Tsitaat: | Algselt postitas: RaidoB4
kui sa tahad plaati 3 korda ja si*a kvaliteediga kuulata siis kirjuta jah 52x. vähe sellest et isekirjutatud plaatidel on nagunii kvaliteet kehva
võtab kiiresti kirjutamine kvaliteeti veel alla. |
Isekirjutatud plaadi kvaliteet ei pea ilmtingimata ja alati olema kehv ega ka kehvem kui originaalil. Kuna audio CD peal puudub veakorrektsiooni info,
siis tuleneb ise kirjutatud plaadilt kostva heli kvaliteet otseselt järgmistest näitajatest:
Originaalplaadilt lugemise kvaliteet - tänapäeval suht kõrge, sest loetakse reeglina mitu korda, et vältida vigu. Muidugi, mida korralikum on
originaalplaat, seda parem - kriimustusteta plaadilt lugemisel tekkivate vigade arv on tänapäevaste seadmetega tavaliselt nullilähedane.
Kirjutamise kvaliteet - üldiselt, mida aeglasemalt kirjutada, seda väiksem on tõenäosus, et tuleb vigu ning teoorias võiks ka sedasi tehtud plaat
kauem kesta. Samas, aeglasel rezhiimil kirjutatakse plaati alati väiksema laseri võimsusega kui kiirel rezhiimil (siit ka olukord, kus teatud
kirjutajatega mingist kiirusest aeglasemalt kirjutada ei saagi - laser ei oska nii väikse võimsusega töötada), mistõttu see aeglaselt kirjutamine on
tänapäeval kaheldava efektiivsusega, kuid igaks juhuks on audio plaati ikkagi mõistlik aeglaselt küpsetada.
Eeldusel, et plaadi pind on enam vähem korras, eeldusel, et kirjutaja pole ära väsinud ning eeldusel, et arvutil keset kirjutamist jaks otsa ei
saanud, on kirjutamisel tekkivate vigade arv nullilähedane.
CD mängijas tekkinud lugemisvead - vähegi mõistlikud auto CD lugejad töötavad samamoodi nagu kaasaskantavad - panevad plaadi kiiremini käima kui peab,
loevad mitu korda ja mängivad puhvrist mingil moel arvutatud keskmist. Muidugi sõltub lugemise kvaliteet CD enda pinna kvaliteedist, kuid seda on
juberaske visuaalselt hinnata ning tänapäeval kahjuks ei kehti reegel, et kallim on parem.
Eeldusel, et plaadi pind on puhas ja kriimustusteta ning auto väga hullusti ei rappu, on lugemisvigade arv vähegi mõistliku seadme korral
nullilähedane.
|