| Lehekülgi: 1 2 |
Tort
huviline
Registreerunud 16.09.07
Asukoht: Tallinn
Kasutaja on eemal
Auto: A4 2.6
|
|
|
| Tsitaat: | Algselt postitas: vreps
Vastuvadlejatele niipalju. et olen esiveolistega sõitnud alates 1985 kui tulid müüki vaz 2108-d ja see on väide vastavalt 21 a.
kogemustele. |
Isegi, kui sul oleks 85ndal aastal sellel nullkaheksal naastrehvid olnud, milles ma sügavalt kahtlen, siis tal pole niiehknaa nii palju jõudu, et
suuremalt kiiruselt end otseks vedada  . Mõtleme nüüd koos, kui kerge on
maanteekiiruselt esiveolist autot gaasiga otseks saada? Jutumehed on kõik kõvad ma arvan ja me rääkisime kunagi algkoolis ka, kuidas autoga sõita
tuleb, olles ise 3 korda esimese käiguga maal metsateel süles sõitnud. Praktika on teine.
Muide, kuidas maanteel tihti otsa saadakse? Nii, et möödasõidul tagasi reastudes läheb nina õigesti, aga saba jääb tee keskel oleva lumelöga vaalu
taha ja auto läheb külglibisemisse. Ja külg ei ole see koht, millega matsu panna. Mõistlik on külglibisemisse üldse mitte sattuda, aga selle
vältimiseks on tark võimalikult palju ise ära teha. Pisut pikema pidurdusmaaga arvestamine on palju kergem ülesanne.
PS! Ma olen ise istunud esiveolises A100-s, millel olid lamellid ja üks tagumine oli suvekas. Ja matsu me panimegi, pikas lauges kurvis läks saba
minema. Tegime LAUGES KURVIS spinni kiiruselt u 70 kmh, kahjudeks õnneks vaid esiveljelt maha jooksnud rehv. Lõppes see pull siiski kraavis, kus
õnneks puid ei olnud. Ja seal ei olnud enam mitte kui midagi korrigeerida. See on fakt. Rääkigu teoreetikud mis tahes. Ise olen ma kunagi gaasiga
ammuammu ühe golf2 otseminemisest päästnud, täielikult uisujääga kaetud maanteel, ent kiiruselt suurusjärk 30-40 kmh. See oli napp õnnestumine ja
suuremalt kiiruselt on see võimatu, julgen väita.
|
|
|
|
gansta
huviline
Registreerunud 28.01.07
Asukoht: pealinn
Kasutaja on eemal
Auto: Audi 100 2.3.
|
|
|
paremad rehvid lähevad alati taha sest niimodi kõige turvalisem ükskõik mis moodi, ise olen kogenud ja sai kundagi vesteldud inimestega kes läbisid
vilkur sõiduki koolitusi ja sellega seonduvaid muid koolitusi ja minule öeldi kindel vastus et taga paremad rehvid ja läbid kõike kiiremini ja
paremini, niiet praktika ütleb et taga paremad , võibolla loogika ütleb teile muud aga tehke mis tahate.
|
Kes ees, see mees.
|
|
|
|
|
veekaheksa
klubiliige
Registreerunud 07.09.03
Asukoht: P-Jgp,Sca
Kasutaja on eemal
Auto: A4 TDI quattro, S8 40V
|
|
|
Teeme kaks eri teemat, ühes vaidleme edasijõudnute seisukohalt, teises algaja seisukohalt?
Milleks terve foorum peab algajate juhtide rehvivalikuteemat lugema?
Algajad võivad üldse minupärast igalpool natuke mõelda, kuidas sõita, ja siis pedaale lappama hakata. Jube huvitav, et me siin seletame jne, ja siis
kuskil nurgataga käib jube kõvatamine, et kui kõvad sõidumehed me kõik oleme jne.
end of OT
S8  TDI  Die Menschen sollten nicht
schlafen, während sie unterwegs sind, aber sie tun es trotzdem. |
|
|
|
|
Carla
klubiliige
Registreerunud 29.12.03
Asukoht: Jõgevamaa
Kasutaja on eemal
|
|
|
lugesin seda teemat ja lõpuks ei suutnud vaiki olla...
Mida krt te ostate autost kui ei jõua korralikke rehve osta?
Ntx vaadates Master rehvihinnakirja tuleb välja , et 15" maksab tervelt 600.- tükk.
Kui auto omanik ei ole võimeline tegema 2400.- väljaminekut enne talve, siis no sorry - pane auto talveks seisma.
Ja et mitte keegi ei hakkaks plõksima, et mina alles tudeng jne - ma olin ka ise mingi hetk tudeng ja sõitsin too hetk tagaveolise autoga ning mina
suutsin endale soetada 4 uut talverehvi ja neid paar talve pidada ja siis uued osta.
Rehvid ei ole koht, kuskohast kokku hoida. Turvalisus eelkõige nagu öeldakse.
Need kasutatud rehvid on nagu on. Samuti selliste kasutatutega mingi hetk ringi sõitnud ja peale seda saanud uued rehvid alla, siis vahe on ikka öö ja
päev.
Ja kui veel rääkida uus protitud rehv (Master) vs kasutatud kvaliteetrehv (Nokian vms), mis on ühes hinnaskaalas, siis Master on parem...
|
If you have no lag, you have no turbo. You also have no huge torque increase to look forward to.
|
|
|
|
|
RemyM
huviline
Registreerunud 29.04.07
Asukoht: Tallinn
Kasutaja on eemal
Auto: Audi A4
|
|
|
Loeks teema lõppenuks,et vältida asjatuid vaidlusi ja tülisi,mis ei lõppegi muidu.Igalühel oma arvamus ja valikuid tehakse ise.
Seega on õige ja otstarbekam paremad rehvid taha panna.
|
|
|
|
Tort
huviline
Registreerunud 16.09.07
Asukoht: Tallinn
Kasutaja on eemal
Auto: A4 2.6
|
|
|
Mainiks veel ära, et ka mina oman seisukohta, et kulunud kalossidega ei ole mõtet sõita, remont läheb kallimaks. See "paremad taha" ei tähenda seda,
et esimesed võiks mingid täielikud utiilid olla.
|
|
|
|
Mario81
huviline
Registreerunud 28.01.06
Asukoht: Tallinn
Kasutaja on eemal
|
|
|
utiilidest pole nagu juttu olnud ka minu arust.
veidi segaseks jääb veekaheksa jutt et kust löppeb algaja ja algab edasijöudnu.
|
|
|
|
|
|
krss
huviline
Registreerunud 24.11.03
Asukoht: Põhja-Eesti
Kasutaja on eemal
Auto: VAG
|
|
|
> Loeks teema lõppenuks,et vältida asjatuid vaidlusi ja tülisi
Öeldakse et vaidlustes selgub tõde. Vaevalt et siin tõele lähemale jõutakse  aga see, kes ei oska otsustada, kumba valida, leiab ehk mingi "tera". St igaühele oma, vastavalt oskuste, sõidustiili, elukoha, rahakoti jms
järgi.
> suurusjärk 30-40 kmh. See oli napp õnnestumine ja suuremalt kiiruselt on see võimatu, julgen väita.
Tule ela kasvõi natukenegi Soomes põhja pool, kus teid ei soolatata ja kõik maanteed on pidevalt kaetud kiilasjääga. Vaevalt seal õnnestub sõita mitu
päeva järjest nii, et auto kusagil libisema ei lähe. Oma naine sai teelt väljasõidu kogemuse teisel libedal päeval (nn lõunamaa inimene, kes Eesti
talveski varem sõitnud polnud) aga õppis ca nädalaga ära ja oma auto peeglist nägin, kuidas ta minu taga ca 70kmh pealt külg ees libiseva Saabi otseks
sai. Kõik õpivad selle ära, ka Aafrikast vahetusõpilastena tulnud neegrid, kes pole kunagi näinud jääd kusagil mujal kui kokakoola klaasis
(välismaalastele talvesõiduõpetus oli mulle seal lisateenistuseks). Vastupidiselt üldisele arvamusele tuleb sellises olukorras anda gaasi sellise
käiguga, millel pole piisavalt jõudu ratta ringitõmbamiseks, sest kui võtab ratta ringi, ei vea tänu difrile ka teine vedav ratas ja otseks ei tõmba.
Sorry OT pärast, see on lihtsalt näide, miks ees peab olema väga korralik rehv esiveolisel autol. Taga peaks olema kah väga korralik, ei soovita
kellelegi rehvide pealt kokku hoida.
Aga veel teemasse: rehvidel on veel paar omadust, millest siin juttu pole olnud, nimelt roopatunnetus (uraherkkyys soome keeles) ja külglibisemisega
väga tihedalt seotud rehvi serva profiil. Kindlasti soovitaks valida sellised pigem kallimapoolsed rehvid, millel ei ole kombeks roobastes kiskuma
hakata (paljud arvavad et viga on liiga laias rehvis, tegelikult on see rehvi enda omadus). Ja talverehvi serv peaks olema võimalikult terav ja rehv
ise võimalikult pehme, kuna mõni vägagi kulunud teravaservaline rehv libiseb külg ees kehvemini kui päris uus ümaraservaline m+s või ka mõned õiged
talverehvid. Seda ümarat serva tekitab kunstlikult ka see, kui lai rehv venitada kitsale veljele. Ja veel, ise valin alati eelistatult sellise
talverehvi, millel on palju lamelle, millel on naastud ja millel võiks olla ka üks pikitriip mustris. Need mõned mustri elemendid on päris olulised,
st vähe kulunud rehv võib olla pidamise omadustelt ligilähedane mõne teise uuega. Nii võibki tekkida olukord, kus inimene ostab uue rehvi ja saab äkki
kehvema pidamisega rehvi kui eelmisel aastal ostetud ja juba veidi kulunud asi.
|
|
|
|
Mario81
huviline
Registreerunud 28.01.06
Asukoht: Tallinn
Kasutaja on eemal
|
|
|
| Tsitaat: | Algselt postitas: krss
> Loeks teema lõppenuks,et vältida asjatuid vaidlusi ja tülisi
Öeldakse et vaidlustes selgub tõde. Vaevalt et siin tõele lähemale jõutakse aga see, kes ei oska otsustada, kumba valida, leiab ehk mingi "tera". St igaühele oma, vastavalt oskuste, sõidustiili, elukoha, rahakoti jms
järgi.
|
lisan ühe varjandi veel: öpitakse ka omast kogemusest.
olen ise suht elava söidustiiliga aga samas ei riski üle nii et naelad alles köik ja masin terve. paarutame seal kus öige koht ikka.
|
|
|
|
|
|
vreps
huviline
Registreerunud 04.10.07
Kasutaja on eemal
Auto: Audi 100 2,5tdi nüüdseks ajalugu
|
|
|
Kod. Tort! 85-ndal aastal oli naelkumme tõesti raske hankida ja võimaluse korral kasutati Leedus protitud rehve mida nimetati NISP. Võibolla keegi
veel mäletab. Ja mis puutub 08 jõuvarudesse, siis selle auto jaoks oli seda piisavalt, et igas olukorras hakkama saada. Ei maksa kommenteerida asju
mille suhtes endal ettekujutust ei ole.
|
|
|
|
Black
klubiliige
Registreerunud 28.01.03
Asukoht: Tallinn
Kasutaja on eemal
Auto: Q7
|
|
|
Ärge palun kasutage "tsiteeri" nuppu, kui ei oska! Ma ei jõua ka iga päev paarikümmet sellist posti muuta või kustutada.
Teemasse ka: Mina paneks valiku korral igal juhul esiveolisele autole paremad rehvid ette. Mulle meeldib, kui auto on juhitav, mitte ei jookse nina
ees kraavi/puusse/äärekivisse. Ma ei pea end superjuhiks, isegi heaks mitte, kuid siiski oman talvesõidukogemust igasuguste veoskeemidega. Olen nii
tagaveolise Scorpa kui esiveolise A100-ga maanteekiirusel keset teed spinne teinud, kraavis käinud jne. Seega jään enda kogemustel põhineva veendumuse
juurde ja ükski foorumiteema ei pane mind seda enda jaoks muutma. Samas juhile, kel on komme ohuolukorras käed silme ette tõsta, soovitaks ehk tõesti
varianti, kus auto käest minnes otse läheb.
Aga sõitke talvel parem quattroga, kaob ka dilemma. Ise olen üritanud viimased talved nii teha. On rohkem fun'i, on rohkem ohutust, on rohkem
läbivust, rehvid kuluvad vähem ja ühtlaselt. Kui aus olla, siis ma ei leiagi ühtki põhjust, miks talvistes oludes pooleveolisega sõita.
|
|
|
|
|
|
Mario81
huviline
Registreerunud 28.01.06
Asukoht: Tallinn
Kasutaja on eemal
|
|
|
kahju et ma ei leia seda videot üles enam kus oli väga ilusti selgeks tehtud et ees paremad on ikke parem kui taga paremad. tehti lihtne test mängu
autoga, millel pandi juukse kummiga esi ratad kinni ja lasti kallakult alla ning vastupidi.
proovige, kuidas auto käitub? saate ka vastuse
|
|
|
|
|
|
Tort
huviline
Registreerunud 16.09.07
Asukoht: Tallinn
Kasutaja on eemal
Auto: A4 2.6
|
|
|
Vreps - väga hästi tean, et polnud naaste saada ja sa ära muretse, ma olen ikka oma elu jooksul päris palju erinevate autodega sõitnud, nii et tean
küll, mida 08 endast kujutab. Minu ettekujutustes pole mõtet kahelda
Krss - Läheb ka minu auto libisema, muidugi. Eks vaatenurki ole erinevaid. Mina võtan seda kaine mõistuse ja kerge jalaga, auto saab end ise otseks.
Kui liiga käest ära lasta, siis on teine teema. Olen ikka päris pasteldega sõitnud, mingid naelteta Hannkookid, 2 talve, ja Hkpl1, 3 talve, kusjuures
nendega oli ennem mind veel 4 talve sõidetud. Tudengi värk oli tookord, mis teha, ei ole asi mille üle uhke olla. Ja ei pannud ma kordagi kuskil
kivisse või kraavi ega sõitnud Tallinnas kellelegi otsa, kusjuures abs on mul alles praegusel autol. Nii et minu puhul pole tegu mingi äpuga, kes
roolist lahti laseb, lihtsalt mina pooldan sujuvat auto juhtimist, mitte uljalt kontrasse laskmist. Lõbutsemine on teine teema. Ümmarguse rehvi ääre
jutt on sul väga loogiline. Igastahes, kurvis külge lasta ei ole ju probleem, aga mina küll ei taha, et enamvähem sirgel maanteel tagumik minema
läheb. Kurvis saab autot läbi kurvi juhtida poognaga, aga kuhu sa seal maanteel külg ees lähed, kui mõlemas suunas on 1 rida ja tee enamvähem sirge?
Jään endale kindlaks, et kõige turvalisem on suuremaid külglibisemisi vältida valides õige sõidukiirus ja sõita pigem veidi alajuhitava autoga, kui
ülejuhitavaga. Külge lasta on küll lõbus (jah, ma teen seda ka ise, teinekord ise autot provotseerides ka tänavatel, kui kedagi näha pole), aga
turvalisem on seda mitte teha ning harrastada pikki ja vähempikki külglibisemisi näiteks jääradadel või mujal "kinnisel" territooriumil. See pole
kusjuures üldse mingi vanainimeselik pugemisjutt, vaid fakt on see, et külglibisemine pole turvaliseks liiklemiseks eesmärk, küll aga selle vältimine
ja selle tekkimisel auto otseks saamine. Kui tagateljel on halvad rehvid ja perse läheb minema, siis ta läheb enamasti niimoodi minema, et päästa on
raske. Ma olen seda omal nahal tunda saanud ja proovinud. Üks asi on see, kui sa ise tahad, et ta läheks ja kontrollid ning provotseerid. Hoopis teine
teema on aga see, kui tagumik läheb ise ootamatult minema hetkel, kui sa seda ei oota. See on väga ebameeldiv. Ja ma ei räägi pisikestest
sabaliputamistest poeparklast välja keerates. Seega eelistan ja jään eelistama esiveolise puhul pisikest alajuhitavust.
Black - kui sulle meeldib, et auto oleks juhitav (mulle ka meeldib ),
siis sellised rehvid esiteljel, millega auto juhitamatu on, tuleks minema visata. Ma ei väida üldsegi, et sinu rehvid ei kõlba. Eks heal rehvil ja
halval rehvil on lihtsalt suur vahe. Kindel see, et mida parem rehv, seda agressiivsemalt saab sõita ning mida saastam rehv, seda rohkem kipub auto
otse minema. Ma olen esiveolisega harjunud ja see alajuhitavus ei häiri. Ketsi lastes keerab lumelögas ka kenasti .
|
|
|
|
tarmo
klubiliige
Registreerunud 05.01.03
Kasutaja on eemal
|
|
|
| Tsitaat: | Algselt postitas: Mario81
kahju et ma ei leia seda videot üles enam kus oli väga ilusti selgeks tehtud et ees paremad on ikke parem kui taga paremad. tehti lihtne test mängu
autoga, millel pandi juukse kummiga esi ratad kinni ja lasti kallakult alla ning vastupidi.
proovige, kuidas auto käitub? saate ka vastuse |
sa said asjadest valesti aru, esirattad kinni pannes läks auto otse, tagarattad kinni pannes hakkas auto spinnima, tee ise siit omad järeldused,
ahjaa, kinnipandud sild = kehvemad rehvid antud testis
|
|
|
|
|
|
Mario81
huviline
Registreerunud 28.01.06
Asukoht: Tallinn
Kasutaja on eemal
|
|
|
kinni pandud sild, kehvemad rehvid jah.
igaüks saab valutult teada kuidas auto käituma hakkab.
|
|
|
|
|
|
vreps
huviline
Registreerunud 04.10.07
Kasutaja on eemal
Auto: Audi 100 2,5tdi nüüdseks ajalugu
|
|
|
Ja jõudsimegi järelduseni, et maitseasi kellele ema kellele tütar. Füüsikaseaduste vastu niikuinii ei saa ja valides õige sõidukiiruse ei teki
üldjuhul ka igasuguseid probleeme.
|
|
|
|
bobo777
huviline
Registreerunud 21.01.06
Asukoht: Pärnu
Kasutaja on eemal
Auto: VW Golf IV
|
|
|
| Tsitaat: | Algselt postitas: Tort
| Tsitaat: | Algselt postitas: vreps
Vastuvadlejatele niipalju. et olen esiveolistega sõitnud alates 1985 kui tulid müüki vaz 2108-d ja see on väide vastavalt 21 a.
kogemustele. |
Isegi, kui sul oleks 85ndal aastal sellel nullkaheksal naastrehvid olnud, milles ma sügavalt kahtlen, siis tal pole niiehknaa nii palju jõudu, et
suuremalt kiiruselt end otseks vedada . Mõtleme nüüd koos, kui kerge on
maanteekiiruselt esiveolist autot gaasiga otseks saada? Jutumehed on kõik kõvad ma arvan ja me rääkisime kunagi algkoolis ka, kuidas autoga sõita
tuleb, olles ise 3 korda esimese käiguga maal metsateel süles sõitnud. Praktika on teine.
Muide, kuidas maanteel tihti otsa saadakse? Nii, et möödasõidul tagasi reastudes läheb nina õigesti, aga saba jääb tee keskel oleva lumelöga vaalu
taha ja auto läheb külglibisemisse. Ja külg ei ole see koht, millega matsu panna. Mõistlik on külglibisemisse üldse mitte sattuda, aga selle
vältimiseks on tark võimalikult palju ise ära teha. Pisut pikema pidurdusmaaga arvestamine on palju kergem ülesanne.
PS! Ma olen ise istunud esiveolises A100-s, millel olid lamellid ja üks tagumine oli suvekas. Ja matsu me panimegi, pikas lauges kurvis läks saba
minema. Tegime LAUGES KURVIS spinni kiiruselt u 70 kmh, kahjudeks õnneks vaid esiveljelt maha jooksnud rehv. Lõppes see pull siiski kraavis, kus
õnneks puid ei olnud. Ja seal ei olnud enam mitte kui midagi korrigeerida. See on fakt. Rääkigu teoreetikud mis tahes. Ise olen ma kunagi gaasiga
ammuammu ühe golf2 otseminemisest päästnud, täielikult uisujääga kaetud maanteel, ent kiiruselt suurusjärk 30-40 kmh. See oli napp õnnestumine ja
suuremalt kiiruselt on see võimatu, julgen väita. |
Olles eelmisel talvel sunnitud kasutama linnakiirusel tagavararatast,milleks suvekas,siis leian,et sellise "komplektiga" minna kiirusel 70km/h
laugesse kurvi on ikka laus idiootsus.
Eks asi siiski rohkem juhi harjumustes ja kõrvade vahel kinni...
|
|
|
|
Tort
huviline
Registreerunud 16.09.07
Asukoht: Tallinn
Kasutaja on eemal
Auto: A4 2.6
|
|
|
Su jutus on iva, kuigi see mees oli tollel ajal aastaid maalt tallinnasse tööle käinud ja halvad teeolud ei olnud talle võõrad. Ei ole ta ka mingi
kihutaja kunagi olnud (ega see 2.0 aut c4 kiirendus on nagu on). Ju siis arvestas valesti. Mina istusin kõrval ja nautisin pöörlemisi . Kõik käis jube aeglaselt ja autos toimus dialoog isegi stiilis "nonii, minek
jah?", "jep, vist küll". See oli 3 talve tagasi, ma täpselt ei mäleta, äkki see kiirus polnud samas nii palju, aga alla 50 mitte mingil juhul.
Valesti valitud sõidukiirus sellegipoolest.
|
|
|
|
vx_105
Bännitud
Registreerunud 21.03.07
Kasutaja on eemal
|
|
|
Praegu imelik mõelda, kuidas kõik inimesed 20 a tagasi žigullide ja mossedega (mis olid tagaveolised) talvel suvekummidega (või no ega nagu suve ja
talve omasid eraldi ei olnudki, ainult 1 variant oligi) ringi kimasid.
Kui kiilasjää oli, siis võis ikka eriti jube olla, praegu enam täpselt ei mäletagi seda aega, ise sel ajal ei sõitnud veel.
Ja siis ei põlenud autodel päeval tuled ka, ikka suhteliselt imelik praegu mõelda, et kui tuledeta auto vastu tuleks.
|
|
|
|
kps
moderaator
Registreerunud 27.05.03
Asukoht: Tartu
Kasutaja on eemal
Auto: 5x4x4
|
|
krss
huviline
Registreerunud 24.11.03
Asukoht: Põhja-Eesti
Kasutaja on eemal
Auto: VAG
|
|
|
Valaks veel natukene õli tulle ühe huvitava faktiga 
Tollal, kui talverehvid veel kohustuslikud polnud, sain ühe sügisese autoostuga kaasa tuliuued suverehvid, millega sõitsin kogu talve. Minu suureks
üllatuseks oli nendega pidamist rohkem kui paar talve vanade lamellidega, enamjaolt kadunud naastudega naastrehvist rääkimata. Selle peamine
vastuväide on see, et suverehv läheb kangema pakasega kõvaks. Kartsin seda ka ise, kuid UUS suverehv ei läinud sugugi nii kõvaks kui kaks talve vanad
lamellid teise auto all (käisin spetsiaalselt katsumas ka üle -30 pakasega). Kuna sõitsin tollal ligi 100tkm aastas, siis sai ka neid suverehve
proovida ka kõige äärmuslikumates talvistes olukordades ja üllatusin (pigem hämmeldusin) positiivselt. Tänapäeval pole võimalik enam teha neid
"loomkatseid" kuna talvel nõutakse M+S rehve, aga soovitan vaadata kriitilise pilguga ka oma rehvide vanust (tootmisaastat, mitte ostmisaastat)
selle minu toodud näite valguses, ehk siis mis pidamisest ja parematest/halvematest rehvidest siin üldse rääkida saab, kui mõnel mustri sügavuse järgi
täiesti normaalsel lamellil on tegelikult pidamist vähem kui teisel uuel suvekummil ning mitu talve sõitnud kõvastunud naastrehvidel peavad ainult
need viimased allesjäänud naelad, mitte enam rehv ise. Ja kui veel hakata võrdlema kahe uue kuid erineva mustriga naastrehvi pidamisomadusi, kaotab
see parem/halvem ette/taha igasuguse mõtte.
Vahepalaks: täna auguga rehvi parandamas käies vahetati mingi tibi autol suverehvide asemele talvekaid. Kaks rehvi olid nii kulunud, et töömees
keeldus neid praktiliselt siledaid pastlaid Escortile alla panemast ja raius järjest et tüdruk see on ju eluohtlik. Tibi vastu, et pange siis
tagaratasteks
|
|
|
|
ferdinand
huviline
Registreerunud 17.01.03
Asukoht: Tallinn
Kasutaja on eemal
Auto: 400,401,969
|
|
tarmo
klubiliige
Registreerunud 05.01.03
Kasutaja on eemal
|
|
|
| Tsitaat: | Algselt postitas: ferdinand
Tundub, et enamus siinsetest kommenteerijatest ei tea või ei mäleta aegu kui talverehve ei olnud olemaski ja teede koristamisega ei tuldud sugugi nii
hästi toime kui praegu, autode juhitavusest ja sõiduomadustest ei hakkaks rääkimagi. Ja kõik said sõidetud. |
ja iga kord on mõned taibud, kes seda meelde tuletavad, milleks? et saada respekki et näed kui kõva mees Mina olen, et Mina sain siis hakkama ja saan
vabalt ka nüüd. tubli, ma annan kohe kaks kruusitäit respekki sulle, aga kui mõni tarkpea peaks mu 84 aasta 80q (kindlustus arvab, et selle auto
väärtus on 8500.-)ära rihtima sellepärast, et ta on nii kõva mees, et saab hakkama igal ajal igasuguste rehvidega, siis ma arvan et mu käsi tõuseb
suhteliselt kiirelt avama pagasiluuki haaramaks erinevate rattavahetustarvikute järele.
kas sa siis ei mäleta aegu, kui arvutid olid mitme toa suurused? või arvutati arvelaua ja rehkenduspulkadega?
ja hobustega sõideti igapäevaselt?
täiesti jabur on seda võrrelda, uuri natuke statistikat ka, mitu autot oli sel ajal, kui aastaringselt samade gautšukirõngastega ringi vurati, mis
olid siis kiirused ja jõud, mis oli autojuhtide keskmine vanus jne.
eestis on KOHUSTUSLIK 3 kuud sõita M+S rehvidega, millel on mustrijääki Vähemalt 3,2mm, seega ei ole kohane võrrelda miskite 0,2mm 7a vanade
suvebanaanidega juhitavust lumes.
tänapäeval on kogu liiklus oluliselt kiirem ja närvilisem, seda olulisemaks muutuvad pisiasjad, arvel on iga meeter pidurdusmaad. kujutad sa nüüd
ette, et kõik tarkpead roniks oma suverehvidega tallinna kesklinna vabariigi aastapäeva tähistama? ok, seni kuni kõigil on võrdset tingimused ja ei
ole ühtegi uljaspead, tullakse toime, aga mis saab siis, kui üks kiilaspeast maaturimees otsustab rida vahetada ilma suunda näitamata? minu pakkumine:
5sekundiga on kogu tänav umbes ja kindlustushagid ulatuvad miljonitesse.
seda aastaringi samade rehvidega uisutamist võite pajatada oma lastelastele 30a pärast, et vot olid ajad ja majad. elame ikka tänases päevas tänaste
tingimustega.
|
|
|
|
|
|
ferdinand
huviline
Registreerunud 17.01.03
Asukoht: Tallinn
Kasutaja on eemal
Auto: 400,401,969
|
|
|
Respekki jagub mul niigi.
Proovin siis raskesti mõistetava teksti lühemalt kokku võtta:
1. Parim variant on võrdse kulumisega ja ühesuguse mustriga rehvid. Paraku ei ole see esiveolise autoga väga pikalt järjest võimalik.
2. Inimene kes väidab, et talverehvid on miski imeravim mis iseenesest tagab libedaga juhile juhtimisoskuse, autole teelpüsivuse ja üleüldise ohutuse
on otseses mõistes natuke nõrgamõistuslik.
3. Igal juhul on rehvivalikust olulisem ohutu liiklemine.
|
Isegi kui mul on igav, kõik mul tuleb välja!
|
|
|
|
|
audi2.3e
huviline
Registreerunud 24.01.05
Asukoht: Pärnu
Kasutaja on eemal
Auto: Audi A4 1,8T Audi A6 2,6
|
|
|
ja iga kord on mõned taibud, kes seda meelde tuletavad, milleks? et saada respekki et näed kui kõva mees Mina olen, et Mina sain siis hakkama ja saan
vabalt ka nüüd. tubli, ma annan kohe kaks kruusitäit respekki sulle, aga kui mõni tarkpea peaks mu 84 aasta 80q (kindlustus arvab, et selle auto
väärtus on 8500.-)ära rihtima sellepärast, et ta on nii kõva mees, et saab hakkama igal ajal igasuguste rehvidega, siis ma arvan et mu käsi tõuseb
suhteliselt kiirelt avama pagasiluuki haaramaks erinevate rattavahetustarvikute järele.
Ja tänapäeva kõvad mehed haaravad kohe rattavahetustarvikute järele.
Oleme ikka sõbrad
|
|
|
|
| Lehekülgi: 1 2 |
|
