Sellest võiks lausa pool romaani kirjutada, kuid lühidalt...
Sai siis jaani paiku auto otsinguil oldud ja jõudsin otsaga Pärnusse. Auto mille välja valisin tundus eelmise omaniku poolt enamvähem hoitud, ka lisad
olid olemas milleta autot poleks ostnud. Kerel olid allpool liisturingi värvikahjustused ja esistangel värv maas. Rääkis miskist kindlustuse teemast,
et kindlustusel sellele meistrile raha juba üle kantud. Ühesõnaga auto saab korda. Pakkusin küll varjanti, et arvestagu see remondiraha summast maha
ja klaarigu asjad omavahel, kuid nõusse ma neid ei saanud Ok. Leppisin
sellega, et tuleb siis auto paari nädala pärast lihtsalt Pärnusse tegemisele viia ja asi vask. Otsida ka samas ei viitsinud. Autosid oli juba vaadatud
üle 10.
Siis hakkas pihta Esiteks suutis see "remondimees" tegemise edasi lükata
oma kahe kuu jagu, tuues põhjuseks küll puhkust, sünnipäevi, küll ilusat ilma Lõpuks sai asi niikaugele, et auto ühel esmaspäeva hommikul Pärnusse toimetatud. Reedeks pidi asi valmis olema.
Reedest sai esmaspäev Põhjus-miski ei läinud nii nagu pidi. Ok. Teisipäeval
õnnestus vend kätte saada. Siis selgus, et Pärnust ei saa autole värvi
Üks koht ja see puhkusel. Saama pidi uue nädala alguses. Viiest päevast oli saanud siis juba kaks nädalat. Saigi teema tehtud, et kas nii suures
linnas nagu seda on Pärnu, polegi rohkem kui üks koht, kust autole värvi osta saaks.
Ok. Uuesti teisipäev. Ei saa ikka valmis Hakkas tekkima tunne, et saaks no
autogi kätte. Lubati reedeks. Sai reede hommikul Pärnusse sõidetud, väike värin hinges, et mis asjast üldse saanud on. Selge oli vaid see, et olgu mis
on, auto toon nagunii ära. Krt peaaegu kolm nädalat sai sõpradelt autot laenatud, et elada saaks. Lõpus hakati juba viltu vaatama
Kohal. Auto alles Tiir ümber auto Kvaliteet - seda ei ole. Mõni teeks rulliga paremini Tulema. Tahtmine oli enne autosse istumist kellegile virutada, aga... Tervitasin veel enne kojusõitu telefoni
teel vana omanikku kes väitis müügi hetkel, et värvimisega probleeme ei teki, kohe mitte mingisuguseid.
|
