Lehekülgi: 1 2 |
kopter
huviline
Registreerunud 19.09.10
Kasutaja on eemal
|
postitati 19.09.10 19:08
|
|
|
turbodiisli chip tuning
Tervus kõigile!
Oskab keegi äkki rääkida turbodiisli kiipimisest.Teooriat olen uurinud ja igati tore asi tundub see tuning.On aga kogemusi mootori vastu pidavuse või
mis iganes muude probleemide koha pealt.Mujal foorumitest on väga vastakaid arvamusi,mõni väidab et keerab turbo nahka jne aga samas jälle kiidetakse
taevani.Äkki oskab keegi usaldusväärset kohta soovitada kuhu pöörduda.(Endal muidu a4 2,0 td(105kW) 2008 a)
Ette tänades.....
|
|
|
Samzik
klubiliige
Registreerunud 12.09.04
Asukoht: Tallinn
Kasutaja on eemal
Auto: Passat 1.9/96kw 4WD 2004, audi 90 2.1/134kw q 87A
|
|
prj
klubiliige
Registreerunud 04.12.08
Asukoht: Tallinn
Kasutaja on eemal
Auto: S8 D4, A4 B9 2.0TQ, Cupra Born
|
postitati 19.09.10 23:53
|
|
|
Diisli chiptuningu puhul reeglina lihtsalt suurendatakse turborõhku.
Turbo kulub küll teoreetiliselt mingil määral rohkem, aga vaevalt, et see suures plaanis märgatav oleks.
|
|
|
|
Samzik
klubiliige
Registreerunud 12.09.04
Asukoht: Tallinn
Kasutaja on eemal
Auto: Passat 1.9/96kw 4WD 2004, audi 90 2.1/134kw q 87A
|
postitati 20.09.10 19:09
|
|
|
Uutel vagidel on siduri kestvus kah küsitav.
Pakkuda uus Haldex õlipumba elektrimootor. E parandan mittetöötava mootori+uued tihendid. Mbl: 55 55 88 55.
|
|
|
|
mclx
huviline
Registreerunud 04.10.05
Asukoht: stabiilselt Tallinn - Võru
Kasutaja on eemal
Auto: C7 Quattro
|
postitati 21.09.10 14:06
|
|
|
Ja turbo rõhku suurendatakse kütuse koguse arvelt, ehk mida rohkem kütust silindrisse paisatakse, seda rohkem heitgaase ja seda suurem rõhk turbol
tänu heitgaasidele. Ehk tegelikult chpiga keeratakse kütust peale.
Ei usu jah, et selle mootoriga midagi väga juhtub.
|
|
|
|
prj
klubiliige
Registreerunud 04.12.08
Asukoht: Tallinn
Kasutaja on eemal
Auto: S8 D4, A4 B9 2.0TQ, Cupra Born
|
postitati 21.09.10 14:34
|
|
|
Tsitaat: | Algselt postitas: mclx
Ja turbo rõhku suurendatakse kütuse koguse arvelt, ehk mida rohkem kütust silindrisse paisatakse, seda rohkem heitgaase ja seda suurem rõhk turbol
tänu heitgaasidele. Ehk tegelikult chpiga keeratakse kütust peale.
Ei usu jah, et selle mootoriga midagi väga juhtub. |
Su loogika on vale. Aju teab, kui palju rõhku on. Kui lihtsalt kütust lisada, siis ei juhtu rõhuga suurt midagi, kuna rõhujuhtimine on elektrooniline.
|
|
|
|
Samzik
klubiliige
Registreerunud 12.09.04
Asukoht: Tallinn
Kasutaja on eemal
Auto: Passat 1.9/96kw 4WD 2004, audi 90 2.1/134kw q 87A
|
postitati 21.09.10 15:24
|
|
|
Kuida ta loogika vale on? Minuarust kül täitsa õige. Ilma kütust lisamata ei juhtuks midagi. See, et rõhku reguleeritakse ajuga see on kah siililegi
selge. Aju määrab ära millisel rõhul ja pööretel kui palju kütust tuleb anda arvestades kaasipedaali asendit.
Pakkuda uus Haldex õlipumba elektrimootor. E parandan mittetöötava mootori+uued tihendid. Mbl: 55 55 88 55.
|
|
|
|
prj
klubiliige
Registreerunud 04.12.08
Asukoht: Tallinn
Kasutaja on eemal
Auto: S8 D4, A4 B9 2.0TQ, Cupra Born
|
postitati 21.09.10 15:43
|
|
|
Tsitaat: | Algselt postitas: Samzik
Kuida ta loogika vale on? Minuarust kül täitsa õige. Ilma kütust lisamata ei juhtuks midagi. See, et rõhku reguleeritakse ajuga see on kah siililegi
selge. Aju määrab ära millisel rõhul ja pööretel kui palju kütust tuleb anda arvestades kaasipedaali asendit. |
See lause on täiesti vale:
Tsitaat: | Ja turbo rõhku suurendatakse kütuse koguse arvelt, ehk mida rohkem kütust silindrisse paisatakse, seda rohkem heitgaase ja seda
suurem rõhk turbol tänu heitgaasidele. |
Asi toimib täpselt vastupidi ja kütusesegu muutmine rõhku küll mitte kuidagi ei mõjuta.
|
|
|
|
mclx
huviline
Registreerunud 04.10.05
Asukoht: stabiilselt Tallinn - Võru
Kasutaja on eemal
Auto: C7 Quattro
|
postitati 21.09.10 16:12
|
|
|
Räägime siin ikagist diislist, mitte bensukast. Diiselkütust põleb silindris täpselt niipalju, kui on seal õhku. Kui nüüd diislil ainult õhukogust
suurendada (a la turborõhku tõsta) on kasutegur väike kuna ei ole piisavalt kütet. Energia vabaneb ikagi kütuse põlemisel, mitte õhu põlemisel. Ja
kuna turbo toimib heitgaaside pealt, suurendab see ka sisselaske õhukogust. On loogiline või ei?
Bensukal käib natuke vastupidi, kus reguleeritakse vastavalt õhukogusele kütet.
|
|
|
|
prj
klubiliige
Registreerunud 04.12.08
Asukoht: Tallinn
Kasutaja on eemal
Auto: S8 D4, A4 B9 2.0TQ, Cupra Born
|
postitati 21.09.10 17:22
|
|
|
Tsitaat: | Algselt postitas: mclx
Räägime siin ikagist diislist, mitte bensukast. Diiselkütust põleb silindris täpselt niipalju, kui on seal õhku. Kui nüüd diislil ainult õhukogust
suurendada (a la turborõhku tõsta) on kasutegur väike kuna ei ole piisavalt kütet. Energia vabaneb ikagi kütuse põlemisel, mitte õhu põlemisel. Ja
kuna turbo toimib heitgaaside pealt, suurendab see ka sisselaske õhukogust. On loogiline või ei?
Bensukal käib natuke vastupidi, kus reguleeritakse vastavalt õhukogusele kütet. |
See tekst, mis sa kirjutad oleks õige, kui autol ei oleks peal mitte mingisugust EFI süsteemi ega rõhu piirangut.
Ka diislil on õhulugeja. Aju pritsib kütust õhu hulga/pedaali asendi järgi. Suurendades ajus turborõhku pritsib aju automaatselt rohkem kütust.
EFI süsteemid töötavad just nii, vahet pole, kas bensu, diisli, gaasi või mille iganes muu puhul. Diisli ja bensiinimootori vahe EFI seisukohalt on
sisuliselt selles, kuidas piiratakse mootori võimsust. Muidugi GDI mootori puhul ka seda erinevust enam ei ole.
Alati mõõdetakse ära õhukogus ja küsitava jõu hulk ning sõltuvalt sellest antakse peale kütust.
Kuna aju juhib just nimelt rõhku (mille saab välja arvutada õhulugeja näidust, kui MAP andurit pole), siis kütuse kogust suurendades hakkab sul asi
mingi hetk tahmama ainult, kuna rõhk ja õhukogus jäetakse samaks. Mingil määral tuleb jõudu juurde küll, kuid turborõhu suurendamise puhul hakkab aju
juba ise rohkem kütust peale andma ning jõu kasv on suurem. Peale seda võib veel natuke kütust lisada ja asi toimib veel paremini.
Diisli puhul on lihtsalt segu rikastamisest rohkem kasu, kui otsepritseta bensiinimootori puhul, kuid üldjoontes töötab EFI ühtemoodi ning sellega sa
panedki praegu puusse - sa alustad kütusest, tegelikult tuleb alustada õhust (rõhust) ja siis vaadata kütust.
Sa räägid ise endale vastu - "Diiselkütust põleb silindris täpselt niipalju, kui on seal õhku." jah, just nii on. Täisgaasil jääb sul peale kütuse
lisamist mingi hetk õhust puudu ning järgnev kütuse lisamine enam ei aita, turbo rõhk aga ei tõuse, sest aju laseb selle solenoidi abil maha.
|
|
|
|
Samzik
klubiliige
Registreerunud 12.09.04
Asukoht: Tallinn
Kasutaja on eemal
Auto: Passat 1.9/96kw 4WD 2004, audi 90 2.1/134kw q 87A
|
postitati 22.09.10 04:48
|
|
|
Ok ütleme siis nii, aju annab kütte koguse ja juhib rõhku, jägides andureid ja kaasipedaalile vastavalt. Lõppkokkuvõttes ei oma tavakasutajale
chippimisel mitte mingit tähtsust mida tehakse ennem, kas antakse kütet või loetakse sissetulnud õhku aju softis. Seega sellele vaidlusel siin teemas
pole ju mõtet? Usun, et sul on teadmised (üsna head) mis toimub ennem ja mis on mille põhjus, aga kas see on oluline siin teemas no ma ei tea... Ja
mclx jutust ju peab paika, et kui kaasi põhja vajutad siis chipiga lubatakse kõrgemat rõhku (enamasti) ja kõrgemal rõhul rohkem kütet, mis tähendab
suuremat koormust kogu mehaanilisele osale. Turbo, käigukast, sidur, mootor, suureneb kulumine ja ka materjali väsimine. Tehase varu mootoritele
väheneb iga aastaga, kuna tehast huvitab ainult 100tkm mis ajal nad garantiid pakuvad. Uuemal ajal masu ajal on hakatud pakkuma ka piiranguta 2A, see
tähendab, et nad peavad natuke rohkem pingutama. Aga vähe on neid kes päriselt 2aasta jooksul 100t ja rohkem sõidavad, seega mehaanika läheb ikka
nõrgmaks järjest, et hoida kokku tootmis kulusid.
2008 Aasta autot tuuniks ma näiteks saksa auto moto klubis, või üldse soomes stendis (odavam parem tulemus). Võimalik, et on ka audidele on olemas
koht kus tehase garantiilistele autodele chippe saab ATB teeb aga neid vist eestis ei paigaldata. See annab kindluse, et asi on korralik ja
kvaliteetne ja ei pea muretsema.
Pakkuda uus Haldex õlipumba elektrimootor. E parandan mittetöötava mootori+uued tihendid. Mbl: 55 55 88 55.
|
|
|
|
prj
klubiliige
Registreerunud 04.12.08
Asukoht: Tallinn
Kasutaja on eemal
Auto: S8 D4, A4 B9 2.0TQ, Cupra Born
|
postitati 22.09.10 07:29
|
|
|
Tsitaat: | Algselt postitas: Samzik
Ja mclx jutust ju peab paika, et kui kaasi põhja vajutad siis chipiga lubatakse kõrgemat rõhku (enamasti) ja kõrgemal rõhul rohkem
kütet |
Jah, aga see kõrgem rõhk ei tulene sellest, et rohkem kütet antakse, vaid vastupidi. Väike, aga oluline detail.
Lõppkasutajal tõesti vahet ei ole.
|
|
|
|
rainer9968
huviline
Registreerunud 02.03.08
Asukoht: Põltsamaa
Kasutaja on eemal
Auto: A4 1,9TDI
|
postitati 22.09.10 12:14
|
|
|
Ma lollina küsiks juurde, et nagu aru saan siis chipi lisades peaks kütusekulu kasvama, kuna kütusekogused suurenevad rõhu suurenedes. Samas kõik
räägivad, et chipi lisades kütusekulu väheneb ca 0,5 -1 l/100 km kohta.
Teiseks pidi chipiga turbo max rõhk alla minema ehk turbo puhub korralikult juba 1700 rpmi juures varasema 2300 rmi kohta. Kas need väited vastavad
tõele.
|
|
|
prj
klubiliige
Registreerunud 04.12.08
Asukoht: Tallinn
Kasutaja on eemal
Auto: S8 D4, A4 B9 2.0TQ, Cupra Born
|
postitati 22.09.10 12:18
|
|
|
Tsitaat: | Teiseks pidi chipiga turbo max rõhk alla minema ehk turbo puhub korralikult juba 1700 rpmi juures varasema 2300 rmi kohta. Kas
need väited vastavad tõele. |
Mõte on sul õige, aga sõnastus väga vale. Mitte "max rõhk ei lähe alla", vaid PÖÖRE, millel sama rõhk, nagu varem saavutatakse, läheb alla. Max.
rõhk ise läheb just üles.
Jah, see vastab tõele.
|
|
|
|
Samzik
klubiliige
Registreerunud 12.09.04
Asukoht: Tallinn
Kasutaja on eemal
Auto: Passat 1.9/96kw 4WD 2004, audi 90 2.1/134kw q 87A
|
postitati 22.09.10 12:34
|
|
|
Hea kivi puhul peaks olema seade täpsem kui tehase oma (sealt ka kütte sääst), on minu võhiklik arvamus. Seda ehk teab küll prj paremini.
Aga miks turbo varem rakendub jääb arusaamatuks kaart täpsem?.
Jõudu tuleb ju juurde kül aga kütuse kulu oleneb ju ikka selllest kas sa seda jõud ka kasutad. Palju sa ikka sõidada täiskaasiga kiirendades?
Samas ma ei saa näiteks aru sellest, et miks tehase aju puhul vajub turbo rõhk ära lõpus, kui tegelikult suudaks turbo toota lõpuni rõhku. Näiteks 1.8
20v turbo hoiab 1.8 l 8v mootori peal 1 bar rõhku 1500 rpm kuni 6500 ehk piirajani. Turbot juhitakse mehaaniliselt. Võimalik, et muidugi ta toodab
seal hulga vähem mahtu ja sellest ka erinevus aga siis ei kannataks ju 110kw aju 132kw mootori peal üldse chippimist.
Prj kas on võimalik ka modifitseerida auto erksust kiviga, et kui suurel kaasi vajutusel kui järsku hüppab nö? Jube hea oleks kui saaks ka chipitud
autoga rahulikult sõita. Vw bora (85kw) näiteks oli jube ergas, kõrvad olid koguaeg kukla taga nagu kaasile vajutasid. Passat (96kw) see eest on mõnus rahulik pensjonäri pill, läheb siis kui ikka
rohkem pressid. Mõlemad olid 4wd.
Pakkuda uus Haldex õlipumba elektrimootor. E parandan mittetöötava mootori+uued tihendid. Mbl: 55 55 88 55.
|
|
|
|
prj
klubiliige
Registreerunud 04.12.08
Asukoht: Tallinn
Kasutaja on eemal
Auto: S8 D4, A4 B9 2.0TQ, Cupra Born
|
postitati 22.09.10 14:29
|
|
|
Tsitaat: | Algselt postitas: Samzik
Hea kivi puhul peaks olema seade täpsem kui tehase oma (sealt ka kütte sääst), on minu võhiklik arvamus. Seda ehk teab küll prj
paremini. |
Ei tea, ei ole diislit seadistanud ja ei võta sõna selle koha pealt.
Tsitaat: | Aga miks turbo varem rakendub jääb arusaamatuks kaart täpsem?. |
mclx seletas väga hästi, miks.
Tsitaat: | Samas ma ei saa näiteks aru sellest, et miks tehase aju puhul vajub turbo rõhk ära lõpus, kui tegelikult suudaks turbo toota
lõpuni rõhku. Näiteks 1.8 20v turbo hoiab 1.8 l 8v mootori peal 1 bar rõhku 1500 rpm kuni 6500 ehk piirajani. Turbot juhitakse mehaaniliselt.
Võimalik, et muidugi ta toodab seal hulga vähem mahtu ja sellest ka erinevus aga siis ei kannataks ju 110kw aju 132kw mootori peal üldse
chippimist. |
Sellepärast, et tehase seade on tehtud kestmiseks. Praktika näitab, et AEB 140kw peale chipitud mootoritel surevad turbod varem ära, kui 110kw.
See "turbo suudab" on nii lambijutt tegelikult... turbo suudab ka 2 bari toota, pane WG alumisse ossa minevale voolikule pime ette ja vaata palju
asjad kestavad.
Tsitaat: | Prj kas on võimalik ka modifitseerida auto erksust kiviga, et kui suurel kaasi vajutusel kui järsku hüppab nö? Jube hea oleks
kui saaks ka chipitud autoga rahulikult sõita. Vw bora (85kw) näiteks oli jube ergas, kõrvad olid koguaeg kukla taga nagu kaasile vajutasid. Passat (96kw) see eest on mõnus rahulik pensjonäri pill, läheb siis kui ikka
rohkem pressid. Mõlemad olid 4wd. |
Kõik on võimalik. Küsimus on rahas, mida sa selle eest maksta soovid.
|
|
|
|
jyrisoo
huviline
Registreerunud 06.10.07
Asukoht: Tallinn, www.chip.ee
Kasutaja on eemal
Auto: Audi Cabrio 1,9TDI
|
postitati 23.09.10 19:36
|
|
|
Tsitaat: | Algselt postitas: prj
Diisli chiptuningu puhul reeglina lihtsalt suurendatakse turborõhku.
Turbo kulub küll teoreetiliselt mingil määral rohkem, aga vaevalt, et see suures plaanis märgatav oleks. |
Diisli puhul muudetakse süüte, turbo ja küttegraafikut. Turbo rõhku tõstetakse minimaalselt aga graafik on lamedam, st et rõhk kestab lõpuni. Kui vaid
rõhku tõsta, siis pole ju chipi vaja, MBC ajab ka asja ära. Proovitud ka, minekule väga ei mõjunud.
|
|
|
|
prj
klubiliige
Registreerunud 04.12.08
Asukoht: Tallinn
Kasutaja on eemal
Auto: S8 D4, A4 B9 2.0TQ, Cupra Born
|
postitati 23.09.10 19:57
|
|
|
Tsitaat: | Algselt postitas: jyrisoo
Diisli puhul muudetakse süüte, turbo ja küttegraafikut. Turbo rõhku tõstetakse minimaalselt aga graafik on lamedam, st et rõhk kestab lõpuni. Kui vaid
rõhku tõsta, siis pole ju chipi vaja, MBC ajab ka asja ära. Proovitud ka, minekule väga ei mõjunud. |
Ei mõjugi väga metsikult, sest kütet ei ole piisavalt.
Rõhuga on nii, et kui mootor normaalselt hingab, siis on isegi 0.2 bari muutus väga suur.
Õhu hulk, mis mootorist läbi käib on ikkagi mootori VE taga kinni...
Diisli süütest ei tea ma üldse midagi, ehk kui mingi diisliga masina soetan tekib suurem motivatsioon asja uurida
|
|
|
|
Samzik
klubiliige
Registreerunud 12.09.04
Asukoht: Tallinn
Kasutaja on eemal
Auto: Passat 1.9/96kw 4WD 2004, audi 90 2.1/134kw q 87A
|
postitati 28.09.10 05:26
|
|
|
Alati on huvitanud kas diislil saab kütesegu lahjaks minna ja mis selle tagajärg on? Või ei juhtu diisli puhul midagi? Ehk siis kui õhku antakse
rohkem peale kui kütust on. Mõte selles, et kui auto ära chippida ja õhu torustik jämedamaks läheb kas siis läheb segu lahjaks? Muidugi õhulugeja
peaks õhu ikka ära lugema. Kuigi näiteks minu autol kui viskas turbo otsast toru minema siis auto suitses ikka väga jubedalt rõhu puudumisel, kuigi
rõhu andur asub enne sisselaske kollet, tundub, et seda ei arvestatud mingil põhjusel. Võimalik et on ka rõhu anduri rike.
Pakkuda uus Haldex õlipumba elektrimootor. E parandan mittetöötava mootori+uued tihendid. Mbl: 55 55 88 55.
|
|
|
|
prj
klubiliige
Registreerunud 04.12.08
Asukoht: Tallinn
Kasutaja on eemal
Auto: S8 D4, A4 B9 2.0TQ, Cupra Born
|
postitati 28.09.10 08:58
|
|
|
Otsepritsega diislil on alati õhku tunduvalt rohkem, kui kütust.
Samamoodi, nagu ka FSI (GDI) bensiinimootoril.
Toru jämeduse muutmisest ei muutu mitte midagi, kuna pudelikaelaks jääb alati kõige halvemini voolav koht (milleks mingi hetk saab õhulugeja).
Turbo ära viskamisel asi ei käi, sest pole tehtud töötama ilma selleta.
|
|
|
|
Samzik
klubiliige
Registreerunud 12.09.04
Asukoht: Tallinn
Kasutaja on eemal
Auto: Passat 1.9/96kw 4WD 2004, audi 90 2.1/134kw q 87A
|
postitati 28.09.10 10:46
|
|
|
Kui ma muudan toru jämedust rõhu anduri koha pealt, siis rõhk torus reaalselt langeb anduril, kuna jämedamas torus on rõhk väiksem kui peenemas
pidasin silmas, muutub ka voolu kiirus. Seega aju näeb väiksemat rõhku ja peaks geomeetriat teisiti juhtima, kuna diislil on turbol geomeetria mitte
wg klapp. Võibolal on mõlemad pole päris kindel. Aga ilmselt primaarne infoallikas on siiski õhulugeja ja rõhu anduri funktsioon on pigem rikke
teavitus. Muidu oleks auto ise segu maha keeranud. Samas tekib kartus, et kuna mootori tuli põlema ei läinud siis võib olla defektne ka rõhu andur.
Ja mina isiklikult arvan, et kõige kitsam koht on turbost väljuv toru. Mille mõõt on mingi 38mm seest hea juhul.
Pakkuda uus Haldex õlipumba elektrimootor. E parandan mittetöötava mootori+uued tihendid. Mbl: 55 55 88 55.
|
|
|
|
kylaline90
huviline
Registreerunud 11.09.06
Asukoht: Tartumaa
Kasutaja on eemal
Auto: C4
|
postitati 28.09.10 11:49
|
|
|
Tsitaat: | Algselt postitas: Samzik
Alati on huvitanud kas diislil saab kütesegu lahjaks minna ja mis selle tagajärg on? Või ei juhtu diisli puhul midagi? Ehk siis kui õhku antakse
rohkem peale kui kütust on. Mõte selles, et kui auto ära chippida ja õhu torustik jämedamaks läheb kas siis läheb segu lahjaks? Muidugi õhulugeja
peaks õhu ikka ära lugema. Kuigi näiteks minu autol kui viskas turbo otsast toru minema siis auto suitses ikka väga jubedalt rõhu puudumisel, kuigi
rõhu andur asub enne sisselaske kollet, tundub, et seda ei arvestatud mingil põhjusel. Võimalik et on ka rõhu anduri rike. |
Minu arvamus on, et kui diislil läheb segu lahjaks ehk kui turbo puhub meeletult peale, siis kaob lihtsalt minek ning ei midagi muud. AEL ja AAT 2.5
TDI motol on suhteliselt tihti probleeme põhjustanud rõhukojast WG-sse jooksev peenike metallist toruke, mis ummistuma kipub. Kui toru on umbes, ei
avane ka WG klapp. Olen mitu korda seda toru rookinud ning seda ikka põhjusel, et minek kaob teatud pööretel ära.
Seetõttu olen kah arvamusel, et kui vahetada chip, siis ei piirduta ainult rõhu muutmisega.
|
|
|
|
prj
klubiliige
Registreerunud 04.12.08
Asukoht: Tallinn
Kasutaja on eemal
Auto: S8 D4, A4 B9 2.0TQ, Cupra Born
|
postitati 28.09.10 23:28
|
|
|
Tsitaat: | Algselt postitas: Samzik
Kui ma muudan toru jämedust rõhu anduri koha pealt, siis rõhk torus reaalselt langeb anduril, kuna jämedamas torus on rõhk väiksem kui peenemas
pidasin silmas, muutub ka voolu kiirus. Seega aju näeb väiksemat rõhku ja peaks geomeetriat teisiti juhtima, kuna diislil on turbol geomeetria mitte
wg klapp. Võibolal on mõlemad pole päris kindel. Aga ilmselt primaarne infoallikas on siiski õhulugeja ja rõhu anduri funktsioon on pigem rikke
teavitus. Muidu oleks auto ise segu maha keeranud. Samas tekib kartus, et kuna mootori tuli põlema ei läinud siis võib olla defektne ka rõhu andur.
Ja mina isiklikult arvan, et kõige kitsam koht on turbost väljuv toru. Mille mõõt on mingi 38mm seest hea juhul. |
Väga palju segast juttu.
Kui jutt on rõhu, ehk siis MAP andurist, siis mingi suvalise toru muutmisest küll mingit vahe ei tule.
Kui õhulugeja (MIS EI OLE RÕHUANDUR) asetada suuremasse torusse, siis selle näit loomulikult langeb.
|
|
|
|
Kjaups
huviline
Registreerunud 15.06.06
Asukoht: Ida, Tapa, Tallinn
Kasutaja on eemal
Auto: A6 01a 2,4, KIA 1.6
|
postitati 30.11.10 08:14
|
|
|
Ei hakka uut teemat tegema.
Oskab õelda ka, et palju oleks siiski teema alguses mainitud mootoril kasu mingist chipist?
Ise oman ka samat mootorit, kuid 2005 aasta oma.
|
|
|
Amadeus
klubiliige
Registreerunud 08.10.02
Asukoht: Tartumaa
Kasutaja on eemal
Auto: C7q
|
postitati 30.11.10 16:33
|
|
|
Tsitaat: | Algselt postitas: Kjaups
Ei hakka uut teemat tegema.
Oskab õelda ka, et palju oleks siiski teema alguses mainitud mootoril kasu mingist chipist?
Ise oman ka samat mootorit, kuid 2005 aasta oma. |
MTM pakub pisut võimsuse ja väände kasvu 103kW/320Nm -> 130kW/390Nm. Peaks tagumendiga tundav kasu olema.
|
|
|
Lehekülgi: 1 2 |
|