Tegelikult ei olegi lääne autodel seda vedrude "väsimise" probleemi. "Väsimise" probleem oli vene autodel, lihtsalt see harjumus vanematelt
inimestelt külge jäänud. Samas levib ka teine arvamus, et ei maksaks üldse autot nii kõrgele tõsta, et rehvid maast õhku jääksid, sest puksid võidad
deformeeruda vastupidise surve all. Ei oska mina öelda, milline tõepõhi sellel all on. Räägitakse veel, et tänapäeva rehvidega pole vaja karta rehvi
lapikuks vajumist. Kui aus olla, siis ükskõik millisel väitel on alati kaks osapoolt, kes lähtuvad erinevatest vaatenurkadest. Nokk kinni saba lahti
effekt.
Üldiselt ei maksa autot talve jooksul käivitada, kui ei sõideta korralikult soojaks. Nendel lühikestel käivitamistel tekib paratamatult kondents, mis
põhjustab korrosiooni.
Kõik sõltub omanikust ja tema viitsimisest. Näiteks siin sütiste teel seisis talv läbi suure lumekuhja all üks sinine hainina baur. Rehvid tühjad,
auto üleni kugrimugrine jne. Suvel pandi ta mingi aeg käima ja sõideti. Nüüd seisab sama kurvalt, kaks rehvi tühjad ja auto must.
EDIT: ja tuleks kindlasti sellele mõelda, et kas seal on vastav jahutusvedelik sees. On juhuseid, kui vaadatakse paisupaagis jääollust. Samas võiks
vahetada suvise klaasipesuvedelikul talvise vastu. Äkki viskab siin jälle kõvasid miinuskraade.
|
|
|
