| Lehekülgi: 1 2 |
wookie
huviline
Registreerunud 21.02.07
Asukoht: Harjumaa
Kasutaja on eemal
Auto: A80 B4 Quattro 2.6 '94, VW Passat 4Motion '01, Audi A6Q C7 '11
|
|
postitati 06.08.07 10:01
|
|
|
| Tsitaat: | Algselt postitas: vx_105
Eks ta sellepärast ennast hoova küljest lahti rebinud oligi, et ta ei "mäletanud" kui kaugele peab liikuma. Ju ta kunagi ikka teadis seda, aga
kuidas talle seda uuesti õpetada? |
No ma arvan, et siinkohal on kaks võimalust - kas leida kuskilt selle juhtautomaatika seadistamise manual või läheneda loominguliselt.
|
|
|
|
vx_105
Bännitud
Registreerunud 21.03.07
Kasutaja on eemal
|
|
postitati 06.08.07 16:20
|
|
|
Arvatavasti tuleb siis läheneda loominguliselt, kuna ma ei usu, et selle manuaali keegi kusagilt leiab.
Igaks juhuks juhtplokist mõned pildid:
http://img266.imageshack.us/img266/932/dsc07365sm1.jpg
http://img516.imageshack.us/img516/4660/dsc07366ws1.jpg
http://img266.imageshack.us/img266/5044/dsc07367eo6.jpg
http://img266.imageshack.us/img266/4458/dsc07370rh3.jpg
3. ja veel suuremalt 4. pildil on näha, et joodetud üks takisti ja sellest veidi ülevalpool on üks rada katkestatud (läbi sulatatud). Kui esialgu oma
kliimaploki lahti tegin ja seda nägin, siis arvasin, et seal on mingit jama tehtud, midagi on katki läinud ja siis üritatud kuidagi parandada vms, aga
kui õnnestus leida teine samasugune plokk (sellest ongi pildid, teien on autos) ja selle seest avanes täpselt samasugune vaade, siis arvatavasti ei
ole see takisti ja katkestatud rada kellegi kodune käsitöö.
Kliima mootoritega ei jõudnud kahjuks täna tegeleda, üritan ehk homme kui sellest abi võib olla.
|
|
|
|
wookie
huviline
Registreerunud 21.02.07
Asukoht: Harjumaa
Kasutaja on eemal
Auto: A80 B4 Quattro 2.6 '94, VW Passat 4Motion '01, Audi A6Q C7 '11
|
|
postitati 06.08.07 16:31
|
|
|
Aga kõige tähtsam pilt? Selle PCB component side?
(Ei ma saan aru küll, et seda on raske teha aga PCB tagakülje järgi ei oska nagu midagi öelda)
Õigemini tegelikult - tuleb otsida, kas seal on mingeid kohti, kust saaks nagu kruvida... Kui on, siis märkida kõikide kruvimispotekate asendid üles
ja neid ettevaatlikult üks haaval kruvima hakata, et teha selgeks, milleks üks või teine kruvimisvõimalus on. Kui kannikasse kruvid, siis märgi järgi
jätte tagasi ja otsast peale... Kõik tulemused on mõistlik kirja panna... sedasi lood omale lõpuks manuali.
Enne aga tuleb kindlasti loomkatsed mootoriga läbi viia, et kas üldse meie oletused piirasendite ja nende realiseerumise kohta tõele
vastavad.
Samas, peaks veidi internetist otsima - ehk on vähemalt selle süsteemi tootja veel elus ja saab kasvõi manuali osta, kui teisiti välja ei tule.
Võib aga muidugi juhtuda, et polegi midagi kruvida. Siis võiks kuidagi olla võimalik siseneda nn. teenindusrezhiimi, kus siis asja õpetatakse. Kuidas
sinna saab, kui see olemas on, pole õrna aimugi.
Mis puutub nendesse katkestatud radadesse ja vahele joodetud komponentidesse, siis see on elektroonikatööstuses tavaline asi. Mõnikord avastatakse
olulised skeemi vead alles siis, kui trükkplaadid on valmis trükitud - nii 1000000 tükki. Aga ega siis keegi neid valmis trükitud plaate ju minema ei
viska, ikka laotakse komponendid peale, nagu algselt mõeldud, kuid lisaks palgatakse tööle paarkümmend või paarsada tädi, kes siis igasse
valmistootesse käsitsi paranduse sisse viivad.
|
|
|
|
wookie
huviline
Registreerunud 21.02.07
Asukoht: Harjumaa
Kasutaja on eemal
Auto: A80 B4 Quattro 2.6 '94, VW Passat 4Motion '01, Audi A6Q C7 '11
|
|
postitati 06.08.07 17:00
|
|
|
Muide, oskad sa öelda, mis selle juhtseadme täpne nimi on ja mis firma toode see on? Samuti, kas see on selline universaalne "aftermarket" toode või
käis ta kunagi originaalina mõne "teist" marki auto külge?
|
|
|
|
vx_105
Bännitud
Registreerunud 21.03.07
Kasutaja on eemal
|
|
postitati 06.08.07 17:40
|
|
|
Tegin veel mõned pildid:
http://img402.imageshack.us/img402/3525/22168393kj0.jpg
http://img253.imageshack.us/img253/9232/46639361pf1.jpg
http://img253.imageshack.us/img253/4862/41152123bv5.jpg
http://img253.imageshack.us/img253/3010/97191855ze3.jpg
http://img253.imageshack.us/img253/6441/48278383fp5.jpg
Midagi sellist, mida kruttida saaks, ei hakanud silma. Eks ta peaks ikka vist Diavia toodang olema, sellist nime küll kusagil peal ei ole, aga
mootorid on ja Diavai ja kapoti alla on ka kleps, mis näitab, et Diavia kliimasüsteem on. Täpselt ei tea, aga arvan, et ta originaalis mõne teise
margi küljes ei ole olnud, kuid võimalik et teda on paigaldatud veel mõnedele nö. aftermarket`ina (isiklikult pole peale Audide seda mujal näinud,
kuid ega ma neid kliimasüsteeme palju näinud pole ka). Olen näinud/kuulnud, et üsna mitmel Audi 100-l (C4) on selline ja see mis ma nö. tagavaraks
hankisin, olevat B4 pealt pärit.
|
|
|
|
vx_105
Bännitud
Registreerunud 21.03.07
Kasutaja on eemal
|
|
postitati 13.08.07 06:47
|
|
|
Eile oli natuke aega testriga mõõta. Huvitav, et eelmisel korral mõõtsin Boschi potekal ühes asendis peaaegu lõpmatult suure takistuse, sel korral oli
samas asendis ainult mõnisada oomi. Ei teagi, kuidas nii erinevad
tulemused tulid, teised väärtused olid enam-vähem samad (mõõtsin teise testriga). Selle peal oleva Boschi mootoriga tegin siis sellise katse, et 4,9 V
panin liuguri klemmi külge (oma arust vähemalt) ja siis ülejäänud kahe otsaga tegin mõlemad variandid läbi, ka nii, et ühendasin otse 4,9 V-ga. Ei
toimunud midagi, mootor keris ikka edasi. Kusjuures kui ma nüüd õigesti vaatasin,siis eelmisel korral ei olnudki 4,9 V juhe liuguri küljes kui sinu
tehtud skeemi vaadata, nüüd panin.
|
|
|
|
vx_105
Bännitud
Registreerunud 21.03.07
Kasutaja on eemal
|
|
postitati 27.02.08 13:22
|
|
|
Jätkub...
Nonii, sügisel ei saanud ma siiski selle asjaga hakkama ja kui ilmad juba külmemaks ka hakkasid minema, siis jätsingi nii, lihtsalt ajasin mootori
sooja poole lõppu (võtsin pistiku lahti peale seda) ja reguleerisin ventika kiiruse muutmisega. Siiski väga pikkadel sõitudel suutis ikkagi salongi
liiga palavaks ajada (ei olnud ju õiget talvegi sel aastal) ja nüüd juba põhimõtteliselt kevad, oma muutlike ilmadega.
Nüüd ükspäev mõtlesin siis natuke pusida selle süsteemi kallal jälle arvasin, et peaks panema nö. mehhaanilised lõpplülitid kuhugi hoobade juurde. Et
siis kui mootor ennast kuhugi poole (kas külma või sooja) lõppu kerib, siis lülitaks pinge välja ja ei oleks karta süsteemi hoobade purunemist. Aga no
olin juba vist unustanud millest me siin teemas rääkisime ja arvasin et saan nii lihtsalt hakkama. Panin siis need 2 juhet, millele kliima juhtplokk 12 V peale annab vajadusel (ühele siis kui on vaja külma poole
liigutada ja teisele siis kui sooja poole) läbi lõpplülitite jooksma. Niimoodi, et lõppu jõudes katkestab selle ahela ära. Katkestaski loomulikult,
aga... sinna ta jäigi ja teisele polle enam mitte mingi nipiga liikuma ei hakanud. Lõpuks siis proovisin ja sain aru, et süsteem ei taha, et ahel
täiesti ära katkestatakse. Näiteks kui külma poole liigutava juhtme ahel ära katkestub, siis ei hakka süsteem ka sooja poole liikuma panevale juhtmele
pinget andma niikaua kuni see teine katkestatud on.
Ok, nii palju sain pihta, et peab mingi väike pinge jääma, vähemalt "vana" süsteemiga, ilma nende mehhaniliste lülititeta oli nii. Nüüd päris
täpselt ei mäletagi (öösel tööl olles suhteliselt unisena toimetasin) kui
sooja poole lõppu jõudes 12 V välja lülitas, siis kas jäi see madalam pinge ainult sinna peale või ka teisele lülitile (loogiliselt võttes kui mootor
seisab, siis peaks mõlemas see väike pinge olema, aravatavasti pole vahet kas ta seisab lõppasendis või kusagil keksel). Selles pean nüüd selgusele
jõudma ja ka täpse pinge suuruse ära mõõtma. Minu arust mingi 0,4 V vms oli kui "vana" süsteemiga (ilma lülititeta) mõõtsin. Lülitid panin sellised
suhteliselt lihtsad, 3 klemmiga: ühest läheb pinge sisse ja siis saab minna kahele klemmile edasi vastavalt lüliti asendile (1 klemm siis nö.
normaalselt ühendatud ja teine lahutatud). Tekkis selline mõte, et äkki saaks kombineerida mingi sellise süsteemi et kui ühe klemmi pealt selle 12 V
ära katkestab, siis teise klemmi ja vahele pandava sobiva takisti abil annab sinna selle väikese pinge peale tagasi (olgu ta siis näiteks 0,4 V). Ei
kujuta praegu ette kas niimoodi ikka saab ja süsteem korralikult töötama hakkab, eks pean enne mõned korralikud mõõtmised tegema ja siis natuke pead
ragistama. Mis teha, ei tunne end elektri alal just väga kodus ja seetõttu vahel mõne väikese lihtsa tegemine võtab palju aega ja vaeva. Ok, mõõdan siis korralikult üle millisel juhul ja kuhu ning kui suur pinge
peale jääb "vana" süsteemiga ja siis võibolla kui ise välja ei mõtle täpselt, siis küsin siin targematelt üle.
|
|
|
|
| Lehekülgi: 1 2 |
|
