
|
|
|
|
|
Aiku
klubiliige
Registreerunud 03.04.04
Asukoht: Tallinn- Tõrva
Kasutaja on eemal
Auto: AUDI A6 C5 1,8T 2000a.
|
|
postitati 29.08.11 17:04
|
|
|
No ma neid õõtsasid aastatega vahetanud palju ja ei kujuta ette kui loll peaks selline inimene on kes üritab teisepoole õõtas alla ajada. See on ju
lausa loogika vastane ,aga eks inimesi ole igasuguseid.
PS Ei trehvanud varem lugema seda teemat.
|
|
|
|
weiks
huviline
Registreerunud 04.05.10
Asukoht: Sindi
Kasutaja on eemal
Auto: 80 2.7BiTQ 92'; A4 1.8TQ 95'; Cabrio 1.8T 95'; A4 3.0TFSi manu 08'; S4 3.0TFSi 10'; A4 1.8TFSi 13'
|
|
postitati 29.08.11 17:09
|
|
|
| Tsitaat: | Algselt postitas: Aiku
Kask lehekülge tühja juttu siin. Juba esimset pilti vaadates peaks isegi võhikulegi selge olema, et amordipüstak on lääpas all. Loomlikult jookseb
ratas siis koopasse. See esisild on paugu saanud ja keegi pole üritanud õigeks ajada! |
Seega võiks siis vast alustada uue stabikavarda ostust. Ehk keegi valgustab mind ka sellel teemal, mis see lansekas ka täpsemalt on? Käisin just korra
veel õues ka vaatamas ning tõesti, vasakul pool on püstak otse, aga paremal nagu pildilgi näha taha poole viltu.
|
|
|
|
Aiku
klubiliige
Registreerunud 03.04.04
Asukoht: Tallinn- Tõrva
Kasutaja on eemal
Auto: AUDI A6 C5 1,8T 2000a.
|
|
postitati 29.08.11 17:14
|
|
|
Ei maksa kohe tormata kõike ostma. Lase mõnel spetsialistil sild üle vaadata. Eks siis saad täpsemalt teada mida vaja ja kuidas lanseka õigeks saad
kui vaja.
|
|
|
|
weiks
huviline
Registreerunud 04.05.10
Asukoht: Sindi
Kasutaja on eemal
Auto: 80 2.7BiTQ 92'; A4 1.8TQ 95'; Cabrio 1.8T 95'; A4 3.0TFSi manu 08'; S4 3.0TFSi 10'; A4 1.8TFSi 13'
|
|
postitati 29.08.11 17:20
|
|
|
| Tsitaat: | Algselt postitas: Aiku
Ei maksa kohe tormata kõike ostma. Lase mõnel spetsialistil sild üle vaadata. Eks siis saad täpsemalt teada mida vaja ja kuidas lanseka õigeks saad
kui vaja. |
Vist tõesti on see vast kõige targem variant. Eks siis peab mingi aeg masina mõne spetsialisti juurde viima ning ehk siis saab kõik selgeks ja eks ma
anna ka siin teada, mis edasi saab.
|
|
|
|
automees6
huviline
Registreerunud 24.05.06
Asukoht: Ida-Virumaa
Kasutaja on eemal
Auto: A6 C4 Avant 2,5TDi Quattro, A7 3.0 TDI Biturbo
|
|
postitati 29.08.11 17:24
|
|
|
| Tsitaat: | Algselt postitas: Kivitare
Selge, paistab tõesti, et variant A on õigem viis paigalduseks. Aga kuna see töö pole just lihtne, et kõik lahti võtta ja tagasi panna, siis mina seda
tegema ei hakka. Ja samuti ei kolksu mul esisillas midagi. Pool aastat vist juba niimoodi ringi sõitnud. Hea, et sai tõestatud, mida ma tahtsingi.
Konkreetset seletust! Kuigi ikkagi ei hammusta läbi, miks see niipidi parem
on, kui teistpidi.
|
Mina olen aru saanud, et need kausid on sel ohutuse pärast. Töötab ju puks ja terve puksiga kausi serv ei käi kuhugi vastu. Kui puks läbi läheb siis
ei kuku stabika varras selt august välja. Kui taldrik tagurpidi panna siis ei tõmmata kahte puksi piisavalt kokku ja keskele võib vahe jääda. Jõuga
vägistab muidugi kõik kokku.
|
|
|
|
InTz
huviline
Registreerunud 05.11.02
Asukoht: Tallinn
Kasutaja on eemal
Auto: Audi A6 Avant Quattro, 200 20V
|
|
postitati 29.08.11 17:46
|
|
|
| Tsitaat: | Et siis viga peitub lanseka ja amordipüstaku kinnituses (kas just kinnituses, kuid seal kandis)?
Ei oskagi kohe täpsustada. |
Tundub, et loogika diagnoose ei takista.
Kui ratas jookseb alla vastu karpi siis viga on ülal lansekas ja amordipüstaku kinnituses ?
Loomulikult on näha esimesel pildil, et amordi püstak jookseb tahapoole alla viltu.
Näha on ka lisa pildilt, et tagumine parem sillatala padi pole mitte räbal vaid tugevalt pinges sisse ja taha poole. Kui sealt liigub õõts sisse siis
ka ratas tuleb taha poole.
Miks see puks seal aga normaalselt ei istu pole võimalik piltide põhjal öelda. Tõenäoline, et sillatala kõver. Võimalik ka raamtala deformeerumine
vms. Kõver võib lisaks olla ka stabikas, mis seda ratast valesse asendisse surub. Ka õõts ise võib veel kõver olla. Neid asju, mis seal kõverad on,
võib olla mitu. Mina alustaks siiski õõtsast ja sillatalast, mis tundub tagant valesti hoidvat ja loomulikult ka stabikast.
Internetis piltide põhjal sa vastust ei saa, vali pädev koht ja lase asi üle kontrollida.
|
Audi - Home Of Quattro
|
|
|
|
|
Kuits
klubiliige
Registreerunud 01.11.07
Asukoht: Tln/Röa/Laimjala/Viru-Nigula
Kasutaja on eemal
Auto: 2x B5Q, B3, 2xC4 TDI, GMT 199
|
|
postitati 29.08.11 18:07
|
|
|
| Tsitaat: |
Et siis viga peitub lanseka ja amordipüstaku kinnituses (kas just kinnituses, kuid seal kandis)?
Ei oskagi kohe täpsustada. |
| Tsitaat: | Algselt postitas: InTz
Tundub, et loogika diagnoose ei takista.
Kui ratas jookseb alla vastu karpi siis viga on ülal lansekas ja amordipüstaku kinnituses ?
|
Mida nüüd, siis valesti ütlesin vöi tegin?
|
Vorsprung durch Drehmoment !
|
|
|
|
|
InTz
huviline
Registreerunud 05.11.02
Asukoht: Tallinn
Kasutaja on eemal
Auto: Audi A6 Avant Quattro, 200 20V
|
|
postitati 29.08.11 18:22
|
|
|
| Tsitaat: |
Mida nüüd, siis valesti ütlesin vöi tegin? |
Ei ole tahtnud kedagi solvata. Sorry, kui kuidagi nii välja kukkus. Igal oma arvamus ning ega ka minu arvamus ei pretendeeri 100% tõele.
|
Audi - Home Of Quattro
|
|
|
|
|
Raika42
klubiliige
Registreerunud 16.11.08
Asukoht: Pärnu
Kasutaja on eemal
Auto: A6 c4 2,5tdiQ; S6 c5 4,2Q; A4 b5 2,8Q
|
|
postitati 29.08.11 21:19
|
|
|
Vaevalt see viga üleval on, ikka all...
Tõsta auto üles ja lase esimene parempoolne sillatala puks lahti, vaata kas liigub sild ettepoole. Praegu meenutab konkreetselt, et nagu juba mainiti,
et sild üleni viltu all. vabalt võib olla, et:
1) paugu saanud, esimese puksi ribadeks löönud ja polt on kõver. Kõver polt hoiab kogu silda tagapool pinges.
2) Samas on ju ka variant, et õõtshoob kõver.
3) Stabikavarras kõver.
Midaiganes, liiga palju variante, et foorumis paari pildi järgi pakkuda.
Ainuke variant pildi järgi pakkuda, on see, et tee pilt altpoolt, tervest sillast nii, et mõlemad pooled näha on. Sealt näeb kas sillatala on sirge
või mitte. Seda pilti ilma tõstukile sõitmata ei tee ja ausaltõeldes kus on tõstuk, seal ka keegi remondimees kes kohapeal möödaminnes juba sulle vea
selgeks suudab teha.
Foorumist võidki adekvaatset vastust ootama jääda.
Kivitare... Nende seibide kohta....
Kasutaja Kps vastas juba 10 postitust tagasi, miks need seibid peavad nii olema, nagu pilt "A" Selleks, et puks pressida korralikult õõtsa kotta.
Kui seda puksida servast pinges hoida, nabu pilt "B", siis nagu näed on keskel liikumismaad ja rattal on liiga palju mänguruumi edasi-tagasi. Puks
kulub kiiremini ja tekib kolisemisoht, samas on rattad sama vedelalt all nagu sült.... Puksi tuleb ikkagi toetada tsentrist kust ta esiteks on kõige
paksem ja jäigem. Miks kahelda nüüd, 20 aastat hiljem Saksa insenerides kui nad nii ehitanud on selle süsteemi? Pole ju mõtet vaielda sellel
teemal.
Kui tahad pane omale sinna kasvõi tükk seepi aga pole mõtet seda teistele peale suruda.
Automees...
Need seibid on seal viimase asjana ohutuse jaoks. Need on seal selleks, et pukse paigal hoida ja kõik. Kui puksid ära vahetada, pingutad ikka
niipalju, et seibidega puksid kenasti õõtsa sisse kinni pressida. Edaspidi jäävad nad pukse paigal hoidma. Miks selline kuju? Selleks, et suruda puksi
tsenter võimalikult kõvasti pessa. Kui seib oleks sirge surutaks tervet puksi ja juba imeväikese kulumise korral oleks sillas loks ja pealepingutamine
ei aitaks. Kui seib oleks nagu pildil B oleks veel hullem, fikseeritaks ainult puksi õhuke serv ja kogu puks hakkaks pinge puhul liikuma nagu
kõlarimembraan.
|
|
|
|
kuno666
huviline
Registreerunud 15.07.06
Asukoht: pärnu
Kasutaja on eemal
Auto: 2xV8 & 1x 2,2 20v.
|
|
postitati 29.08.11 23:18
|
|
|
Minu autol on samuti kõrvalistuja ratas seespool ja ei aitand seal millegi vahetusest kuna asi ikka kõveras poolraamis. Algul oli ratas ka üheltpoolt
koopas sees ja sellest see alguse saigi vahetasin õõtsad ära ikka midagi siis tuli välja, et esisilla tala on keevitatud ja sai seegi välja vahetatud
ja oligi kõveraks tehtud nii õõts kui sillatala, et asjad paigas oleks visuaalselt ja kuna algul oli autol orig mõõdus veljed jne alla siis polnudgi
viga näha aga kui sai alla pandud et35 ja 8 laiad veljed oli ilusti näha viga. Nüüdseks vahetatud ka puksid ja tuli välja, et nüüd käib velg keerates
koopasse ja kuna kõik vahetatud siis jääks üle venitamine kuna on ka näha, et poolraam on üsna turbo lähedalt õrnalt mõlkis ja sinna on ta 2004a
saanud matsu mis maksis 24000kr siis ilmselt on see kuskil kuuriall ära remonditud koduste vahenditega. Mina ilmselt lahendan selle probleemi endal
ära uue kerega. Kõigelihtsam on minna sul sinti seal kui keerta olerexi juurest paremale sinna suvilate vms vahel siis seal kuskil paistavad suuremad
garaazid ja seal tegutsevad mingid venelased kes on kõige pädevamad ilmselt selle kohapealt ja vaatavad üle kas on vaja venitada vms.
|
|
|
|
Kivitare
klubiliige
Registreerunud 28.01.07
Asukoht: Eesti
Kasutaja on eemal
Auto: 220v
|
|
postitati 30.08.11 08:21
|
|
|
| Tsitaat: | Algselt postitas: Raika42
Kivitare... Nende seibide kohta....
Kasutaja Kps vastas juba 10 postitust tagasi, miks need seibid peavad nii olema, nagu pilt "A" Selleks, et puks pressida korralikult õõtsa kotta.
Kui seda puksida servast pinges hoida, nabu pilt "B", siis nagu näed on keskel liikumismaad ja rattal on liiga palju mänguruumi edasi-tagasi. Puks
kulub kiiremini ja tekib kolisemisoht, samas on rattad sama vedelalt all nagu sült.... Puksi tuleb ikkagi toetada tsentrist kust ta esiteks on kõige
paksem ja jäigem. Miks kahelda nüüd, 20 aastat hiljem Saksa insenerides kui nad nii ehitanud on selle süsteemi? Pole ju mõtet vaielda sellel
teemal.
Kui tahad pane omale sinna kasvõi tükk seepi aga pole mõtet seda teistele peale suruda. |
Mitte kahtlemises pole asi vaid põhjenduses MIKS mingi asi nii on nagu ta on. Mina ei saa inimesena rahul olla sellega, et keegi kusagil ütleb, et nii
on ja kõik (Pista pea ahju, kui öeldakse!-teema  ). Seega, kui nüüd ära
põhjendati, kuidas ja miks need seibid seal on, siis pean seda arvestama. See ei tähenda seda, et ma siiski nõustuksin.
| Tsitaat: |
Automees...
Need seibid on seal viimase asjana ohutuse jaoks. Need on seal selleks, et pukse paigal hoida ja kõik. Kui puksid ära vahetada, pingutad ikka
niipalju, et seibidega puksid kenasti õõtsa sisse kinni pressida. Edaspidi jäävad nad pukse paigal hoidma. Miks selline kuju? Selleks, et suruda puksi
tsenter võimalikult kõvasti pessa. Kui seib oleks sirge surutaks tervet puksi ja juba imeväikese kulumise korral oleks sillas loks ja pealepingutamine
ei aitaks. Kui seib oleks nagu pildil B oleks veel hullem, fikseeritaks ainult puksi õhuke serv ja kogu puks hakkaks pinge puhul liikuma nagu
kõlarimembraan. |
Ma mitte ei usu, seda mis sa räägid, tsentri jutuga olen nõus, aga kulumine-ei. Kui mul peaks kolisema hakkama sillas midagi, siis saadan sulle
privaatteate. Minu uued puksid, mis on nö. omavalmistatud ja väga tugevast
materjalist, tulevad siledate seibidega. Võin mingi viie euro peale sinuga kihla vedada, et see, mis kujuga see seib seal on pole tähtsust. Kui see
seibidega tsenter kinni suruda ja seega annab liikuma äärest ju. ja ratas ikka loperdab all edasi-tagasi!? Ausõna ma ei hoia teemat üleval ega ürita
Teile vastu rääkida, kuigi nii kukub välja. Jääb nii, et Teil on õigus.
Muidu jäämegi selle überlihtsa silla ehituse üle vaidlema.
|
|
|
|
|
|
paranormaalne
klubiliige
Registreerunud 23.08.04
Asukoht: EU
Kasutaja on eemal
Auto: AAN+3B+AEL+AAN+AAN+AAN+AAN+ABY
|
|
postitati 30.08.11 08:36
|
|
|
| Tsitaat: | Algselt postitas: Kivitare
Mitte kahtlemises pole asi vaid põhjenduses MIKS mingi asi nii on nagu ta on. Mina ei saa inimesena rahul olla sellega, et keegi kusagil ütleb, et nii
on ja kõik (Pista pea ahju, kui öeldakse!-teema ). Seega, kui nüüd ära
põhjendati, kuidas ja miks need seibid seal on, siis pean seda arvestama. See ei tähenda seda, et ma siiski nõustuksin. |
Miks sa ise ei taha põhjendada, mismoodi sinumeelest see puks puksina töötab, kui sa need seibi kausi servad praktiliselt vastu õshooba keerad? Süvene
veidi B-pilti, seibide tsentrid ei ulata ju puksi südamikuni.
| Tsitaat: |
Ma mitte ei usu, seda mis sa räägid, tsentri jutuga olen nõus, aga kulumine-ei. Kui mul peaks kolisema hakkama sillas midagi, siis saadan sulle
privaatteate. Minu uued puksid, mis on nö. omavalmistatud ja väga tugevast
materjalist, tulevad siledate seibidega. Võin mingi viie euro peale sinuga kihla vedada, et see, mis kujuga see seib seal on pole tähtsust. Kui see
seibidega tsenter kinni suruda ja seega annab liikuma äärest ju. ja ratas ikka loperdab all edasi-tagasi!? Ausõna ma ei hoia teemat üleval ega ürita
Teile vastu rääkida, kuigi nii kukub välja. Jääb nii, et Teil on õigus.
Muidu jäämegi selle überlihtsa silla ehituse üle vaidlema.
|
Üldiselt oleks nii sinu enda ja ka meie turvalisuse huvides, kui sinusugused Kulibinid ise oma autot ei remondiks.
|
värdsõnade leksikon - kellablokk, varjant, igastähes, nukvõll, org. eesliide - orgaaniline jagaja?, velüür, bronks, gardaan, polüretaan, millekagi,
ütlematta, värvimatta, hooldamatta, tahtmatta, vahetamatta, katusetta, ostmatta, õieti vs. õigesti, kvall, sürpriis, kahedeist, oksion, pumb, doll
(mõõtühik), saabgi, kellegile, tänamattu, algorütm, roolilätt, rädikas, milleGIGA, paraleel, didident, laadia, oktsion, kabasnik, pagaaznik, toonor,
sumbuti, saaleviga, airbäg, bäg, gartaan
|
|
|
|
|
paranormaalne
klubiliige
Registreerunud 23.08.04
Asukoht: EU
Kasutaja on eemal
Auto: AAN+3B+AEL+AAN+AAN+AAN+AAN+ABY
|
|
postitati 30.08.11 08:46
|
|
|
Teemaalgatajale.
Soovitaksin sul eelpool mainitud tegevustest vahetada/võrrelda õõtshooba korralikuga, keerata probleemse poole sillatala eespoolset polti lahti (varem
markeriga sillatala ja poolraami peale märkides, et oleks näha, kas sillatala liigub peale seda ettepoole). Lisaks oleks hea üle mõõta nelja sillatala
poldi diagonaalid. Sillatala ise ei pruugi visuaalselt kõver olla, aga silmaga mõõdetakse teadupärast üsna väheseid asju... Stabilisaatorvarrast on minumeelest parim viis kontrollida korralikuga koos neid
siledal pinnal veeretades.
Mu oma auto on samasuguse paugu osaliseks saanud ja ilma kere venitamata ma seda korda kahjuks ei saa. Kindlasti annab seda võltsida, aga minu autol
on amordi kannu ja "tulemüüri" vahelisele hermeetikule mõrad sisse tulnud sellest avariist ja loodan auto lähiajal kuskile 3D kerevenituspinki
sokutada.
__
Andres
|
värdsõnade leksikon - kellablokk, varjant, igastähes, nukvõll, org. eesliide - orgaaniline jagaja?, velüür, bronks, gardaan, polüretaan, millekagi,
ütlematta, värvimatta, hooldamatta, tahtmatta, vahetamatta, katusetta, ostmatta, õieti vs. õigesti, kvall, sürpriis, kahedeist, oksion, pumb, doll
(mõõtühik), saabgi, kellegile, tänamattu, algorütm, roolilätt, rädikas, milleGIGA, paraleel, didident, laadia, oktsion, kabasnik, pagaaznik, toonor,
sumbuti, saaleviga, airbäg, bäg, gartaan
|
|
|
|
|
Kivitare
klubiliige
Registreerunud 28.01.07
Asukoht: Eesti
Kasutaja on eemal
Auto: 220v
|
|
postitati 30.08.11 09:07
|
|
|
| Tsitaat: | Algselt postitas: paranormaalne
Miks sa ise ei taha põhjendada, mismoodi sinumeelest see puks puksina töötab, kui sa need seibi kausi servad praktiliselt vastu õshooba keerad? Süvene
veidi B-pilti, seibide tsentrid ei ulata ju puksi südamikuni. |
See pilt pole ju tõeselt joonistatud. A variant küll. Puks kopeerib seibi ju. Igal juhul, üks kõik mis pidi see seib sinna panna toimub puksi töö
edasi. Tagumine seib kinnitub stabikavarda krae peale, eest poolt on kinni mutriga. Ja puks töötab ikka väljast poolt. See on minu põhjendus, mis pole siis veel välja öeldud. Millest Te keegi veel aru ei saa, ma ei
üritanud tõestada vastupidist, vaid tahtsin seletust, miks Teie variant on õigu. Ok nüüd olen ka oma põhjenduse andnud. Ärge kohe siis nii südamesse
võtke kõike.
| Tsitaat: |
Üldiselt oleks nii sinu enda ja ka meie turvalisuse huvides, kui sinusugused Kulibinid ise oma autot ei remondiks. |
Veidi karm ütlus, aga samahästi võiks öelda, et ülevaatuse punktid ei ole pädevad kontrollima autode tehnoseisukorda. Jah mul pole ilmselgelt niipalju
kogemusi autoremondiga, kui on sinul elus ette tulnud, aga kui totaalselt P***** amordi kohta öeldakse ÜV punktis 70-80% siis andke andeks. Lisaks ei
leidnud ükski ÜV punkt minu autolt üles kolinat, milleks oli tagumiste õõtsade esimesed puksid. Kusjuures samasugused poolkuud nagu esimestes õõtsades
stabikapuksid. Õnneks ei ole ma autoremondi ettevõtte juht ja sinu autot remontima ei satu. Aga tee mulle see selgeks, kas variant B puhul on suurem
oht, et tuleb stabikas lahti õõtsa seest? Et sa ju rääkisid minu ja teiste ohutusest jne. ? Kas mutter hoiab seda natukene halvemini kinni. Originaal
puks seal on niikuinii pehme ja "vänderdab" seal. Jällegi lihtsalt arutelu mõttes.
|
|
|
|
|
|
| Lehekülgi: 1 2 3 |
|
