workout
huviline
Registreerunud 19.10.04
Asukoht: Tallinn
Kasutaja on eemal
Auto: A6 2.8 Q 142kw C4 at
|
|
postitati 31.10.05 08:30
|
|
|
mõned huvitavad kohtulahendid
ülevaade viimaste nädalate huvitavamatest kohtulahenditest :)
1. Pirita teel 30 alas 80ga sõitnud vandeadvokaat pääses trahvita, kuna radar oli taatlemata. Lahendist nähtub, et politsei mõõtis
taatlemata radariga kiirust ligi seitse kuud. Taatlemine kehtib 1.a., lõppes 06.05.04, vandeadvokaat võeti vahele 20.12.04. Huvitav oleks teada palju
selle aja jooksul siis kiiruseületamisi rgistreeriti ja ebaseaduslikult trahve määrati :)
http://www.nc.ee/klr/lahendid/tekst/RK/3-1-1-86-05.html
Tundub, et kui vähegi viitsimist ja tahtmist on (ning oleneb muidugi ka trahvi suurusest), tasub nõuda üldmenetlust ja asi vaidlustada.
Samas reedest on lahend, kus Toomas Uripea sõitis 50 alas 77ga ja trahviti 1800 kr + lubade äravõtmisega. Uripea vaidlustas põhjusel, et lubade
äravõtmine piirab tema põhiseaduslikku õigust vabalt liikuda ning töökohta ja tegevusala valida, kuna peab tihti käima välisriigis. Riigikohus jättis
trahvi muutmata ja märkis, et "juhul, kui tal on vaja tõepoolest liikuda palju välisriikides, tuleb tal leida liikumiseks muid võimalusi peale auto
juhtimise." Põhjus oli ka selles, et Uripeal oli tegemist korduvate rikkumistega (kiiruseületamised).
http://www.nc.ee/klr/lahendid/tekst/RK/3-1-1-107-05.html
2. Joobe määramisel võib keelduda vereproovi andmisest, kuid sellisel juhul määratakse joobeseisund teiste meetoditega. A. Hint
puhus välja 1,12 mg/l, vaidles vastu, kuid keeldus vereproovi andmisest. Esimene aste mõistis süüdi joobeseisundi tuvastamisest kõrvalehoidumise
pärast. Riigikohus leidis, et vereproovi andmine pole kohustus, kuid kuna tunnistajate ütluste ja joobeseisundi medititsiinilise tuvastamise aktiga
tuvastati alkoholitarvitamise tunnused, siis karistus jääb, kuid vaid paragrahv on teine. Trahv 9000.
http://www.nc.ee/klr/lahendid/tekst/RK/3-1-1-102-05.html
3. Liisinguautole stereosüsteemi, valuvelgede, uhkemate tulede ja sumbuti paigaldamisel jääb nendest ilma kui liisinguandja võtab auto
tagasi. Kuna seda lahendit avalikult vist üleval pole, siis selgitan veidi pikemalt.
Sten Leivalt liisis Rünno Põhjala'lt BMW520. Lepingutasu 1000, tagatisraha 28000, kuumaksed 1600. Leivalt paigaldas autole signalisatsioon GEMINI
3100 krooni, valuveljed ALESSIO MONZA 4 tk 5850 krooni, suverehvid Nokian NRVi 7480 krooni, tagatuled Hella 1900 krooni, summutaja pütt 2500 krooni,
stereosüsteem 11 300 krooni, põrutusandur ja stereosüsteemi paigaldus 3300 krooni. Ca paar kuud pärast auto saamist nõudis liisinguandja Põhjala
liisinguvõtjalt Leivalt autot tagasi põhjusel, et Leivalt on liikluseeskirju rikkunud ja politseile valeandmeid esitanud. Auto anti tagasi, kuid
lepiti kokku, et Leivalt ostab auto täies ulatuses välja. Tegelikult müüs Põhjala auto kolmandale isikule ära. Leivalt nõudis tagasi 35 430 kr autole
tehtud parenduste eest ja 28 000 kr lepingu tagatistasu. Põhjala keeldus maksmisest.
Esimene aste mõistis Põhjalalt välja tagatisraha 28 000 ja parenduste eest 13900, kuna sumpa, suverehvide ja stereo tshekke polnud.
Põhjala esitas apellatsiooni ning teine aste leidis, et Põhjala peab tagastama vaid tagatisraha 28 000 kr. Ringkonnakohus leiab, et "Apellant on
põhjendatult viidanud rendilepingu p-le 6.1.4, mille kohaselt on rentnikul õigus teha parendusi ilma rendileandja kirjaliku nõusolekuta, mis
hõlbustavad auto ekspluateerimist, ei kahjusta sõiduauto tehnilist seisundit ja on sõiduauto küljest eemaldatavad.
Hageja poolt väidetavalt tehtud parendused - uute tagatulede paigaldus, valuvelge paigaldus, stereosüsteemi paigaldus - ei ole parendused, mis
hõlbustaks auto ekspluateerimist, seega puudus hagejal õigus neid teha ilma rendileandja nõusolekuta. Põhjendatud on ka apellandi väited selles osas,
et nimetatud kulude kandmine hageja poolt ei ole tõendatud. Õige on ka apellandi märkus, et hageja on kulutusi tõendanud arvetega, millelt ei nähtu
maksja ning osadel arvetel ei ole identifitseeritav ka arve saaja."
Kokkuvõtteks, et kui liisingu auto küljes midagi vahetada-parandada-uuendada, siis igal juhul tasub liisinguandjaga asjad kooskõlastada ning
säilitada iga asja kohta korrektne tshekk!
|
|
|
|
workout
huviline
Registreerunud 19.10.04
Asukoht: Tallinn
Kasutaja on eemal
Auto: A6 2.8 Q 142kw C4 at
|
|
postitati 06.12.05 09:32
|
|
|
4. 90 alas 50 km/h liikudes, kuid sellegipoolest libeda tõttu kraavi sõitmise eest saab trahvi. Lahendist nähtub, et kuna autojuht
kasutas teisele isikule kuuluvat sõidukit, millele kraavi sõitmisega tekitati kahju, siis ka 50km/h võib 90 alas olla ebaõige sõidukiirus ning kahju
tekitamise eest tuleb ka trahvi maksta. Trahvisummaks määrati 3000 kr.
Riigikohus ütleb: "... võib lubatud suurimast sõidukiirusest ka oluliselt väiksem kiirus osutuda ülemäära suureks ning võib olla vaadeldav LE § 123
rikkumisena. Kui sellise rikkumise tagajärjel tekitatakse varaline kahju või inimesele ettevaatamatusest tervisekahjustus, on väärtegu
kvalifitseeritav LS § 74-17 järgi"
http://www.nc.ee/klr/lahendid/tekst/222483310.html
|
|
|
|
workout
huviline
Registreerunud 19.10.04
Asukoht: Tallinn
Kasutaja on eemal
Auto: A6 2.8 Q 142kw C4 at
|
|
postitati 12.12.05 11:35
|
|
|
5. Enda ametiauto purjus sõbrale kasutada andmine võib Sulle väga kulukaks minna!
Aivar Viiart töötas OÜ Slops tootmisjuhina ning andis tema kasutuses olnud Honda CRV vabatahtlikult purjus sõber Urmo Möldrile, kes sõidutas tuttava
Raplasse. Mölder sõitis Kohila teelt välja, lõhkus auto ja aita, aiaposti ning kamina. Kahju kokku 119 808 kr.
Urmo Mölder mõisteti krim korras süüdi ja rahuldati kahjunõue tema vastu. Tööandja küsis kahju solidaarselt ka Viiratilt, kuid esimese ja teise astme
kohus ei näinud Viiralti ja kahju vahel seost, kuna õnnetuse põhjustas Mölder. Tööandja leidis, et Viiart poleks tohtinud ametiautot edasi anda ning
seetõttu peab nüüd kahjude eest vastutama.
Riigikohus leiab, et tööandja ja töötaja on vastastikku kohustatud hoiduma tegudest, mis kahjustavad teise poole vara, ning tegema kõik endast
sõltuva, et töö käigus ei kahjustataks kolmandate isikute vara. Seega peab näiteks töötaja, kelle kätte on tööandja usaldanud tööauto, hoidma sõidukit
heaperemehelikult, täitma sõiduki hoidmiseks ja kasutamiseks ettenähtud tingimusi ning hoiduma tegudest, mis võiksid kahjustada tööandja vara.
Riigikohus saatis asja ringkonnakohtule tagasi, et vaadataks uuest üle põhjuslik seos ja kahju hüvitamise ulatus, kuid vihjates, et töötajal võib
lasuda kahju täieliku hüvitamise kohustus.
http://www.nc.ee/klr/lahendid/tekst/RK/3-2-1-149-05.html
6. Poolas õnnetuse põhjustanud purjus veokijuht pääses kahju ca 125 000 kr hüvitamise kohustusest aegumise tõttu.
Aivar Piirak põhjustas purjuspäi tööandja AS Olbtar veoki Mercedes Benz'ga Poolas kütusetankla parkimisplatsil avarii. Õnnetus juhtus 23.03.2003,
tööandja esitas kahjunõude 15.08.2003.
Riigikohus leidis, et kuna töösuhtes tulenevad nõuded tuleb kohtusse (või töövaidluskomisjoni) esitada nelja kuu jooksul, siis ei saa siin kohaldada
võlaõigusseaduse lepinguvälise kahju sätteid ning tsiviilseadustiku üldosa seadusest tulenevat üldist aegumistähtaega kolm aastat ning nõue on
aegunud.
http://www.nc.ee/klr/lahendid/tekst/RK/3-2-1-134-05.html
|
|
|
|
workout
huviline
Registreerunud 19.10.04
Asukoht: Tallinn
Kasutaja on eemal
Auto: A6 2.8 Q 142kw C4 at
|
|
postitati 16.01.06 07:15
|
|
|
7. Sõiduki teisldamiseks peab see häirima kaasliiklejaid või ohustama liiklust. Ainuüksi keelatud alal parkimine ei tingi automaatselt
teisaldamist!
K. Kruusvee parkis Rävala 15 juures peatumist keelava liiklusmärgi mõjupiirkonnas, mille eest määrati trahv 600 kr ja teisaldati sõiduk. Trahvimise
alusena tugines politsei liiklusseaduse prg 74-37 lõikele 2, mis näeb ette vastutuse parkimiskorra rikkumisel (trahv + teisaldamine), kui see on
ohtlik teistele liiklejatele või häirib oluliselt liiklust.
Kruusvee vaidlustas otsuse ja taotles väärteomenetluse lõpetamist, sh teisalduskulude ja parkimiskulude tagastamist, kuna sõiduk ei takistanud
liiklust. Probleemiks oli see, et väärteomenetluse otsuses polnud kirjeldatud, kuidas sõiduk teisi liiklejaid ohustas, samuti puudusid selle kohta
tõendid (fotod).
Riigikohus leidis, et otsus tuleb tühistada, kuna puuduvad tõendid teisaldamise vajalikkuse kohta, kuid kvalifitseeris teo ümber ja nö määras trahvi
300 kr vales kohas parkimise eest.
Riigikohus ütleb, et parkimine parkimist keelava liiklusmärgi mõjupiirkonnas ei pruugi alati teisi liiklejaid ohustada või liiklust oluliselt häirida.
Seega ainuüksi keelatud kohas parkimine ei tingi automaatselt sõiduki teisaldamist.
Paraku jättis riigikohus teisaldamis- ja parkimiskulude hüvitamise taotluse rahuldamata, kuna see ei ole väärteomenetluse toiming. Isiklikult arvan,
et nende kulude tagasisaamiseks peaks uue menetluse algatama, kuna teisaldamise aluseks olnud asjaolud on ära langenud, seega peab keegi (tõenäoliselt
ebaõige teisaldamise tellinud politsei) nüüd teisaldamiskulud hüvitama.
http://www.nc.ee/klr/lahendid/tekst/RK/3-1-1-133-05.html
|
|
|
|
|
