Mõnel tsiklimehel on vist eluisu otsas...
Situatsioon: eile kella ~18:30 paiku ootasin ristmikul oma rohelise tule süttimist, et vasakule keerata. Roheline süttis, lasin veel paaril ristmikku
ületaval autol ära sõita, kes niigi juba punasega ristile ronisid ja tänu eriti uimasele olekule ja sellele, et kedagi minu taga ei tulnud ei andnud
kohe pedaali vaid kiirendusin üliaeglaselt. Järgmine hetk räme pidurivilin minust vasakult lähenemas. Mitte midagi erilist näha ega mõelda ei jõudnud
vaid jäin paugust seisma tagasi ja minu eest vihises päris viisaka kiirusega tsikkel pidurivilina saatel auto esiosast mööda. Vend sai kuidagi vaevu
hoo maha, et enda ees sõitvatele masinatele mitte sisse sõita. Peale seda ma ei suutnud ära vihastada, vend keeras ennast korraks ringi ja vibutas
minu poole täiega rusikat ???? Mul hing täis paugust paremale ja vennale vilinal järgi. Sain vennale kõrvale proovisin teda kinni peatada, et
pasunasse sõita. Vend valis trajektooriks vastassuunavööndi ja andis vastutulevate autode poole minna. Need suutsid kuidagi ühele reale ära kibedalt
mahtuda, et mitte otsalaksu tsikliga teha. Nii ma siis loobusin 
Otsa ringi keerates ja tagasi sõites puhusin veel pisut juttu kahe autojuhiga, kellest üks oli kõrvalreale tõmmates oma esistange teisele kärukonksu
otsa väheke kriimustanud.
Kuradi kahju, et tsikli numbrimärki ei näinud muidu oleks lasknud vennal koduukse ees midagi maha võtta.
Teine variant... Kui kellelgi on musta värvi bike eile Tartus tuuri pandud, siis arvata on ega seda ratast vist terves tükis ilmselt pole, sest eriti
tsiklisti riides vend küll polnud, aga kiiver oli raisal peas seega nägu kah ei näinud 
Järeldused tehke ise...
Hea auto on palju autosid...
|
|