martin471
huviline
Registreerunud 06.03.05
Asukoht: Tallinn
Kasutaja on eemal
Auto: Audi A6 C6 Avant , 3.0TDI quattro, 2005
|
postitati 15.02.06 18:46
|
|
|
Mida oskate öelda diisel audi 80 kohta?
Öelge välja oma arvamus selle auto kohta, pean silmas siis B3 kerega masinat. Mida arvate mootoritest? Kumb on parem, kas 1.9 (50kw) või 1.6TD (59kw).
Mida arvate 1.6D (40kw) mootorist?
Ootan kommentaare!
|
|
|
krss
huviline
Registreerunud 24.11.03
Asukoht: Põhja-Eesti
Kasutaja on eemal
Auto: VAG
|
postitati 15.02.06 19:12
|
|
|
Töökindluselt järjestaksin nad:
1) 1.6D 40kW
2) 1.9D 50kW
3) 1.9TD 55kW
4) 1.6 TD(i) 59kW
Sõidumõnu on neil samas täpselt vastupidises järjekorras . Endal olnud
neist üks 40kW mootor eriti suure läbisõiduga (1.2milj.km) ilma kapremondita, ja oli tõeliselt hõre, kuid edasi ta liikus, peale hooldust
(klapisääretihendid, simmerid jms) ei võtnud isegi õli nii palju, et vahetusvälba (6000km) jooksul oleks pidanud peale valama. Ei paistnud ta ka seest
eriti kulunud välja, kuna oli kasutatud Saksas maanteesõiduautona, ja sel juhul tegelikult kulubki vaid veermik (müües öeldi korduvalt, et teised
turul pakutavad 200tkm läbisõiduga (irw) autod on seest rohkem kulunud ).
Kui autot on plaanis kasutada linnaautona, soovitaks tõsimeeli 4k kasti, kuna nende ülekanded teevad ka 40kW mootori puhul linnakiirendused
võrreldavaks 5k turbokatega, kuid maanteel on nendega kehvem teha möödasõite (4k kasti 4 käik ja 5k kasti 5 käik enamvähem samade ülekannetega, kuid
5k kastu puhul saad vahetada alla 4-ndale, kuid 4k kasti puhul möödasõiduks 3ndale vahetada pole alati enam otstarbekas). Omadest kogemustest võin
öelda, et korras peast selliseid autosid Eesti turul praktiliselt ei liigu. Või need, mis liiguvad, on lihtsalt juba kapremonditud ja palju sõitnud
masinad (vihje sellele mu eelpool mainitud B3 diisli läbisõidule ILMA kapremondita). Naise Audi TD on hetkel läbisõiduga u 600tkm, mootor ja turbo
100% originaalid ning laitmatus olukorras, olnud pensionäride käes uuest saadik, ainult sünt õlid, vahetatud iga 5000km tagant jne. Ehk siis
ideaalselt hooldatud auto, millel need kilomeetrid eriti kusagilt välja ei paista. Selliseid leida pole lihtne, need pigem erandid. Võibolla tasuks
kaaluda tõesti võimalikult odava ja muus osas korraliku B3 diisli otsimist, ning kulutada ülejäänud raha mootori kapremondile. Siis saaks 30K eest ka
suht korraliku asja juba, kuigi oma tööd on seal juures üksjagu (korraliku väljaotsimine on nagunii suurem töö)
PS: selle foorumi õige koht on ikka diisli foorumis, mitte vabas teemas
Kui tahad omada raudseid põhimõtteid, pead suutma murda oma põhimõtteid aeg-ajalt — et olla oma põhimõtte peremees. Mitte oma põhimõtte ori.
|
|
|
|
martin471
huviline
Registreerunud 06.03.05
Asukoht: Tallinn
Kasutaja on eemal
Auto: Audi A6 C6 Avant , 3.0TDI quattro, 2005
|
postitati 15.02.06 20:10
|
|
|
Mina eelistaksin siiski 5-käigulist kasti, kuna linnas eriti ei sõida. Ma usun et sellest vist midagi ei juhtu kui see teema siin on,
ülalpidamiskulude koha pealt ja üldse 80 kohta võivad ju ka bensiiniautode omanikud arvamust avaldada.
Mul tekib küsimus, et miks peaks 1.6TD neist mootoritest olema kõige vähem vastupidav, kas selleks, et on turbo?
|
|
|
Sigma80
huviline
Registreerunud 21.10.03
Asukoht: Tallinn-Rakvere
Kasutaja on eemal
Auto: A4 B5 2.8 quattro
|
postitati 15.02.06 20:51
|
|
|
Üldiselt ma arvan 1.9 ja 1.6TD võiksid Sul mõlemad kaalumisel olla võrdselt. 1.6d peakski ainult 4 käigulisena olema toodetud ja no 100-ni jõuab see
22sekundiga + kütust võtab rohkem kui teised kaks. Ma arvan 1.9 on ka mõistlik. Ma tõingi 2 dislat saksast, golf 3 1.9D 47kw ja siis selle audi.
kusjuures minuarust oli golf erksam, ei proovind küll 100-ni võidu lasta, aga 1.6TD tahab pöördeid oluliselt rohkem saada, siis liigub tõesti hästi,
teise käiguga ristmikult tagasi pöörates ja vajutades, ikka üsna uimane, võrreldes 1.9-ga. Muidugi 1.6-se kasuks räägib et ok, tahab pöördeid, kuid
minuarust see kütusekulu ei mõjuta praktiliselt üldse.
Vastupidavus on jah selline omamoodi mõiste. Olen nõus et turbo lisaõhu ning siis loomulikult ka lisakütuse koosmõjul toimuvad mootoris tugevamad
löögid. Vabalthingav ja tavaliselt ka suurema litraazhiga mootor veab madalatel pööretel ning plahvatused vähemintensiivsemad, vähem kahjustavamad.
Eks see ongi kogu point. Aga kokkuvõttes ei ole ju vahet sest ostad ju autot hetke korrasoleku mitte läbisõidu järgi. Kui ta hakkab Sul õli sööma ja
jääb hõredaks, siis järelikult on tema aeg varsti läbi. On tal siis nüüd kellal tegelikult 1.2miljonit või 700tuh...
Mina ütlen oma kogemustest et 1.6TD ja 1.9D ütleb juba tühikäigu hääle järgi ära kas on õhtal või mitte. Korras diisel käib ikka väga pehmelt, samuti
nii vanat tüüpi mootorid.
Väga lihtne näide veel siia lõppu et meie kurikuulsad W124 taksomersud vanad dislad. Rumal rahvas ütleb oh need umbes peavadki niimoodi lagisema, see
nende omapära! Mul on hea sõbra vanal 85aasta oma vabalthingav 2.5, mis
käib nagu bensukas! Kes teavad need toetavad.
Ärge ainult kihutage!
|
|
|
|
krss
huviline
Registreerunud 24.11.03
Asukoht: Põhja-Eesti
Kasutaja on eemal
Auto: VAG
|
postitati 15.02.06 21:24
|
|
|
Vaidleks natukene Sigmale vastu: 1.6D oli standardis 4k kastiga, kuid enamus inimesi võttis lisavarustusena siiski 5k kasti ja sellepärast ongi nad
enamjaolt 5-käigulised. Need kõik on vanema põlvkonna diislid ja astuvad edasi ühtviisi hästi ka madalatel pööretel. St ka need turbodiislid on nii,
et kui nullpööretel lased siduri esimese käiguga järsku lahti, siis rattas teeb asfaldil veerand ringi ja auto hüppab edasi, mitte ei sure välja.
Ostsin ka enda cooleriga 1.6 TD auto (oli tegelikult hoopis Passat Caravan) samuti, et vähe sõitnud kuid reguleerimata, samuti tahtis nobedamalt
liikumiseks pöördeid saada. Peale süütenurga sättimist, pihustite/pumba peenhäälestust ja kaanremonti (uued klapid, juhtpuksid, sooveldamine jne) ei
tundnud autot enam äragi, kuna mootor ise oli veel väga tihe. Nii on see enamike diislitega, et ostes saad tooriku ja siis peab üksjagu vaeva nägema,
enne kui asja liikuma saab. See 1.9TD on 1.6TD-ga võrreldes juba uuem keskkonnasaaste normide poolt vägistatud mootor ja sellepärast ongi uimasem
1.6TD mootorist (vähem kilovatte kah).
Muide, olen näinud sellist 1.6D mootorit, mis oli sõidetud õlilisandite abil nii hõredaks, et ilma lisanditeta lekkis nagu mahlakask,
käivitusprobleemid algasid juba 0-kraadi juurest (tuliuued pihustid!), õli söömisest ei räägigi. Enne kapremonti tegime katse, ja ostsime 120kr
eelarvega sisse uued õlilisandid. Mõne minutiga kadus karterist surve, lõpetas õlitilkumise, hääl muutus ilusaks ja pehmeks nagu praegu tootmises
olevatel diiselmootoritel, enne kapremonti jõudis käivitada mootorit veel ka -10 juures jne. Arva ära, kuipaljudel diislitel kasutatakse müües (nii
Eestis kui Saksas) sama nippi, et see hõredus ei paista nii tühise investeeringu juures välja absoluutselt mitte kusagilt, lihtne müüa nii ilusa
häälega vana autot. Kui poleks ise näinud, siis vist ei usukski praegust juttu. Või peaks seda vähemalt liialdamiseks . Kuna see katse oli tutvusringkonnas väljareklaamitud, siis oli mehi ümber
ikka paras parv ja keegi ei suutnud uskuda oma silmi ja kõrvu. Kahju, et tollal polnud veel digikaameraid leiutatud ega olnud võimalik seda videole
jäädvustada. Selliseid asju tasub alati meeles pidada diislit ostma minnes, kuna kaabakaid leidub nii siin kui sealpool riigipiiri
Kui tahad omada raudseid põhimõtteid, pead suutma murda oma põhimõtteid aeg-ajalt — et olla oma põhimõtte peremees. Mitte oma põhimõtte ori.
|
|
|
|
krss
huviline
Registreerunud 24.11.03
Asukoht: Põhja-Eesti
Kasutaja on eemal
Auto: VAG
|
postitati 15.02.06 21:37
|
|
|
Tsitaat: | Algselt postitas: Sigma80
Vähe pikem jutt tuleb, aga lobisen veidi OT siis 
Krss-i jutt vastupidavuse kohta võib vabalt õige olla. Ise sõidan justnimelt max 20tuh aastas. Aga... arvan ikkagi et remontimissõbralik ja VÄGA
lihtsa ehitusega mootor, ei mingit elektroonikat. Ülekuumenemine ei saa tekkida iseenesest, selleks ikka põhjus, kas siis hoolimatus temp näidu suhtes
või jahutussüsteemi mittekorras olek. Kuigi nõrgem võib see kaane vastupidavus muidugi olla veel vanema motoga võrreldes. Kusjuures mul on termostaat
mis hoiab 70 peal. Olen plaanind ära vahetada, aga sooja tuleb hulgim ja arvan ka et ülekuumenemisoht väiksem. Mina tõin enda auto ise saksast 2003
lõpp (maksis 1400euri + hunnik tolleaegseid makse muidugi).Olen sõitnud peaaegu 40tuhat ja vahetanud esimesed klotsid, geneka rihma,mis läks ribadeks,
mootoririhm+rullikud igaks juhuks, loomulikult õlid filtrid ja tõsimeeli ongi kõik! Ei midagi esisillast, amortidest ja mootori endaga seonduvast.
Nüüd peksab õlirõhuandur segast, surve ise kontrollitud - väga hea. Õli kaob kuhugi pool normi vahetuse peale, ei suitse. Kütet võtab tõesti praegu
külmaga 5 keskmiselt.
Soovitan tõesti Sul nillida saksa isendeid. Nemad ei ole seal koonrid ja hooldavad üldjuhul autosid, mis tähendab et kui ei satu türklase poolt
maskeeritud auto otsa (mis ikka tegelikult ON aru saada kui vähegi asjatundjam oled) siis sõidad selle autoga eestis palju muretuid km-d.
Loodan et leiad ja et klubis võiks varsti olla veel üks korralik B3TD lisaks |
TO Sigma: nujah, mina sõitsin B3 diisliga ca 10.000km kuus (Soomes). Vanema B2 diisliga tuli u 100.000km aastas (Eestis). Mootor võib olla lihtne, aga
VAGi diislitel on selline huvitav omadus, et termostaadid kipuvad jääma kinni. Jutt ei käi siis vanadest, vaid paari kuu (ühel juhul isegi paari
päeva!) vanustest termostaatidest. Ei hakka enda vihastamiseks praegu lugema kokku neid kaaneremonte, mis selle pärast tehtud, kuid praegustes
diislites on sees mingite teiste markide termostaadid ja nendega ei teki seda häda. Ei oska seletada seda nähtust, aga ütlemata nõme viga muus osas
suht hea mootori juures. Termoandurid on muidugi teine tore asi: oled harjunud, et radika ventikas hakkab tööle, aga ühel päeval ei hakka ja kuumeneb
üle (suvel palavaga ummikus seistes pole võimalik alati seisma jätta ja autot tee äärde lükata). Jällegi tühine viga, kuid ka sellepärast olen pidanud
kiskuma lahti mootorit vähemalt samapalju kordi kui ühel käel sõrmi. Sellepärast olen juba 90ndate teisest poolest teinud kõigile neile autodele peale
sundjahutuse, et suvel palavaga uhab ventilaator pidevalt ja on salongist lülitatav. Nojah, ja kui korra juhtub, siis VAGi diislitel ju venivad
kaanepoldid, iga kord peab ostma uued, neid õigel ajal järelpingutama, iga kord klapikambri kaant maha võttes uus korktihend (jällegi idiootsus, mis
sobiks 60ndate aastate autole). Vead ise tühised ja lihtsad kõrvaldada, aga nagu igasugune remont VAGi autode puhul, hirmus töörohke.
Kui tahad omada raudseid põhimõtteid, pead suutma murda oma põhimõtteid aeg-ajalt — et olla oma põhimõtte peremees. Mitte oma põhimõtte ori.
|
|
|
|
ferdinand
huviline
Registreerunud 17.01.03
Asukoht: Tallinn
Kasutaja on eemal
Auto: 400,401,969
|
postitati 15.02.06 21:42
|
|
|
Tsitaat: | Algselt postitas: krss
Muide, olen näinud sellist 1.6D mootorit, mis oli sõidetud õlilisandite abil nii hõredaks, et ilma lisanditeta lekkis nagu mahlakask,
käivitusprobleemid algasid juba 0-kraadi juurest (tuliuued pihustid!), õli söömisest ei räägigi. Enne kapremonti tegime katse, ja ostsime 120kr
eelarvega sisse uued õlilisandid. Mõne minutiga kadus karterist surve, lõpetas õlitilkumise, hääl muutus ilusaks ja pehmeks nagu praegu tootmises
olevatel diiselmootoritel, enne kapremonti jõudis käivitada mootorit veel ka -10 juures jne. Arva ära, kuipaljudel diislitel kasutatakse müües (nii
Eestis kui Saksas) sama nippi, et see hõredus ei paista nii tühise investeeringu juures välja absoluutselt mitte kusagilt, lihtne müüa nii ilusa
häälega vana autot. Kui poleks ise näinud, siis vist ei usukski praegust juttu. Või peaks seda vähemalt liialdamiseks . Kuna see katse oli tutvusringkonnas väljareklaamitud, siis oli mehi ümber
ikka paras parv ja keegi ei suutnud uskuda oma silmi ja kõrvu. Kahju, et tollal polnud veel digikaameraid leiutatud ega olnud võimalik seda videole
jäädvustada. Selliseid asju tasub alati meeles pidada diislit ostma minnes, kuna kaabakaid leidub nii siin kui sealpool riigipiiri
|
Kõlab nagu motorup reklaamina vms Tegelikkuses kipub nii olema, et
tõelise rappe tunneb ikka igast otsast ära, st reeglina on ikka täiesti otsas mootoriga masin ka igast muust küljest end ammendanud. Seejuures ei tasu
jälgida mitte seda, et kas juhiiste on vasaku külje pealt kulunud vaid üleüldisemalt asja vaadata.
Vähemalt mulle pole ette sattunud ühtegi lõpuni kulunud mootoriga masinat mis muust küljest oleksid korralikud.
Isegi kui mul on igav, kõik mul tuleb välja!
|
|
|
|
krss
huviline
Registreerunud 24.11.03
Asukoht: Põhja-Eesti
Kasutaja on eemal
Auto: VAG
|
postitati 15.02.06 22:03
|
|
|
Tsitaat: | Algselt postitas: ferdinand
Kõlab nagu motorup reklaamina vms Tegelikkuses kipub nii olema, et
tõelise rappe tunneb ikka igast otsast ära, st reeglina on ikka täiesti otsas mootoriga masin ka igast muust küljest end
ammendanud |
Ei olnud motorup (ei olegi seda kunagi proovinud milleski). Motorup peaks olema ka palju kallim asi, meie eelarve oli ainult 120 krooni.
Ka selle peale ei maksa lootma jääda, et rappe kaugelt ära tunneb. Nimelt tahab diisel väga palju õhku. Koonritest diisliomanikud (käib enamiku, aga
otseselt mitte kellegi kohta ) aga ei raatsi piisavalt sageli õhufiltrit
vahetada (ega ka kütusefiltrit, õli koos õlifiltriga jne) ja mõned lausa puhastavad vana filtrit suruõhuga, et seda viimast kopikat kokku hoida.
Filtrist võib tuulutada välja suure tolmu, kuid peen tolm jääb pappfiltri pooridesse ja ühel heal päeval imeb filter end katki ning kõik seal filtri
taga olnud liiv käib läbi mootori. Tavalisels sõidetakse enne veel paar kuud või mõnel juhul isegi aasta, enne kui vaadatakse uuesti, milline filter
välja näeb. Arva ära, mitmel % diislitest ma olen ostueelsel ülevaatusel leidnud muuhulgas katkise õhufiltri? Ja see ei paista kätte isegi lihtsalt
kapoti alla vaadates, rääkimata ümber auto jalutamisest. Täpselt sama lugu ka kütusefiltritega: kui õigel ajal ei vaheta, imeb ükspäev sinna augus
isse ning kogu see sodi sõidab pumpa, kuid ka pumba jaoks on lisandeid, mis teevad ajutiselt imesid ja võimaldavad auto müüa maha nagu parimas korras
asja.
Keegi on iseloomustanud diislite omanikke niimoodi, et kui neil sureks koer ära, siis nad jätaks selle koera laiba kah ketti nii kauaks, kuni ta veel
koerana välja paistab, et hoida koera pealt kokku seda viimast senti. Sellepärast austangi neid diisliomanikke, kes hoiavad ja hooldavad autot puht
fanatismist, mitte ei liikle sellega AINULT raha kokkuhoiu eesmärgil. Diisli hooldus on paraku veidi kallim kui bensuka hooldus, aga kooner avab
rahakoti rauad ainult sinna raha pistmiseks, mitte sealt võtmiseks...
Kui tahad omada raudseid põhimõtteid, pead suutma murda oma põhimõtteid aeg-ajalt — et olla oma põhimõtte peremees. Mitte oma põhimõtte ori.
|
|
|
|
ferdinand
huviline
Registreerunud 17.01.03
Asukoht: Tallinn
Kasutaja on eemal
Auto: 400,401,969
|
postitati 15.02.06 22:24
|
|
|
Tsitaat: | Algselt postitas: krss
Diisli hooldus on paraku veidi kallim kui bensuka hooldus, |
Teemasse küll otseselt ei lähe, kuid ikkagi vaidlen sellele väitele vastu! Võibolla filtrite ja rihmade vahetamisele kulub tõesti pisut rohkem , kuid
pikema aja jooksul kulub korralikku kütust kasutava ja mõistlikult "ekspluateeritava" diisli hooldamisele suure tõenäosusega oluliselt vähem.
Isegi kui mul on igav, kõik mul tuleb välja!
|
|
|
|
krss
huviline
Registreerunud 24.11.03
Asukoht: Põhja-Eesti
Kasutaja on eemal
Auto: VAG
|
postitati 15.02.06 23:22
|
|
|
Tsitaat: | Algselt postitas: ferdinand
Teemasse küll otseselt ei lähe, kuid ikkagi vaidlen sellele väitele vastu! Võibolla filtrite ja rihmade vahetamisele kulub tõesti pisut rohkem , kuid
pikema aja jooksul kulub korralikku kütust kasutava ja mõistlikult "ekspluateeritava" diisli hooldamisele suure tõenäosusega oluliselt vähem.
|
See rohkem/vähem on nii piiripealne, et selle üle võibki vaidlema jääda .
Kui selle vanema TD/D õlivahetus käib 6000km intervalliga ja Sinu TDI-l (?) 7500km, siis neid ei tohi kindlasti üle lasta. Bensukaga saab seevastu
sõita julgelt 10tkm ega juhtu midagi, kui seda veidi üle lasta. Samuti need diisli filtrite vahetused (nii kütus kui õhufilter): nii mõnedki tuttavad
vahetavad Eestis kütusefiltrit korra kuus, kuid üle poole aasta ei tohiks seda lasta mitte mingil juhul, olenemata kilometraazhist. Nii nende
pisikeste summade arvelt see hoolduskulu kogunebki. Kuna õlivahetus ise on juba õlikanister 1000kr+filter peaaegu poole sagedamini kui bensukal, siis
sealt tulebki see peamine vahe. Saja krooni jagu kallimad rihmad jms pudipadi ei anna kindlasti pikemas perspektiivis tunda. Kui rääkida hoolduse
asemel aga üldkuludest, mis sisaldab endas ka kütusekulusid, on diisel bensuka kõrval ikka sigaodav sõita
Kui tahad omada raudseid põhimõtteid, pead suutma murda oma põhimõtteid aeg-ajalt — et olla oma põhimõtte peremees. Mitte oma põhimõtte ori.
|
|
|
|
Sigma80
huviline
Registreerunud 21.10.03
Asukoht: Tallinn-Rakvere
Kasutaja on eemal
Auto: A4 B5 2.8 quattro
|
postitati 15.02.06 23:28
|
|
|
termostaadi ja andurite tüüpvead võivad vabalt esineda. Leian aga et jättes kõrvale võimaluse kus temp. näidu andur ühtäkki stabiilselt 10 kraadi
vähem näitama hakkab armatuuris, siis tuleb ikka jälgida osutit ja kui tihti seda tehakse või kui täpselt ning õigeaegselt suudetakse seda näitu
hinnata-reageerida, jäägu igaühe enda vastutusele. Sai nüüd jube tark lause kirja aga arvan et sellega oleks juba midagigi ennetatud ülekuumenemise ärahoidmiseks. Ise arvan et ma vist ei vahetagi oma saksa aegset 70
kraadist termostaati ära, kui mingi jama jahutusega tekib, siis saab temp-i tõusmisest varem märku ja nagu ütlesin ka kuuma tuleb piisavalt talvel.
See et 1.6TD madalatel pööretel uimane on, peaks ikka olema tehaseseade omapära või siis puudujääk (kuidas keegi nimetab). Usun et annab timmida
paremaks, kuid arvan et ikkagi küttekulu arvelt (see loomulikult ei pruugi tõsine kaotus olla). Mina pole enda oma näppinud, kuigi jah olen mõelnud
ka. Igaüks seda lihtsalt ei tee, ei oska, ei julge, ei viitsi.
1.9D max väändemoment tuleb 2000 pöörde peal, 1.6TD 2600 peal. Midagi ütleb ka see.
Eks see korraliku isendi valimine on ALATI õnneasi muidugi, midagi siin uut pole. Eks vaatad ikka väga laia silmaringiga igat konkreetset autot
eraldi. Kes müüb, kuidas, miks jne. On alati olnud lisaks ideaalsele variandile, kahte sorti omanikke: ühed hoiavad välimust ja sisu (või siis
lihtsalt ON puhtad inimesed, elavad puhtas kohas, sõidavad ainult pikki maanteeotsi) ja teised hoiavad tehnikapoolt kuid muidu võibolla üldiselt auto
nigela välimusega.
Kui mootor käib väga pehmelt ja tihedalt ja ka väljast vinks vonks, võib vabalt osta ka asjatundjam inimene selle "lisanditega" põrsa hea meelega.
Kui keegi oskab/tahab nõu jagada teemal, kuidas aru saada kas on lisandeid topitud või mitte, siis võiks sõna võtta
Ideepoolest peaks tõesti sellise vanematüübi ilma elektroonikata diiselmootoriga õigeaegse hoolduse korral ja ilma põhjendamatu koonerdamiseta jamasid
oluliselt vähem olema kui bensukal mis paratamatult keerulisem ja rohkem rikneda võivaid vidinaid omav. Ohhhh, kui ainult sinisega sõita võiks eestis,
oleks ka küttekvaliteedi mure lahendatud 
Ärge ainult kihutage!
|
|
|
|
krss
huviline
Registreerunud 24.11.03
Asukoht: Põhja-Eesti
Kasutaja on eemal
Auto: VAG
|
postitati 16.02.06 00:03
|
|
|
TO Sigma: Sinu entusiasm on nii kaua hea, kuni see endale kurjalt kätte ei maksa. Viimane piisk sellelt uuemalt 1.6TD mootorilt minu jaoks oli selline
100% jälgitav ülekuumenemine: talvel kiirteel, kiirus stabiilselt 130km/h, temperatuur 80 ringis. Korraga hakkas puhuma külma (termostaat kinni ja
viskas mahlad välja) ning temperatuur hakkas aeglaselt tõusma. Õnneks oli vähem kui kilomeetri pärast kiirteelt mahasõit, kuid veeta mootori
temperatuur oli tõusnud näidikute järgi alles 90-ni. Seisma jättes jäi süüde sisse ning minuti pärast oli juba 110. Sellise viitega temperatuurinäidik
(seda tüüpi näidiku puhul täiesti normaalne! ) ei võimaldagi hoiduda
ülekuumenemisest, ei kiiresti sõites (kus tekib koormusel ikka väga palju jahutamist vajavat soojust) ega ka mitte linnas ummikus. Kuigi jätsin
mootori seisma veel enne, kui see kelladel näha oli, järgnes ikkagi plokikaane vahetus (ei kannatanud enam keevitada, oli juba eelmistest kordadest
liiga palju hävinud). Suvel ei sõida ju soojendus sees, et sealt puhuva õhu temperatuuri hinnata (samal kombel õhutemp-i järgi olen päästnud kunagi
80ndatel Zhiguli mootori). See polnud ainus analoogiline juhtum, aga lihtsalt jäänud väga teravalt meelde, kuna tekkis tahtmine sellele autole seal
kiirtee ääres tuli otsa pista. Auto tegelik läbisõit oli alles 200tkm ringis, st salong nagu uuel autol, rool kulumata ja krobeline jne. Aga jah, muus
osas heast mootorist pole eriti tolku, kui mingi lollakas pisiviga kogu asja ära rikub. Muide, selle sama auto kütusekulu rekord oli paagitäiega (105L
Passat Caravanil) veidi üle 2000km. Audidest on see vist järgitehtav ainult vana 100 2.0 TD-ga (mis sellise näitajaga ka Guinnessi rekordiraamatusse
jõudis)
SIIN on pilt sellest 1.6TD kaanest peale viimast jama. Punase joonega
on suuremad praod märgitud. Auto läbisõit tol hetkel mingi 220tkm (ehk siis murdosa sellest, kui palju on sõitnud Eestis keskmiselt 10-15a vanune
diiselauto). Loodetavasti arvestatakse "kõrgemalt poolt" mu elust see aeg maha, mida ma audisid ja volkse remontides olen pidanud kulutama
Kui tahad omada raudseid põhimõtteid, pead suutma murda oma põhimõtteid aeg-ajalt — et olla oma põhimõtte peremees. Mitte oma põhimõtte ori.
|
|
|
|
martin471
huviline
Registreerunud 06.03.05
Asukoht: Tallinn
Kasutaja on eemal
Auto: Audi A6 C6 Avant , 3.0TDI quattro, 2005
|
|
lukas
huviline
Registreerunud 29.07.04
Asukoht: Tartumaa
Kasutaja on eemal
Auto: paar käru
|
|
Sigma80
huviline
Registreerunud 21.10.03
Asukoht: Tallinn-Rakvere
Kasutaja on eemal
Auto: A4 B5 2.8 quattro
|
postitati 16.02.06 12:33
|
|
|
njah, viitega on see temp näidu tõus kindlasti (samuti ka kütteseier). ega kui näit on 90 peal ja ühel hetkel tõusma hakkab, võibki juba hilja olla,
70 pealt noh vast VEIDI rohkem aega. aga see selleks, ega mul kurba kogemust ole veel tõesti. Ega kunagi pole Sa krss nende termostaadi kinnijäämise
põhjusi uurind või et kuda osta variant millel sellist lapsehaigust küljes pole? Termostaat võib kinni jääda ju igal teisel automargil samamoodi ja
selles mootorit süüdistada ei saa, aga on mingid kindamad tootjad millel see häda? Kindlasti raske vastata, aga suurelt jaolt lobisemiseks see foorum
siin ongi.
Nüüd neid kahte pakutud autokuulutust vaadates, loodan kõigepealt et ostuhuviline ei tee valikut aasta järgi sellise auto puhul. Ei saa aru kas see
punane on metallik või tavaline. Kui võimalik, ei ostaks ma kunagi audit tavalise värviga, sest sellise vanuse puhul pole seal enam sellest tsingikihi
kaitsvast rüüst õhukese ilma lakita värvi all midagi järgi jäänud, kui nüüd veidi välimuse säilimise peale rõhuda. See must tundub kindlasti veidi
asjalikum, punane rõhub velgedele, ei tea kas seal muud autot ka järgi on jäänud? Kindlasti pööra tähelepanu sellele kui kaua on kumbki auto eestis
olnud, 99% kindlalt on hiljem saksast tulnu kobedam ja kui isegi on mingi konkreetsem viga mida teisel pole, siis hinda see viga rahaliselt ja otsusta
selle kasuks mis pole eesti omanikku kaua talunud. On erandeid, aga palju jahutud, et seda leida on sama mis lotoga võita.
Leedu autod pole ei midagi muud kui eesti autod üldiselt ma arvan. Kuna saksa lähemal, siis valik sealt tulnuid vast suurem. Eks vaata mis pakutakse
ja hinda ikka alati igat isendid eraldi. Kui keegi on seal kohapeal pikemalt sõitnud autosid ostnud rohkem kui ühe ja oskab hinnata leedukate
harjumusi, siis loeks isegi.
Ärge ainult kihutage!
|
|
|
|
krss
huviline
Registreerunud 24.11.03
Asukoht: Põhja-Eesti
Kasutaja on eemal
Auto: VAG
|
postitati 16.02.06 14:19
|
|
|
Tsitaat: | Algselt postitas: Sigma80
Ega kunagi pole Sa krss nende termostaadi kinnijäämise põhjusi uurind või et kuda osta variant millel sellist lapsehaigust küljes pole? Termostaat
võib kinni jääda ju igal teisel automargil samamoodi ja selles mootorit süüdistada ei saa, aga on mingid kindamad tootjad millel see
häda? |
Ei ole uurinud, õigemini olen aga tulemusteta. Nii naljakas, kui see ka ei tundu, on see just tüüpiline VAG autode häda, kusjuures erinevate tootjate
termostaatidega (nii A- kui B-varuosad). Kõigil teistel autodel tähendab termostaadi rike reeglina ikkagi seda, et jääb avatuks. Tõenäoliselt on see
mingi ehituslik iseärasus, mida meist keegi lahtiseletada ei oska. Sellepärast kasutangi lahendusena teiste markide termostaate. Ka see pole kindlasti
õige, kuna termostaatide puhul on erinevused ka avaneva klapi läbimõõdus, vedelikke segavates labades, käigu pikkuses jpm, aga sel moel pääseb
vähemalt neist ülekuumenemisjamadest
Kui tahad omada raudseid põhimõtteid, pead suutma murda oma põhimõtteid aeg-ajalt — et olla oma põhimõtte peremees. Mitte oma põhimõtte ori.
|
|
|
|
martin471
huviline
Registreerunud 06.03.05
Asukoht: Tallinn
Kasutaja on eemal
Auto: Audi A6 C6 Avant , 3.0TDI quattro, 2005
|
postitati 16.02.06 15:18
|
|
|
Punase audi kohta tean ma nii palju, et see on vist eestis olnud umbes 5 aastat ja on kunagi hollandist toodud. Punasest autost on mul isegi mootori
ja salongi pilt olemas, sai siin juba natuke omanikuga meili teel räägitud. Keskmine kütusekulu tundus ainult natuke suur olevat, pidi 7,0 olema.
Mustal näiteks on kirjas 4,5 aga seda ma jälle eriti ei usu. Eks ma vaatan ikka rohkem saksa autosid ka, seal on suurem valik ja lootus korralikum
saada. Ka leedus on suurem valik ja neile on saksamaa lähemal. Sellest võib järeldada et rohkem autosid on saksast pärit, aga kindlalt ei saa ka
midagi väita.
Oskate äkki öelda, kuidas on turbodiisli puhul kõige lihtsam kindlaks teha, et turbo on läbi või intercooleri radikas õli täis. Siia maani pole ma
veel audi 80-ga kokku puutunud nii et ise täpselt ei tea. Kui asja uurima hakkaks, siis kindlasti jagaksin välja ka.
|
|
|
Sigma80
huviline
Registreerunud 21.10.03
Asukoht: Tallinn-Rakvere
Kasutaja on eemal
Auto: A4 B5 2.8 quattro
|
postitati 16.02.06 17:07
|
|
|
ei viitsi pikalt seletada, äkki ei oska ka nii hästi, aga väga lihtne moodus tõsta kapott üles, anna tuure sealt gaasitrossist tõmmates ja pigista
turbost väljuvat jämedat kummilõdvikut. ühel hetkel üle 2000-nda pöörde paisub käes, järelikult lööb lisaõhku ja tunned ise et korras turbol ikka
päris kõvasti.
Ärge ainult kihutage!
|
|
|
|
|