Lehekülgi: 1 2 3 4 .. 8 |
Raika42
klubiliige
Registreerunud 16.11.08
Asukoht: Pärnu
Kasutaja on eemal
Auto: A6 c4 2,5tdiQ; S6 c5 4,2Q; A4 b5 2,8Q
|
postitati 18.11.13 11:24
|
|
|
Ei julgeks välistada midagi.
Kunagi sain Nestest veega segamini kütust. Paar kuud varem oli paagis auk ja selle lappimiseks sai paak tühjaks lastud, ära puhastatud ja auk kinni
joodetud. Sõitsin siis ringi paar kuud peale seda, paagis oli umbes 15 liitrit kütust järgi kui auto äkki puterdama hakkas ja välja suri.
Sai koju pukseeritud ja järgmine päev uurima hakatud, et mis viga. Pika uurimise järel selgus, et kõik muu korras, aga kütust ei tule peale.
Pikalt kirjeldama ei viitsi hakata, aga lõpptulemus oli see, et kütusetrass oli põhimõtteliselt vett täis ja ära külmunud (talvine aeg oli) Sai auto
sooja viidud, kus süsteem lahti sulas, valasime paagist vee ja kütuse segu välja, trassid puhtaks, uus küte sisse ja käis nagu kellavärk.
Pretensioone kuhugi ei esitanud, sest elu sees ei oleks suutnud tõestada, et reaalselt tanklast seda vett sain.
Paagi punn oli lukus, keegi teine ligi ei saanud peale minu ja ausaltõeldes kahe kuu jooksul, umbes kahe paagitäiega (mis mõlemad olin võtnud nestest)
ei saanud ka paaki ca 5-7 L kondentsi tekkida....
Never say never...
|
|
|
end3l
klubiliige
Registreerunud 27.06.07
Asukoht: Tallinn
Kasutaja on eemal
Auto: 90 3B, CQ NM, CQ AEB-064, 80 1Z, CQ AAN jpm
|
postitati 18.11.13 11:33
|
|
|
Kui te midagi tõestada kellelgi tahate, tuleb kohe peale tankimist osta teenindajalt mingi anum (kanister soovitavalt või purgisupp kasvõi äärmisel
vajadusel ja see tühjaks kallata-pesta) ning sinna sisse tankida piisav kogus kütust ning paluda müüjal allkiri panna sinna tekstile "see kütus on
ostetud xxx tanklast xx.xx.xxxx kuupäeval kell xx:xx).
Peale seda keemiline analüüs ja saab vastavalt edasi tegutseda, kas saite solki või ei.
Sellel tegevusel on kaks miinust:
1) automaattanklast on jube raske seda allkirja saada müüjalt
2) eeldab, et KOHE peale tankimist hakkab auto imelikult käituma.
Teinekord on sul veel 10 liitrit paagis ja saad alles ülejärgmine päev asjast aru (näiteks tangid reedel paagi täis, auto nv'ks seisma ning siis
esmaspäeval mõtled, et mis jama on küll). Siis ei aita ilmselt ka müüja juurde jutule minek, sest on oht et juba on tsisternauto uue laadungi toonud
tanklasse või siis "kes teab mida sa sinna kahe päevaga ise kallasid".
|
|
|
tl470487
aeg maha
Registreerunud 06.07.11
Asukoht: Tallinn
Kasutaja on eemal
|
postitati 18.11.13 12:22
|
|
|
Saab ja veel kuidas saab kondents tekkida ka 1 kuuga nii, et nii ongi: never say never .
PS: igas korralikus bensukas on müügil kütusesüsteemi antifriis ja seda kasutab linnamees, eriti jupiti autot kasutades, vähemalt 2 korda aastas: enne
palava suve algust ja enne külmade algust. Sobib ka muidugi 98% piiritus aga doseeritud antifriisi saadavus kindlasti hõlpsam.
Täielik totrus on igatahes sellises olukorras paagi tühjendamine.
Tsitaat: | Algselt postitas: Raika42
/.../
Paagi punn oli lukus, keegi teine ligi ei saanud peale minu ja ausaltõeldes kahe kuu jooksul, umbes kahe paagitäiega (mis mõlemad olin võtnud nestest)
ei saanud ka paaki ca 5-7 L kondentsi tekkida....
Never say never... |
|
|
|
|
JanariA4
huviline
Registreerunud 02.05.06
Asukoht: Tartu
Kasutaja on eemal
Auto: Skoda Octavia RS III
|
postitati 18.11.13 12:32
|
|
|
Tanklate põhiline probleem ei ole sihilik solkkütuse müümine ( pean siin silmas seda, et kütus oleks kahtlase päritoluga) vaid tsisternides ja nende
puhtuses. Eriti kehtib see reegel vanemate tanklate kohta. Mahutite pesemine on suur ettevõtmine ja seda ei tehta võibolla piisavalt tihti.
Näitena saab tuua Põlva Alexela, kust sai tangitud ekskavaatorile diiselkütust ja filter näitas kohe välja, et vett on saanud. Tegemist oli tollel
hetkel tuliuue ekskavaatoriga ja Alexela tunnistas oma viga.
Ise väldiksin tankimist ajal, mil käib tankla enda tankimine tsisternautost, kuna see lööb ka "elu käima" maaaluses mahutis.
|
|
|
tl470487
aeg maha
Registreerunud 06.07.11
Asukoht: Tallinn
Kasutaja on eemal
|
postitati 18.11.13 12:43
|
|
|
Kust saab alguse inimeste nakatav loomus otsida eelkõige ja esmaselt enda ümber kõiges ja kõigis süüd. Kas pole paradoksaalne, et tihti jäetakse
millegi endale selgeks tegemine täiesti kõrvale ja asutakse vahetult ja tihti ka vahendeid valimata kõiki teisi süüdistama nii nagu endal absoluutselt
asjaga seos puudub(?)
Paradoks on muidugi ka see, et üldised kooliteadmised tihti ei aita elada ja ega kulbiga füüsikaseadusi ja analüüsi oskust ka pähe ei kalla.
Aga see oli muidugi vaid üks mõte.
Tsitaat: | Algselt postitas: end3l
Kui te midagi tõestada kellelgi tahate, tuleb kohe peale tankimist .... |
|
|
|
|
tl470487
aeg maha
Registreerunud 06.07.11
Asukoht: Tallinn
Kasutaja on eemal
|
postitati 18.11.13 12:54
|
|
|
Kust selline faktimõte, et kuskil tanklas on võimalik tankida samast mahutist, mida samal ajal täidetakse? Kas ise mõtlesid selle välja või sellele on
tehnilised argumendid?
Mõni valdkonna insener (jaama automaatika projekteerija) võiks seda kommenteerida, kas kaasaegses tanklas on selline asi tehniliselt üldse
võimalik.
Tsitaat: | Algselt postitas: JanariA4
Ise väldiksin tankimist ajal, mil käib tankla enda tankimine tsisternautost, kuna see lööb ka "elu käima" maaaluses mahutis. |
|
|
|
|
230Ott
huviline
Registreerunud 14.07.08
Asukoht: Tallinn
Kasutaja on eemal
Auto: Espace 4; Scenic II
|
postitati 18.11.13 14:16
|
|
|
Tsitaat: | Algselt postitas: tl470487
Kust selline faktimõte, et kuskil tanklas on võimalik tankida samast mahutist, mida samal ajal täidetakse? Kas ise mõtlesid selle välja või sellele on
tehnilised argumendid?
Mõni valdkonna insener (jaama automaatika projekteerija) võiks seda kommenteerida, kas kaasaegses tanklas on selline asi tehniliselt üldse
võimalik.
Tsitaat: | Algselt postitas: JanariA4
Ise väldiksin tankimist ajal, mil käib tankla enda tankimine tsisternautost, kuna see lööb ka "elu käima" maaaluses mahutis. |
|
See ei ole võimalik. Küll on aga võimalik tankida kohe pärast täitmist mahuti põhjast üles keerutatud setet ja vett.
|
|
|
tl470487
aeg maha
Registreerunud 06.07.11
Asukoht: Tallinn
Kasutaja on eemal
|
postitati 18.11.13 15:06
|
|
|
Ikkagi paranoia teema ju. Kui tankla automaatika ja relvastuses olevad seadmed oma tööd teevad siis selline aktsioon ei ole võimalik.
Sellest mahutist ei anta lihtsalt "müügiluba", kui mingit kokteili keerdub.
Esimesest postitusest käis juba läbi: "Kõikides Alexela bensiinijaamades on kasutusel elektroonilised jälgimisseadmed, mis registreerivad kõikide
kütuste liikumised, st. millal kütused vastu võeti, kas mahutites on olnud häireid, või kas mahutisse on sattunud vaba vett."
Tsitaat: | Algselt postitas: 230Ott
Tsitaat: | Algselt postitas: tl470487
Kust selline faktimõte, et kuskil tanklas on võimalik tankida samast mahutist, mida samal ajal täidetakse? Kas ise mõtlesid selle välja või sellele on
tehnilised argumendid?
Mõni valdkonna insener (jaama automaatika projekteerija) võiks seda kommenteerida, kas kaasaegses tanklas on selline asi tehniliselt üldse
võimalik.
Tsitaat: | Algselt postitas: JanariA4
Ise väldiksin tankimist ajal, mil käib tankla enda tankimine tsisternautost, kuna see lööb ka "elu käima" maaaluses mahutis. |
|
See ei ole võimalik. Küll on aga võimalik tankida kohe pärast täitmist mahuti põhjast üles keerutatud setet ja vett. |
|
|
|
|
V200
huviline
Registreerunud 11.09.04
Asukoht: Los Angeles
Kasutaja on eemal
Auto: A6 2,6 Q, A4 1,8 T Multitronic, A4 1,8 TQ Avant Tiptronic, S4 3,0 TQ S tronic, Tesla S 85 kWh
|
postitati 18.11.13 15:43
|
|
|
Tsitaat: | Algselt postitas: Raika42
/.../
Paagi punn oli lukus, keegi teine ligi ei saanud peale minu ja ausaltõeldes kahe kuu jooksul, umbes kahe paagitäiega (mis mõlemad olin võtnud nestest)
ei saanud ka paaki ca 5-7 L kondentsi tekkida....
Never say never... |
Tsitaat: | Algselt postitas: tl470487
Saab ja veel kuidas saab kondents tekkida ka 1 kuuga nii, et nii ongi: never say never .
|
Ega ikka ei saa küll 5 liitrit vett paaki kondenseeruda.
Väike näide:
Kui niiskel sügispäeval on 5 C sooja ja õhuniiskus on 100%, siis on 1 m3 õhus 6,8 g vett. Kui öösel langeb temperatuur -10 C peale, siis on 1 m3 õhus
2,3 g vett, mis tähendab, et 4,5 g kondenseerub välja. Oletame, et 80-liitrine kütusepaak on peaaegu tühi, ehk seal on 5 liitrit bensiini ja 75
liitrit õhku, sel juhul on paaki kondenseeruva vee hulk kõigest 0,3 g.
Bensiinis lahustub muide pisut vett ja see 0,3 g vett läheb paagist väga edukalt koos kütusega iseenesest välja ilma, et midagi halba teeks. Isegi
palju suuremate temperatuurikõikumiste puhul ei teki paaki rohkem kondensvett, kui bensiinis ära lahustub.
Ühesõnaga, kui kütusepaagi põhjas on vesi, siis on see sinna tangitud, mitte õhuniiskusest tekkinud.
Pakun, et paagis tekkiva kondensvee teema on suuresti kütusefirmade poolt üles puhutud.
Väga hea on ju naiivsele kliendile öelda, et tema auto mootor ei tööta mingi müstilise kondensvee pärast. Hoopis halvem variant oleks tunnistada, et
krabati kuskilt poole hinnaga mingi solkkütuse partii või et mõne tankla mahutitesse on väljast vett sattunud ja need on aastaid puhastamata.
|
|
|
tl470487
aeg maha
Registreerunud 06.07.11
Asukoht: Tallinn
Kasutaja on eemal
|
postitati 18.11.13 15:57
|
|
|
1. Kalameeste "veenvama argumendi" stiilis numbritega suurustamine on foorumites tavaline nähtus. Seisid sa kõrval, kust 5 liitrit välja sõeluti(?)
See remonditud ja paigatud vana paak võis pärast maha võtmist lihtsalt kuivanud plakki sisaldada, mis kõikide asjaolude valguses ühel heal päeval
süsteemis külmumisele kaasa aitas.
2. Jah, ikka saab ja oluliselt rohkem, kui esitatud hüpoteesarvutuses esitletud.
Annan võimaluse sul endal nüüd "ära arvata", mis on selles esitatud hüpoteesarvutusest täiesti välja jäetud.
Tsitaat: | Algselt postitas: V200
Tsitaat: | Algselt postitas: Raika42
/.../
Paagi punn oli lukus, keegi teine ligi ei saanud peale minu ja ausaltõeldes kahe kuu jooksul, umbes kahe paagitäiega (mis mõlemad olin võtnud nestest)
ei saanud ka paaki ca 5-7 L kondentsi tekkida....
Never say never... |
Tsitaat: | Algselt postitas: tl470487
Saab ja veel kuidas saab kondents tekkida ka 1 kuuga nii, et nii ongi: never say never .
|
Ega ikka ei saa küll 5 liitrit vett paaki kondenseeruda.
Väike näide:
Kui niiskel sügispäeval on 5 C sooja ja õhuniiskus on 100%, siis on 1 m3 õhus 6,8 g vett. Kui öösel langeb temperatuur -10 C peale, siis on 1 m3 õhus
2,3 g vett, mis tähendab, et 4,5 g kondenseerub välja. Oletame, et 80-liitrine kütusepaak on peaaegu tühi, ehk seal on 5 liitrit bensiini ja 75
liitrit õhku, sel juhul on paaki kondenseeruva vee hulk kõigest 0,3 g.
Bensiinis lahustub muide pisut vett ja see 0,3 g vett läheb paagist väga edukalt koos kütusega iseenesest välja ilma, et midagi halba teeks. Isegi
palju suuremate temperatuurikõikumiste puhul ei teki paaki rohkem kondensvett, kui bensiinis ära lahustub.
Ühesõnaga, kui kütusepaagi põhjas on vesi, siis on see sinna tangitud, mitte õhuniiskusest tekkinud.
Pakun, et paagis tekkiva kondensvee teema on suuresti kütusefirmade poolt üles puhutud.
Väga hea on ju naiivsele kliendile öelda, et tema auto mootor ei tööta mingi müstilise kondensvee pärast. Hoopis halvem variant oleks tunnistada, et
krabati kuskilt poole hinnaga mingi solkkütuse partii või et mõne tankla mahutitesse on väljast vett sattunud ja need on aastaid puhastamata. |
|
|
|
|
mrko
huviline
Registreerunud 01.11.08
Kasutaja on eemal
|
postitati 18.11.13 16:03
|
|
|
See kondensiteema tekkimine suvel üldse ja ca tunni ajaga paaki(Pärnu Alexelast sõit otse Viljandi piirini)- njahh, ei kommenteeri. Autol bensu luuk
mis lukustub koos kesklukuga ehk kellelegi raha võlgu kah pole. Autoga sai hommiku poole linnas tükk aega joristatud ilma probleemidetta kuni tuli
hakkas põlema ja sai tangitud 30L (paak mahutab 54L)"värsket" Alexelat peale. Tavaliselt tangin alati kas pool või täispaagi ja siis kuni tule
põlema süttimiseni.
Miks kohe midagi ette ei võtnud oli asi selles, et viga sai hakatud otsima autost mitte küttest ja hilisem tõestamine ei tõesta enam midagi.
Ja miks alles nüüd asjast kirjutasin- saatsin Alexelale veel ühe kirja, hiljem, milles avaldasin oma pettumust, kuid vastust saamata ununes teema
sahtlisse, kuni eilseni
|
|
|
arsi
huviline
Registreerunud 09.02.06
Asukoht: Lasila/ Helsinki
Kasutaja on eemal
Auto: Audi v8 3,6 aut.91, Audi V8 3,6 aut 89, Opel vectra B 1,8 Kia ceed gt line 2016. Subaru legacy
|
postitati 18.11.13 16:19
|
|
|
tl470487, miks see teema nii väga Sinu per.et torgib ? Oled Alexelaga kuidagi seotud ?
Fakt on see, et solkkütust leidub. Ei saa väita, et seda tahtlikult müüakse aga aegajalt ikkagi müüakse.
V8 ei anna mootoritöös väga tunda ja väände muutusest ka eriti aru ei saa aga keskmine kulu paagitäie kohta muutub 5,3l/ 100 km , st üleeelmine
paagitäis 12,5l/100km ja eelmine 17,8l/100km .
|
|
|
|
tl470487
aeg maha
Registreerunud 06.07.11
Asukoht: Tallinn
Kasutaja on eemal
|
postitati 18.11.13 16:25
|
|
|
Hea küsimus. Ilmselt sellepärast, et tankisin 13. juulil samast tanklast ja ei täheldanud mingit anomaaliat. Alexelaga ei oma mingit muud seost, kui
tavakliendi staatus. Olen ilmselt pragmaatik ja kellegi argumentideta väited ja paranoia stiilis avaldused lihtsalt ei kõneta "õige nurga alt" ning
siis tekib inertsist tahtmine "advokaadina" esineda.
Tsitaat: | Algselt postitas: arsi
tl470487, miks see teema nii väga Sinu per.et torgib ? Oled Alexelaga kuidagi seotud ?
Fakt on see, et solkkütust leidub. Ei saa väita, et seda tahtlikult müüakse aga aegajalt ikkagi müüakse.
V8 ei anna mootoritöös väga tunda ja väände muutusest ka eriti aru ei saa aga keskmine kulu paagitäie kohta muutub 5,3l/ 100 km , st üleeelmine
paagitäis 12,5l/100km ja eelmine 17,8l/100km . |
|
|
|
|
V200
huviline
Registreerunud 11.09.04
Asukoht: Los Angeles
Kasutaja on eemal
Auto: A6 2,6 Q, A4 1,8 T Multitronic, A4 1,8 TQ Avant Tiptronic, S4 3,0 TQ S tronic, Tesla S 85 kWh
|
postitati 18.11.13 17:05
|
|
|
Tsitaat: | Algselt postitas: tl470487
2. Jah, ikka saab ja oluliselt rohkem, kui esitatud hüpoteesarvutuses esitletud.
Annan võimaluse sul endal nüüd "ära arvata", mis on selles esitatud hüpoteesarvutusest täiesti välja jäetud. |
Aga milleks niisama jaurad? Esita oma arvutus.
Kui paagis tekkiva kondensvee ning kütuse teema huvitab, siis loe mõnda tõsisemat uurimust, mis sel teemal tehtud. Näiteks see USA Keskonnakaitse
Agentuuri lehel olev artikkel on päris informatiivne, allpool on juttu ka sellest, et etanooli abil vee paagist eemaldamine ei pruugi alati hea mõte
olla:
http://www.epa.gov/otaq/regs/fuels/rfg/waterphs.pdf
Aga juba seal olev üks lause ütleb enam-vähem kõik ära, mida arvata Eesti kütusefirmade jutust, et mõne auto paagi põhjast leitud ja mootori töös
häireid tekitanud vesi pole tanklast pärit, vaid on kondensvesi:
If precautions to prevent water from entering the fuel system are taken, water phase separation will likely not occur.
Ehk siis lühidalt, kui vett ei tangi, siis vett paagi põhja iseenesest ei teki.
Ära nüüd jälle ainsa argumendina ütle, et see on jama ja et sa oled palju targem, kui maailma ühe suurima teadusorganisatsiooni kütuseuuringute ja
-standardite osakonna spetsialistid.
|
|
|
tl470487
aeg maha
Registreerunud 06.07.11
Asukoht: Tallinn
Kasutaja on eemal
|
postitati 18.11.13 17:15
|
|
|
1. kursuse üliõpilane ütleb sulle, et see on toorik ja algeline arusaam.
Hästi, hale on see, et su hüpoteesist on puudu ajaline sümmeetria ning ringluses oleva kütuse temperatuuride vahemikud.
Tsitaat: | Algselt postitas: V200
Tsitaat: | Algselt postitas: tl470487
2. Jah, ikka saab ja oluliselt rohkem, kui esitatud hüpoteesarvutuses esitletud.
Annan võimaluse sul endal nüüd "ära arvata", mis on selles esitatud hüpoteesarvutusest täiesti välja jäetud. |
Aga milleks niisama jaurad? Esita oma arvutus.
Kui paagis tekkiva kondensvee ning kütuse teema huvitab, siis loe mõnda tõsisemat uurimust, mis sel teemal tehtud. Näiteks see USA Keskonnakaitse
Agentuuri lehel olev artikkel on päris informatiivne, allpool on juttu ka sellest, et etanooli abil vee paagist eemaldamine ei pruugi alati hea mõte
olla:
http://www.epa.gov/otaq/regs/fuels/rfg/waterphs.pdf
Aga juba seal olev üks lause ütleb enam-vähem kõik ära, mida arvata Eesti kütusefirmade jutust, et mõne auto paagi põhjast leitud ja mootori töös
häireid tekitanud vesi pole tanklast pärit, vaid on kondensvesi:
If precautions to prevent water from entering the fuel system are taken, water phase separation will likely not occur.
Ehk siis lühidalt, kui vett ei tangi, siis vett paagi põhja iseenesest ei teki.
Ära nüüd jälle ainsa argumendina ütle, et see on jama ja et sa oled palju targem, kui maailma ühe suurima teadusorganisatsiooni kütuseuuringute ja
-standardite osakonna spetsialistid. |
|
|
|
|
V200
huviline
Registreerunud 11.09.04
Asukoht: Los Angeles
Kasutaja on eemal
Auto: A6 2,6 Q, A4 1,8 T Multitronic, A4 1,8 TQ Avant Tiptronic, S4 3,0 TQ S tronic, Tesla S 85 kWh
|
postitati 18.11.13 17:29
|
|
|
Tsitaat: | Algselt postitas: tl470487
Hästi, hale on see, et su hüpoteegist on puudu ajaline sümmeetria ning ringluses oleva kütuse temperatuuride vahemikud.
|
Hüpotees on vist õigem sõna. Aga sa võid omalt poolt need puuduvad asjad ju lisada.
|
|
|
tl470487
aeg maha
Registreerunud 06.07.11
Asukoht: Tallinn
Kasutaja on eemal
|
postitati 18.11.13 17:36
|
|
|
Jah loomulikult, hüpotees, nagu ka varsemalt kasutatud. Androidi automaatkontroll käis üle ja muutis selle sõna sisestusel; parandan ära.
Tsitaat: | Algselt postitas: V200
Tsitaat: | Algselt postitas: tl470487
Hästi, hale on see, et su hüpoteegist on puudu ajaline sümmeetria ning ringluses oleva kütuse temperatuuride vahemikud.
|
Hüpotees on vist õigem sõna. Aga sa võid omalt poolt need puuduvad asjad ju lisada. |
|
|
|
|
JanariA4
huviline
Registreerunud 02.05.06
Asukoht: Tartu
Kasutaja on eemal
Auto: Skoda Octavia RS III
|
postitati 18.11.13 17:46
|
|
|
Tsitaat: | Algselt postitas: tl470487
Kust selline faktimõte, et kuskil tanklas on võimalik tankida samast mahutist, mida samal ajal täidetakse? Kas ise mõtlesid selle välja või sellele on
tehnilised argumendid?
Mõni valdkonna insener (jaama automaatika projekteerija) võiks seda kommenteerida, kas kaasaegses tanklas on selline asi tehniliselt üldse
võimalik.
Tsitaat: | Algselt postitas: JanariA4
Ise väldiksin tankimist ajal, mil käib tankla enda tankimine tsisternautost, kuna see lööb ka "elu käima" maaaluses mahutis. |
|
Võimalus saada segunenud kütust sulle juba seletati ära. Segunemine toimub, mis iganes viisil on.
Edasistes postitustes ründad ägedalt edasi aga maha jätad minu jutust fakti, et Alexela tunnistas viga oma tanklas. Meie olime paraku lihtsalt fakti
tunnistajaks (faktiks siis kütusefiltris olev vesi). Mingit kompensatsiooni vms. ma küll ei mäleta, kui aus olla- aga see selleks.
|
|
|
Raika42
klubiliige
Registreerunud 16.11.08
Asukoht: Pärnu
Kasutaja on eemal
Auto: A6 c4 2,5tdiQ; S6 c5 4,2Q; A4 b5 2,8Q
|
postitati 18.11.13 17:48
|
|
|
Tsitaat: | Algselt postitas: tl470487
Saab ja veel kuidas saab kondents tekkida ka 1 kuuga nii, et nii ongi: never say never .
PS: igas korralikus bensukas on müügil kütusesüsteemi antifriis ja seda kasutab linnamees, eriti jupiti autot kasutades, vähemalt 2 korda aastas: enne
palava suve algust ja enne külmade algust. Sobib ka muidugi 98% piiritus aga doseeritud antifriisi saadavus kindlasti hõlpsam.
Täielik totrus on igatahes sellises olukorras paagi tühjendamine.
Tsitaat: | Algselt postitas: Raika42
/.../
Paagi punn oli lukus, keegi teine ligi ei saanud peale minu ja ausaltõeldes kahe kuu jooksul, umbes kahe paagitäiega (mis mõlemad olin võtnud nestest)
ei saanud ka paaki ca 5-7 L kondentsi tekkida....
Never say never... | |
Kuule, naljamees.
Kuu-kahega ei teki paaki sellist kondentsi hulka ka mitte kõige niiskemates ja suurte temperatuurikõikumistega oludes.
Paak võis vana ja lapitud olla, aga anna andeks- seal ei olnud mingit "plakki" ega muud jama. Sai KORRALIKULT puhtaks ja KORRALIKULT korda.
See antifriisi kasutamine on ka jaburus. Ei ole seda ennem vaja läinud ja ei ole ka pärast. Kas ikka tasub profülaktika mõttes igasugust jama omale
igaks juhuks paaki ajada?
Totrus oleks see segu sinna paaki jätta ja mingi antifriisiga "ravima" hakata, mitte välja pumbata.
Kui seda foorumit siin lugeda, siis iga päev peaks mingit sodi paaki lükkama, et auto meie kütusega töötaks. Ime ka siis, et on mustmiljon teemat kus
auto puterdab ja ei tööta õieti kui kütuse osakaal paagis on marginaalne võrreldes muu profülaktilise keemiaga.
Samuti ei olnud Sina seal kõrval kui see jama paagist välja pumbati, niiet ei tasu oletada ega klähvida huupi sellepärast, et Sinu jaoks see juhtum
uskumatuna tundub.
|
|
|
Remo
huviline
Registreerunud 06.08.10
Asukoht: Kuressaare
Kasutaja on eemal
Auto: Mercedes-Benz , BMW , Audi
|
postitati 18.11.13 17:58
|
|
|
Tsitaat: | Algselt postitas: tl470487
Kust selline faktimõte, et kuskil tanklas on võimalik tankida samast mahutist, mida samal ajal täidetakse? Kas ise mõtlesid selle välja või sellele on
tehnilised argumendid?
Mõni valdkonna insener (jaama automaatika projekteerija) võiks seda kommenteerida, kas kaasaegses tanklas on selline asi tehniliselt üldse
võimalik.
|
Miks siis ei saa. Muidugi saab, mis sa arvad, et tankla pannakse selleks ajaks kinni, kui kütuseveok ette sõidab.
Got ARB and nitrous?
|
|
|
|
mtaudi
huviline
Registreerunud 26.02.07
Asukoht: Tallinn
Kasutaja on eemal
Auto: Golf Variant '17
|
postitati 18.11.13 18:03
|
|
|
Tsitaat: | Algselt postitas: Remo
Miks siis ei saa. Muidugi saab, mis sa arvad, et tankla pannakse selleks ajaks kinni, kui kütuseveok ette sõidab. |
Ega ikka ei saa küll.
Igale kütusele on mitu mahutit ja kui mõnda nendest hetkel täidetakse, siis sellest paagist ei saa Sa midagi kätte. Värskelt täidetud paagist ei saa
ka peale auto lahkumist veel midagi kätte, vaid alles mõne aja möödudes. Seda juhib automaatika, et paagi põhjast ülesse lendlev sodi Sinu auto paaki
ei satuks - kuskil kütusemüüja lehel on säärane seletus ka lisatud või siis oli lisatud.
Mõned aastat tagasi, kui mõnes tanklas veel iga kütuse kohta ainult üks paak oli, oli ka tõesti selliseid olukordi, et ei saanudki ennem kütust, kui
mingi tunnike või nii peale täitmist oli möödas - siis tehtigi seda valdavalt öösel, et mitte müüki segada.
|
|
|
Remo
huviline
Registreerunud 06.08.10
Asukoht: Kuressaare
Kasutaja on eemal
Auto: Mercedes-Benz , BMW , Audi
|
postitati 18.11.13 18:24
|
|
|
Võib olla tõesti. Sel juhul võtan sõnad tagasi, my bad
Got ARB and nitrous?
|
|
|
|
real-illusion
huviline
Registreerunud 27.09.11
Asukoht: FIN-EST
Kasutaja on eemal
Auto: A6 3.0 TDI 165 kw Q
|
postitati 18.11.13 18:37
|
|
|
Tsitaat: | Algselt postitas: Remo
Tsitaat: | Algselt postitas: tl470487
Kust selline faktimõte, et kuskil tanklas on võimalik tankida samast mahutist, mida samal ajal täidetakse? Kas ise mõtlesid selle välja või sellele on
tehnilised argumendid?
Mõni valdkonna insener (jaama automaatika projekteerija) võiks seda kommenteerida, kas kaasaegses tanklas on selline asi tehniliselt üldse
võimalik.
|
Miks siis ei saa. Muidugi saab, mis sa arvad, et tankla pannakse selleks ajaks kinni, kui kütuseveok ette sõidab. |
Ise suvel eestis käies ootasin ca 30 mini, et kütust saada Tüütu oli, aga
mis teha. Ei viitsind tagasi ka keerata, et teise tankla minna ca 10 km eemal... Nii kaua, kui pumpas ootasime, siis võisid kõik rõõmsalt tankida
Life is tough.
It`s tougher if you`re stupid.
|
|
|
|
Remo
huviline
Registreerunud 06.08.10
Asukoht: Kuressaare
Kasutaja on eemal
Auto: Mercedes-Benz , BMW , Audi
|
postitati 18.11.13 18:53
|
|
|
Ise just arvasingi selle pärast teisiti, sest et olen üsna tihti samal ajal tanklas tankinud, kui kütuseveok seal pumpab, kordagi ei ole midagi seisma
pandud ega ootama pidanud. Sellisel juhul peab mtaudi jutt paika, et on mitu mahutit ühel kütusel.
Got ARB and nitrous?
|
|
|
|
rulamees
huviline
Registreerunud 13.10.03
Asukoht: Lõuna Eesti
Kasutaja on eemal
Auto: 2x Audi B4 2.0 automaat ABK, CBT
|
postitati 18.11.13 20:12
|
|
|
Unustage see mitme mahuti teema küll ära. Selline asi võibolla ainult mingites väga suurtes tanklates. Kui vaadata seda kohta kus tsistern enda kütust
maha tangib siis seal on igal torul silt küljes. Ja ei ole ma seal veel näinud, et oleks näiteks mitu 98 sildiga toru. Ja maapealsete tünnidega
tanklates on enamasti suurel tünnil vaheseinad lihtsalt vahel. Mitme mahuti teemast saab rääkida tsistern auto puhul. Seal ongi suur tünn vaheseintega
eraldatud erinevate kütuste jaoks ja peaks olema tünnis sees ka "lainemurdjad" et üldse oleks võimalik pooltühja tünniga sõita. Ja samamoodi olen
näinud väga palju kordi Statoilis kuidas töötaja mõõdulatiga mõõdab kütuse taset tünnis. Lihtsalt kakub maast kaane ülesse ja ajab lati sisse ja
kirjutab numbrid ülesse. Ja mõõtmisi teeb täpselt sama palju kui on tanklas kütuse sorte.
Tuleb ainult meelde mõned aastad tagasi olnud juhtum, kus tankur auto juht ajas maha laadimisel torud segamini ja lajatas diisli bensiini
mahutisse.
Samamoodi on tanklat väga kerge saboteerida, kuna enamasti asuvad need mahuti täitmise torud kuskil tankla taga ja piisab ainult nr 10 võtmest, et
näiteks sildid ära vahetada ja ongi järgmisel täitmisel diisel ja bensiin segamini.
|
|
|
Lehekülgi: 1 2 3 4 .. 8 |
|