| Lehekülgi: 1 2 3 4 |
Maku
klubiliige
Registreerunud 28.01.03
Asukoht: Eesti Vabariik
Kasutaja on eemal
|
|
postitati 09.06.05 08:56
|
|
|
Tehnonõuded ja mõned LE sätted
Toon siia mõned tehnonõuded ja väljavõtted seadustest, mille kohapealt pidevalt arusaamatusi tekib.
Kõige pealt need klaasid.
Kood 607. Klaasid
Nõuded: 1) tuuleklaasi läbipaistvus juhi vaateväljas peab olema vähemalt 75%, v.a DOT tähisega tuuleklaas või enne 1985. a
valmistatud sõiduki tuuleklaas, mille läbipaistvus juhi vaateväljas peab olema vähemalt 70%. Tagumises asendis oleva juhiistme seljatoest
eespool asuvate sõiduki külgakende läbipaistvus peab olema vähemalt 70%, sõltumata nende valmistamise aastast. Kui tagaakna läbipaistvus on
alla 70%, peavad sõiduki mõlemal küljel olema tahavaatepeeglid;
2) alates 1985. sõiduki valmistamisaastast peavad aknaklaasid olema E või e sertifitseeritud või DOT tähisega märgistatud. Enne 1985. a sõiduki
valmistamise aastat peavad sõiduki aknaklaasid olema valmistatud ohutust, purunemisel kildu mitteandvast klaasist või nendele tingimustele vastavast
muust materjalist;
3) juhi või tema kõrvalistuja klaasipuhasti tööalas ei tohi olla liikluse jälgimist raskendavaid kahjustusi või mõrade kogumit, nn
«päikest��;
4) aknaklaaside katmiseks on keelatud kasutada materjale, mille mõjul võimendub valguse peegeldumine klaasilt;
5) E või e sertifitseeritud aknaklaaside asendamine DOT tähisega märgistatud aknaklaasidega on keelatud.
Kontrollimine: 1) TÜ – valguse neeldumismõõdiku ja vaatlusega;
Järgmiseks motokiiver, mille nõuet pidevalt rikutakse:
Kood 116. Motokiiver
Nõuded: 1) motokiivrid peavad olema E-reegli nr 22 nõuetele vastavad ja E sertifitseeritud (märgistatud );
2) näokatte klaasi läbipaistvus peab olema vähemalt 80%, e valguse neeldumine ei tohi olla suurem kui 20%.
Kontrollimine: vaatluse ja valguse neeldumismõõdikuga.
Järgmiseks suunatuled:
Kood 218. Suunatule laternad
Nõuded: 1) 1994. a või hiljem valmistatud M, N ja O kategooria sõidukitel peavad suunatule laternad olema paigaldatud valmistaja juhendi ja E-reegli
nr 48 või direktiivi 76/756/EMÜ kohaselt (vt lisa 1 joonised 20, 21 ja 22);
2) mõõdet 600 mm (vt lisa 1 joonised 20 ja 22) võib vähendada kuni 400 mm-ni, kui sõiduki gabariitlaius ei ületa 1300 mm. Sõiduki ehituse eripära
tõttu võib kõrgust 1500 mm suurendada kuni 2100 mm (vt lisa 1 joonised 20, 21 ja 22);
3) suunatulede värvus peab olema merevaigukollane. Tagumiste suunatulede värvus võib olla punane sõidukil:
– mis on saadud pärandvarana;
– mis kuulub väljastpoolt Euroopa Liidu liikmesriike Eestisse ümberasujale ja kui sõidukile on antud tollisoodustust;
– mis kuulub Euroopa Liidu liikmesriigist alaliselt Eestisse elama asujale ja kui sõiduk on olnud tema omandis enne Eestisse asumist;
– mis on välisriikide diplomaatiliste esinduste ja nende välisriikide kodanikest töötajate omanduses või valduses;
– mis on välisriikide sõjaväelaste omanduses või valduses või
– mis on lepingulisel tööl olevate välisriikide kodanike omanduses või valduses;
5) L kategooria sõidukil peavad olema valmistaja juhendi kohased suunatule laternad ja 1996. a või hiljem valmistatud L kategooria sõidukil E-reegli
nr 50 nõuetele vastavad suunatule laternad. Nende paigutus peab vastama E-reegli nr 53 või direktiivi 93/92/EMÜ nõuetele ning järgmistele nõuetele:
– suurim kõrgus teepinnast – 1200 mm;
– vähim kõrgus teepinnast – 350 mm;
– esisuunatule laternate valgusavade vaheline vähim kaugus – 300 mm;
– peavad asetsema väljaspool lähitule või kaugtule laterna/laternate väliskülgede püstpuutepindasid;
– suunalaterna valgusava ja lähima lähi- või kaugtule laterna vaheline kaugus peab olema vähemalt 100 mm;
– tagasuunatulede laternate valgusavade vaheline vähim lubatud kaugus – 240 mm;
– tagasuunatule laternad ei tohi asetseda sõiduki tagumisest gabariidist eespool rohkem kui 300 mm;
6) suunatulede vilkumissagedus peab olema 90±30 korda/min;
7) suunatulede töö kontrolliks peab auto armatuurlauas vilkuma sünkroonselt märgulamp. N2 ja N3 kategooria vedukauto armatuurlauas peab eraldi olema
haagise suunatulede märgulamp. Valgussignaali võib dubleerida helisignaaliga.
Kontrollimine: vaatluse, mõõdulindi ja stopperiga.
Järgmiseks udutuledega sõitmine:
§180. Eesmised udutuled võivad põleda sõidu ajal ainult koos lähituledega või lähitulede asemel, kui nähtavus on halb.
(9) Halva nähtavuse all mõistetakse ilmast või muudest nähtustest (udu, vihm, lumesadu, tuisk, hämarus, suits, tolm, vee- ja poripritsmed,
vastupäike) tingitud ajutist olukorda, kui vaadeldava objekti nähtavus on taustast eristamatu alla 300 m.
Kui kellegil on veel arusaamatuid asju liikluses, siis pange siia teemasse kirja..
EDIT: Kindlasti on neid valupunkte veel ja veel. Sellel põhjusel tegingi selle teema, et siin saaks need välja toodud ja inimesed
saaksid märksa enam seadust tundma, et mida nad tohivad ja mida mitte.
Kood 701. Üldnõuded
Nõuded: 1) mootorist kütuse, määrdeainete ja jahutusvedeliku silmaga nähtav lekkimine ei ole lubatud;
2) heitgaaside ja karterigaaside pihkumine kogu süsteemi ulatuses ei ole lubatud;
3) mootori kinnituspadjad peavad olema valmistaja juhendi kohased ja terved;
4) omavoliline mootori kinnituspatjade kinnituskohtade muutmine kere/raami küljes on keelatud;
5) omavoliline mootori toite- ja heitgaaside süsteemi muutmine ja ümberehitamine on keelatud, sh ülelaadeseadmete lisamine või ärajätmine,
lisakütusepaakide paigaldamine, õhu- ja heitgaaside osakeste filtrite äravõtmine, heitgaaside katalüsaatorreaktorite äravõtmine, teisele kütuseliigile
ümberehitamine (diislikütuselt – bensiinile; bensiinilt või diislikütuselt – gaasile jms ning vastupidi);
6) elektrijuhtmed peavad olema kaitstud hõõrdumise/muljumise, kütuse keemilise, heitgaaside termilise jms kahjustava mõju eest;
7) mootor peab vastama võimsuselt, pöördemomendilt, pöörete arvult, töömahult ja massilt valmistaja poolt sellele sõidukile ette nähtule.
Erandina, kui valmistaja ei ole ette näinud erinevate mootorimudelite paigaldamist, on lubatud sõidukile ümberehituse korras paigaldada mootor, mille
võimsuse erinevus ei ületa 30%, töömahu erinevus 20% ja massi erinevus 10% valmistaja poolt ette nähtust;
JUHI TEGUTSEMINE LIIKLUSÕNNETUSE KORRAL
§225. Kui on juhtunud liiklusõnnetus, peab asjaosaline juht:
1) peatuma võimalikult kiiresti, põhjustamata sellega lisaohtu, ja lülitama sisse ohutuled; nende puudumisel või kui õnnetuseosaline sõiduk asub
kohas, kus nähtavus on halb või piiratud, tuleb teele panna ohukolmnurk vastavalt käesoleva määruse §-le 89;
2) tegema kõik, et liiklus sündmuskohal oleks ohutu;
3) esitama liiklusõnnetuses osalenu nõudel kohustusliku liikluskindlustuse poliisi või tõendi kindlustuslepingu sõlmimisest vabastamise kohta ja
isikut tõendava dokumendi.
§226. Kui liiklusõnnetuses on kannatanuid, peab juht:
1) andma abivajajale esmaabi;
2) kutsuma vajaduse korral välja kiirabi (päästeteenistuse); ainult erandjuhul, kui see on võimatu ja transportimine pole kannatanule ohtlik, saatma
ta mööduva sõidukiga haiglasse;
3) teatama juhtunust politseile, kirjutama üles pealtnägijate nimed ja aadressid ning tegutsema vastavalt politsei korraldusele.
Sõidukit või õnnetusse puutuvaid esemeid tohib enne politsei kohalejõudmist liigutada vaid siis, kui teiste sõidukite liiklus on võimatu ja eelnevalt
on tunnistajate juuresolekul ära märgitud sõiduki ja esemete asend ning jäljed.
Muu võimaluse puududes peab juht eelmises lõigus esitatud nõudeid täitnult ja tingimusel, et transportimine pole kannatanule ohtlik, viima ta
haiglasse oma sõidukiga, teatades seal oma nime ja sõiduki numbri, ning seejärel naasma õnnetuskohale.
§227. Kui inimesed liiklusõnnetuses viga ei saanud, õnnetuses osalenud juhid või juht ja kahju saaja(d) on juhtumi põhjusi hinnates vastutuse
küsimuses ühel meelel, on oma arvamuse kirjalikult vormistanud, nimetades kahju tekitamise eest vastutava isiku, ja sellele alla kirjutanud, ei ole
vaja liiklusõnnetusest politseile teatada.
Lahkarvamuse korral või juhul, kui kahju saaja ei ole teada, tuleb õnnetusest kohe teatada politseile ja tegutseda sealt saadud korralduse
kohaselt.
Sõidukit või õnnetusse puutuvaid esemeid tohib enne politsei kohalejõudmist liigutada vaid siis, kui teiste sõidukite liiklus on võimatu ja eelnevalt
on tunnistajate juuresolekul ära märgitud sõiduki ja esemete asend ning jäljed.
§228. Liiklusõnnetuses osalenud juhid ei tohi tarvitada alkoholi, narkootikumi või psühhotroopset ainet kuni asjaolude selgitamiseni sündmuskohal.
VASTUTUS
§ 741. Mootorsõiduki või trammi juhtimine juhtimisõiguseta isiku poolt
(1) Mootorsõiduki või trammi juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimise õiguseta isiku poolt - karistatakse rahatrahviga
kuni 100 trahviühikut või arestiga.
(2) Sama teo eest isiku poolt, kes on sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud või kellel mootorsõiduki või trammi juhtimise õigus on peatatud või kehtetuks
tunnistatud või kellelt on mootorsõiduki või trammi juhtimise õigus ära võetud – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.
§ 742. Mootorsõiduki või trammi juhtimise õiguseta isiku mootorsõidukit või trammi juhtima lubamine
Omaniku, valdaja või tehnoseisundi või käitamise eest vastutava isiku poolt vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimise õiguseta isiku
mootorsõidukit või trammi juhtima lubamise eest - karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.
§ 743. Registreerimata või ümberregistreerimata mootorsõiduki juhtimine
Kehtestatud korras registreerimata või ümberregistreerimata mootorsõiduki juhtimise eest - karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.
§ 744. Registreerimata või ümberregistreerimata mootorsõidukit juhtima lubamine
Kehtestatud korras registreerimata või ümberregistreerimata mootorsõidukit juhtima lubamise eest sõiduki omaniku, valdaja või tehnoseisundi või
käitamise eest vastutava isiku poolt - karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.
§ 745. Riikliku registreerimismärgita või mootorsõidukile mittekuuluva riikliku registreerimismärgiga sõiduki juhtimine
Riikliku registreerimismärgita mootorsõiduki või mootorsõidukile mittekuuluva riikliku registreerimismärgiga sõiduki juhtimise eest - karistatakse
rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.
§ 746. Mitteloetava riikliku registreerimismärgiga mootorsõiduki juhtimine
Nõutavalt kauguselt mitteloetava riikliku registreerimismärgiga mootorsõiduki juhtimise eest - karistatakse rahatrahviga kuni kümme trahviühikut.
§ 747. Tehnoülevaatust mitteläbinud mootorsõiduki juhtimine
Tehnoülevaatust mitteläbinud mootorsõiduki juhtimise eest - karistatakse rahatrahviga kuni 30 trahviühikut.
§ 748. Tehnoülevaatust mitteläbinud mootorsõidukit juhtima lubamine
Tehnoülevaatust mitteläbinud mootorsõidukit juhtima lubamise eest sõiduki omaniku, valdaja, tehnoseisundi või käitamise eest vastutava isiku poolt -
karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.
§ 749. Tehnilise rikkega mootorsõiduki juhtimine
Mootorsõiduki, millel omal jõul ei ole lubatud sõita, juhtimise eest - karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.
§ 7410. Tehnilise rikkega mootorsõidukit juhtima lubamine
Mootorsõidukit, millel omal jõul ei ole lubatud sõita, juhtima lubamise eest sõiduki omaniku, valdaja või tehnoseisundi või käitamise eest vastutava
isiku poolt - karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.
§ 7412. Omavoliliselt ümberehitatud mootorsõiduki juhtimine
Omavoliliselt ümberehitatud mootorsõiduki juhtimise eest - karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut.
§ 7413. Keskkonnaohtliku mootorsõiduki juhtimine
Mootorsõiduki, mille heitmete saasteainesisaldus või tekitatav müra ületab normatiivi, juhtimise eest - karistatakse rahatrahviga kuni 50
trahviühikut.
§ 7414. Keskkonnaohtlikku mootorsõidukit juhtima lubamine
Keskkonnaohtlikku mootorsõidukit juhtima lubamise eest selle omaniku või valdaja või tehnoseisundi või käitamise eest vastutava isiku poolt -
karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.
§ 7415. Mootorsõiduki- või trammijuhi poolt ristmikule või reguleeritud ülekäigurajale sõitmine foori keelava tule ajal
Mootorsõiduki- või trammijuhi poolt ristmikule või jalakäijate ülekäigurajale sõitmise eest foori keelava tule ajal - karistatakse rahatrahviga kuni
50 trahviühikut.
§ 7416. Mootorsõiduki- või trammijuhi poolt reguleerimata ülekäigurajal jalakäijale tee mitteandmine
Mootorsõiduki- või trammijuhi poolt reguleerimata ülekäigurajal jalakäijale tee mitteandmise eest, samuti reguleerimata ülekäiguraja ees naaberreal
peatunud sõidukist möödumise eest - karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut.
§ 7417. Mootorsõiduki- või trammijuhi poolt varalise kahju või tervisekahjustuse tekitamine
(1) Mootorsõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud varaline kahju või inimesele ettevaatamatusest
tervisekahjustus, – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.
(2) Kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist
ühest kuust kuni kolme kuuni .
§ 7418. Joobeseisundis isiku mootorsõidukit juhtima lubamine või talle juhtimise üleandmine
Mootorsõiduki omaniku, valdaja või juhi poolt joobeseisundis isiku mootorsõidukit juhtima lubamise või talle juhtimise üleandmise eest - karistatakse
rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
§ 7419. Mootorsõiduki või trammi juhtimine joobeseisundis
(1) Mootorsõiduki või trammi juhtimise eest joobeseisundis – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.
(2) Kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist
kolmest kuust kuni üheksa kuuni .
§ 7420. Isiku kõrvalehoidumine joobeseisundit tuvastavast läbivaatusest
(1) Mootorsõiduki või trammi ilmsete joobetunnustega juhi kõrvalehoidumise eest joobeseisundit tuvastavast läbivaatusest – karistatakse rahatrahviga
kuni 300 trahviühikut või arestiga.
(2) Kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist
kuuest kuust kuni ühe aastani .
§ 7421. Liiklusõnnetuses osalenud juhi poolt pärast liiklusõnnetust alkoholi tarvitamine
(1) Alkoholi tarvitamise eest liiklusõnnetuses osalenud juhi poolt vahetult pärast liiklusõnnetust enne selle asjaolude väljaselgitamist sündmuskohal
– karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.
(2) Kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist
kolmest kuust kuni üheksa kuuni .
§ 7422. Mootorsõidukijuhi poolt lubatud sõidukiiruse ületamine
(1) Mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest kuni 20 kilomeetrit tunnis - karistatakse rahatrahviga kuni 10 trahviühikut.
(2) Mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21 kuni 40 kilomeetrit tunnis - karistatakse rahatrahviga kuni 50
trahviühikut.
(3) Mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest üle 40 kilomeetri tunnis - karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut
või arestiga.
(4) Kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse
äravõtmist ühest kuust kuni kolme kuuni.
(5) Kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse
äravõtmist ühest kuust kuni kuue kuuni.
§ 7423. Mootorsõiduki juhtimine, milles asub kiirusemõõteseadet avastada või selle tööd häirida võimaldav seade
Mootorsõiduki juhtimise eest, milles asub kiirusemõõteseadet avastada või selle tööd häirida võimaldav seade, - karistatakse rahatrahviga kuni 100
trahviühikut.
§ 7424. Möödasõidunõuete rikkumine
Mootorsõidukijuhi poolt möödasõidunõuete rikkumise eest - karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.
§ 7425. Sõitmine vastassuunavööndis
Mootorsõiduki juhi poolt vastassuunavööndis sõitmise eest, välja arvatud juhul, kui see on liiklusnõuetes lubatud, - karistatakse rahatrahviga kuni
100 trahviühikut.
§ 7426. Raudteeülesõidukoha ületamise nõuete rikkumine
Mootorsõiduki juhi poolt raudteeülesõidukoha ületamise nõuete rikkumise eest - karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.
§ 7427. Sõidueesõiguse kasutamise takistamine
Mootorsõiduki- või trammijuhi poolt sõidueesõiguse andmata jätmise eest eritalituse sõidukile liiklusnõuetes ettenähtud juhul - karistatakse
rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.
§ 7430. Sõiduki peatamise märguande eiramine
(1) Sõidukijuhi poolt sõiduki kohustusliku peatamise märguande tahtliku eiramise eest - karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga.
(11) Kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse
äravõtmist kolmest kuust kuni ühe aastani.
(2) Sõiduki peatumise märguanne on kohustuslik, kui selle on andnud kehtestatud korras politseiametnik, abipolitseinik või muu isik, kes on selleks
volitatud seaduse või seaduse alusel antud muu õigusaktiga.
§ 7431. Liiklusõnnetusest mitteteatamine
(1) Liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi poolt liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumise eest, kui teatamine oli kohustuslik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.
(2) Kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist
kolmest kuust kuni üheksa kuuni .
§ 7432. Liiklusõnnetuse sündmuskohalt põgenemine
(1) Liiklusõnnetuse sündmuskohalt põgenemise või liiklusõnnetuses kannatada saanud abitus seisundis oleva inimese abita jätmise eest – karistatakse
rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.
(2) Kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist
kuuest kuust kuni ühe aastani .
§ 7433. Mootorsõiduki- või trammijuhi poolt sõitjate- või veoseveo nõuete rikkumine
Mootorsõiduki- või trammijuhi poolt sõitjate- või veoseveo nõuete rikkumise eest - karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.
§ 7435. Mootorsõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete muu rikkumine
(1) Mootorsõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui puudub käesoleva seaduse §-des 741-74 27 või 7430-7432 sätestatud
väärteokoosseis - karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui sellega on tekitatud liiklusoht, - karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.
(21) Kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse
äravõtmist ühest kuust kuni kolme kuuni.
(3) Liiklusoht on olukord, mis sunnib teist liiklejat ohu vältimiseks järsult muutma liikumissuunda või -kiirust või peatuma.
§ 7436. Liiklusnõuete rikkumine jalakäija või muu liikleja poolt
(1) Jalakäija, jalgratturi, loomveokijuhi, sõitja või mopeedijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest - karistatakse rahatrahviga kuni kümme
trahviühikut.
(2) Sama teo eest:
1) kui see on toime pandud joobeseisundis;
2) kui sellega on tekitatud inimesele ettevaatamatusest tervisekahjustus või
3) kui sellega on tekitatud varaline kahju või liiklusoht, - karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.
§ 7437. Parkimine keelatud kohas
(1) Sõiduki parkimise eest selleks keelatud kohas või liikluskorraldusvahendiga ettenähtud parkimiskorda või -viisi rikkudes - karistatakse
rahatrahviga kuni kümme trahviühikut.
(2) Sõiduki parkimise eest selleks keelatud kohas või liikluskorraldusvahendiga ettenähtud parkimiskorda või -viisi rikkudes nii, et see on ohtlik
teistele liiklejatele või häirib oluliselt liiklust, - karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut.
(2) Regulaarsel sõitjateveol, kui liini pikkus on alla 50 km, kehtestatud töögraafiku järgimata jätmise eest mootorsõidukijuhi poolt – karistatakse
rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.
§ 7456. Ohtlike ainete ja esemete autoveol väikese ohuga seonduvate nõuete rikkumine
Ohtlike ainete, esemete või jäätmete autoveol inimese tervisele või keskkonnale väikese ohuga seonduvate nõuete rikkumise eest – karistatakse
rahatrahviga kuni 50 trahviühikut.
§ 7457. Menetlus
(1) Käesoleva seaduse §-des 741–74 56 sätestatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku (RT I 2001, 61, 364; 2002, 86, 504; 82, 480; 105, 612;
2003, 4, 22; 83, 557; 90, 601; 2004, 7, 40; 46, 329; 54, 387; 56, 401; 88, 600; 2005, 20, 126) üldosa ja väärteomenetluse seadustiku (RT I 2002, 50,
313; 110, 654; 2003, 26, 156; 83, 557; 88, 590; RT III 2004, 9, 96; RT I 2004, 46, 329; 54, 387 ja 390; 56, 403) sätteid.
(2) Käesoleva seaduse §-des 741–74 56 sätestatud väärtegude kohtuvälised menetlejad on Politseiamet, politseiprefektuur, Keskkriminaalpolitsei
ja Julgestuspolitsei.
(3) Käesoleva seaduse §-s 7437 sätestatud väärteo kohtuväline menetleja on valla- või linnavalitsus.
(4) Käesoleva seaduse §-s 7429 ja §-des 74 43–7453 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Tööinspektsioon.
1 trahviühik = 60 krooni
LE - NÕUDED MOOTORSÕIDUKI, TRAMMI JA NENDE HAAGISTE TEHNOSEISUNDI NING VARUSTUSE KOHTA
§219. Liikluses kasutatava mootorsõiduki, trammi ja nende haagiste tehnoseisund ja varustus peavad vastama seadustega ettenähtud korras kehtestatud
nõuetele.
§220. Mootorsõiduk ja haagis peavad olema registreeritud, neil peavad olema ettenähtud kohas puhtad, kaitsekatteta ja nõutavalt kauguselt selgesti
loetavad registreerimismärgid.
§223. Kui teel olles tekib rike, mis võib ohustada liiklust, peab juht püüdma seda kõrvaldada. Kui see on võimatu ja tegu pole rikkega, mis
tehnonõuetele mittevastavuse tõttu keelab sõiduki kasutamise, tohib ettevaatlikult, rikke iseloomu arvestades, sõita mööda lühimat teed ainult
remondikohani.
§224. Sõidukis ei tohi olla seadmeid, mis võimaldavad avastada liiklusjärelevalve kiirusemõõteseadet või häirida selle tööd.
LS - § 74/23. Mootorsõiduki juhtimine, milles asub kiirusemõõteseadet avastada või selle tööd häirida võimaldav seade - karistatakse rahatrahviga
kuni 100 trahviühikut.
Liikluseeskiri
Liiklusseadus
Mootorsõiduki ja selle haagise tehnoseisundile ja varustusele
esitatavad nõuded
|
torque addict / in the real world four wheel drive means safety and traction
|
|
|
|
|
Amadeuz
huviline
Registreerunud 09.03.05
Asukoht: Tarbatu
Kasutaja on eemal
Auto: C5 avant TQAT 110 kW õlipress '99 (Nora), MB W639 kombi AT CRD 80kW (Jasmin)
|
|
postitati 10.06.05 06:23
|
|
|
| Tsitaat: | Algselt postitas: Maku
Järgmiseks udutuledega sõitmine:
§180. Eesmised udutuled võivad põleda sõidu ajal ainult koos lähituledega või lähitulede asemel, kui nähtavus on halb.
|
olenevalt rõhuasetusest võib sellest punktist kahepidiselt aru saada:
1) udutuled võivad põleda ainult halva nähtavuse puhul, seda siis kas koos lähituledega või siis ilma.
2) udutuled võivad põleda ainult koos lähituledega (olenemata ilmast), või kehva ilma korral ilma lähituledeta.
arvatavasti on siiski silmas peetud ainult esimest varianti, kuid sõnastus on selline, mis lubaks tegelikult vaielda
või olen mina ainuke, kes asjast niimodi on aru saanud?
|
|
|
|
alar Q
huviline
Registreerunud 16.12.04
Kasutaja on eemal
|
|
postitati 10.06.05 07:28
|
|
|
Ainult udutuledega sõita ei tohi - peeti mind üks reede kinni. Õnneks vedas ja pääsesin ainult hoiatusega.
|
|
|
|
|
|
kollerimees
huviline
Registreerunud 07.10.04
Asukoht: Põlvamaa
Kasutaja on eemal
Auto: VW Touareg
|
|
postitati 10.06.05 07:54
|
|
|
kasutan udutulesi pidevalt päevatuledena ja pole küll probleeme olnud.Mõtlen päevast valget aega ja kabariidid põlevad ka muidugi.
|
auto nr 27
|
|
|
|
|
bob
klubiliige
Registreerunud 27.09.02
Asukoht: Harjumaa
Kasutaja on eemal
Auto: Audi B2CQ 20vT, BMW G31
|
|
postitati 10.06.05 08:22
|
|
|
| Tsitaat: | Algselt postitas: kollerimees
kasutan udutulesi pidevalt päevatuledena ja pole küll probleeme olnud.Mõtlen päevast valget aega ja kabariidid põlevad ka muidugi.
|
Sama siin, juba aastaid olen sõitnud nii, siiamaani pole probleeme olnud. Politsei on isegi vahel peatanud mind aga tuledekohta pole mitte sõnagi
öelnud. Eks sellesse suhtutakse samamoodi, nagu 50 alas 60-ga sõitmisesse.
|
|
|
|
|
|
kollerimees
huviline
Registreerunud 07.10.04
Asukoht: Põlvamaa
Kasutaja on eemal
Auto: VW Touareg
|
|
postitati 10.06.05 10:13
|
|
|
| Tsitaat: | Algselt postitas: bob
| Tsitaat: | Algselt postitas: kollerimees
kasutan udutulesi pidevalt päevatuledena ja pole küll probleeme olnud.Mõtlen päevast valget aega ja kabariidid põlevad ka muidugi.
|
Sama siin, juba aastaid olen sõitnud nii, siiamaani pole probleeme olnud. Politsei on isegi vahel peatanud mind aga tuledekohta pole mitte sõnagi
öelnud. Eks sellesse suhtutakse samamoodi, nagu 50 alas 60-ga sõitmisesse. |
ka mind on peadatud ja muid asju nuhitud kuid tulede kohta pole märkust olnud.
|
auto nr 27
|
|
|
|
|
kala
klubiliige
Registreerunud 16.10.02
Asukoht: Tallinn
Kasutaja on eemal
Auto: Subaru forester; Audi 100 C4 2.0
|
|
postitati 10.06.05 10:22
|
|
|
Kui sul on udutuli ühes korpuses tavatulega ( vast saadi mõttest aru) siis igaüks ei oskagi vahet teha kas see on nüüd udu või lähi tuli. Kui sul on
udutuled eraldi stangel siis saab iga loll sellest aru et tegu udutuledega ja kas nad põlevad või mitte!
|
|
|
|
A4TQ
klubiliige
Registreerunud 24.07.03
Asukoht: Tallinn
Kasutaja on eemal
Auto: SQ7, 911
|
|
postitati 10.06.05 10:35
|
|
|
Kuskil liiklussaates rääkis kodanik Sirk udutulede kasutamisest.Põhimõtteliselt kuna halb nähtavus on nii defineeritud nagu ta hetkel on...
(9) Halva nähtavuse all mõistetakse ilmast või muudest nähtustest (udu, vihm, lumesadu, tuisk, hämarus, suits, tolm, vee- ja poripritsmed, vastupäike)
tingitud ajutist olukorda, kui vaadeldava objekti nähtavus on taustast eristamatu alla 300 m.
siis Eestis on peaaegu võimatu selle eest trahvida kuna meil on kogu aeg halb nähtavus
|
|
|
|
Maku
klubiliige
Registreerunud 28.01.03
Asukoht: Eesti Vabariik
Kasutaja on eemal
|
|
postitati 10.06.05 12:02
|
|
|
Vat sellega on see asi, et enne vanasti oli selle seaduse sätte ülesehitus natukene teistmoodi ja paljud politseinikud arvavad siiani, et asi pole
muutunud. Kuigi on muutunud!
See, et paljud sõidavad ja midagi pole aastate vältel tehtud, on iseasi. Eks ta üks tuuleveskitega võitlemine ole. Samas minu arvamus on selline, et
siin pole midagi kaheti mõistetavat. Üleüldse, milleks on vaja udutuledega päevasel ajal sõita? Saan aru, et osadel kodanikel on xenonitest kahju aga
no palju sa siin elus neid xenoneid ikka ostad ja kaua sa selle autoga ikka kulged..
|
torque addict / in the real world four wheel drive means safety and traction
|
|
|
|
|
Black
klubiliige
Registreerunud 28.01.03
Asukoht: Tallinn
Kasutaja on eemal
Auto: Q7
|
|
postitati 10.06.05 12:19
|
|
|
| Tsitaat: | Algselt postitas: Maku
Üleüldse, milleks on vaja udutuledega päevasel ajal sõita? Saan aru, et osadel kodanikel on xenonitest kahju aga no palju sa siin elus neid xenoneid
ikka ostad ja kaua sa selle autoga ikka kulged.. |
Udutuledega pidi ülbem pilt olema. Et peatules hõõgub sinine/roheline gabariit (nii palju, kui teda sealt kulmu alt veel paistab) ja siis alt säravad
udukad. Noh, et oleks Corvette'i vms moodi.
|
|
|
|
raigo
huviline
Registreerunud 11.03.03
Kasutaja on eemal
|
|
postitati 10.06.05 16:28
|
|
|
| Tsitaat: | Algselt postitas: Black
| Tsitaat: | Algselt postitas: Maku
Üleüldse, milleks on vaja udutuledega päevasel ajal sõita? Saan aru, et osadel kodanikel on xenonitest kahju aga no palju sa siin elus neid xenoneid
ikka ostad ja kaua sa selle autoga ikka kulged.. |
Udutuledega pidi ülbem pilt olema. Et peatules hõõgub sinine/roheline gabariit (nii palju, kui teda sealt kulmu alt veel paistab) ja siis alt säravad
udukad. Noh, et oleks Corvette'i vms moodi. |
10 Points goes to Black
|
|
|
|
lynx
klubiliige
Registreerunud 15.10.02
Asukoht: Rakvere
Kasutaja on eemal
Auto: Audi
|
|
kollerimees
huviline
Registreerunud 07.10.04
Asukoht: Põlvamaa
Kasutaja on eemal
Auto: VW Touareg
|
|
Maku
klubiliige
Registreerunud 28.01.03
Asukoht: Eesti Vabariik
Kasutaja on eemal
|
|
postitati 29.06.07 10:05
|
|
|
Liikluskindlustus
Natuke lugemist.
LIIKLUSKINDLUSTUSE TARIIFIDE KOOSTAMISE JA
KINDLUSTUSMAKSETE ARVUTAMISE METOODIKA
http://www.lkf.ee/
Liikluskindlustuse hind sõltub:
1. omaniku/rentniku vanusest, riskikoefitsiendist;
2. omaniku/rentniku sõiduki tehnilisele passile märgitud elukohast (linn/maakond);
3. sõiduki kasutusotstarbest (veoauto, sõiduauto, mootorratas, traktor jne);
4. sõiduki tehnilistest näitajatest (haagise puhul registrimass, sõiduauto puhul kilovatid jne).
Eestis müüvad liikluskindlustust hetkel 9 seltsi. Igal kindlustusseltsil oma kahjustatistika, ehk iga seltsi hinnad erinevates piirkondades,
erinevates vanustes omanikele/rentnikele, sõiduki liikidele ja tehnilistele ühikutele sõltuvad selles seltsis toimunud kahjude väljamaksmiste
määradele vastavalt.
LKF annab ette tariifide moodustamise alused, aga hind kujuneb ikka vastava firma statistikale põhinevalt.
2 1 Sõiduautod (taksod)
2 3 Sõiduautod (rendiautod)
2 4 Sõiduautod va. taksod ja rendiautod
21, 23 ja 24 001 Mootori võimsus 1-17 kW
21, 23 ja 24 018 Mootori võimsus 18-25 kW
21, 23 ja 24 026 Mootori võimsus 26-33 kW
21, 23 ja 24 034 Mootori võimsus 34-40 kW
21, 23 ja 24 041 Mootori võimsus 41-44 kW
21, 23 ja 24 045 Mootori võimsus 45-55 kW
21, 23 ja 24 056 Mootori võimsus 56-66 kW
21, 23 ja 24 067 Mootori võimsus 67-85 kW
21, 23 ja 24 086 Mootori võimsus 86-142 kW
21, 23 ja 24 143 Mootori võimsus alates 143 kW
Vanuse kood Vanus
00 19 aastat ja nooremad
20 20 kuni 24 aastat
25 25 kuni 29 aastat
30 30 kuni 34 aastat
35 35 kuni 39 aastat
40 40 kuni 44 aastat
45 45 kuni 49 aastat
50 50 kuni 54 aastat
55 55 kuni 59 aastat
Kasutamise koha (piirkonna) kood Kasutamise koht
01 Tallinn
13 Kohtla-Järve
15 Narva
18 Pärnu
24 Tartu
37 Harjumaa (v.a Tallinn)
39 Hiiumaa
44 Ida-Virumaa (v.a Narva ja Kohtla-Järve)
49 Jõgevamaa
51 Järvamaa
57 Läänemaa
59 Lääne-Virumaa
65 Põlvamaa
67 Pärnumaa (v.a Pärnu)
70 Raplamaa
74 Saaremaa
78 Tartumaa (v.a Tartu)
82 Valgamaa
84 Viljandimaa
86 Võrumaa
|
torque addict / in the real world four wheel drive means safety and traction
|
|
|
|
|
aivo_
huviline
Registreerunud 01.04.06
Asukoht: Laulasmaa
Kasutaja on eemal
Auto: Audi A6 avant
|
|
postitati 29.06.07 11:14
|
|
|
Suvel päikesepaistelise ja palava ilmaga kui teekatte kohale tekib virvendus võib samuti udutulesid kasutada sest tekib olukord kus vastutulevat autot
on raske eristada ehk siis halb nähtavus. Üldiselt on raske keelata inimest kes tahab ennast liikluses teistele nähtavamaks teha.
|
Kõik mis on raha eest saadud on odavalt saadud...
|
|
|
|
|
Maku
klubiliige
Registreerunud 28.01.03
Asukoht: Eesti Vabariik
Kasutaja on eemal
|
|
postitati 29.06.07 11:33
|
|
|
| Tsitaat: | Algselt postitas: aivo_
Suvel päikesepaistelise ja palava ilmaga kui teekatte kohale tekib virvendus võib samuti udutulesid kasutada sest tekib olukord kus vastutulevat autot
on raske eristada ehk siis halb nähtavus. Üldiselt on raske keelata inimest kes tahab ennast liikluses teistele nähtavamaks teha.
|
Kui sa ükskord trahvi selle eest saad, siis sul on õigus oma murega kohtusse pöörduda. Hea meelega vaataksin isegi, mida kohus
sellest loost arvab.  Millal katsetuse ette võtad?
Edit: Mina küsin, et kui sinu auto tavalised tuled ei suuda sind sellises olukorras 300m kauguselt teisele liiklejale kuidagi nähtavaks teha, kas sa
ei peaks oma tuled kriitilise pilguga üle vaatama?
§178. Sõidu ajal peavad mootorsõidukil põlema lähi-, ääre- ja numbrituled. Valgel ajal võib lähitulede asemel kasutada päevatulesid.
|
torque addict / in the real world four wheel drive means safety and traction
|
|
|
|
|
Maku
klubiliige
Registreerunud 28.01.03
Asukoht: Eesti Vabariik
Kasutaja on eemal
|
|
postitati 29.06.07 11:39
|
|
|
| Tsitaat: | Algselt postitas: A4TQ
siis Eestis on peaaegu võimatu selle eest trahvida kuna meil on kogu aeg halb nähtavus |
Mismoodi on Eestis ilm kuidagi halvema nähtavusega kui näiteks Soomes või Rootsis?
|
torque addict / in the real world four wheel drive means safety and traction
|
|
|
|
|
Aleksandr
huviline
Registreerunud 15.03.05
Asukoht: Kohila
Kasutaja on eemal
Auto: Honda
|
|
postitati 29.06.07 12:22
|
|
|
Loll on see kes vabandust ei leia. Rääkigu need kes kasutavad udutulesi mida iganes aga see on ikka eputamise värk, 100% kindel. Udutuled ongi udus
sõitmiseks, mõnel autol kui lülitada kaugtulede peale siis udukad automaatselt kustuvad ja kui lükkad päeva tuledele siis süttivad jälle. See on
jällegi kategooriast minul on aga sul ei ole. Olen omanud ka autod kus olid udukat paal aga sellise nilbusega mina küll ei tegelenud et päeval sõidaks
udukatega.
Pange veel katusele lisatuled nigu Off-Road-i autodel, siis olete kindlasti nähtavad kui tavalistest tuledest vähe on.
|
|
|
|
Kaits
klubiliige
Registreerunud 01.03.03
Asukoht: Tallinn
Kasutaja on eemal
Auto: RS 6 Avant
|
|
postitati 29.06.07 14:12
|
|
|
Miks ei tohi päeval sõita udutuledega? Kas oskab keegi anda konkreetse ja usutava vastuse? Vastus "liikluseeskiri ei luba" pole aktsepteeritav. OK,
on, aga millega LE seda põhjendab?
Sõites päeval (esimeste) udutuledega lähitulede asemel, olen samahästi nähtav, mis ongi ju tuledega sõitmise eesmärk - olla kaasliiklejatele nähtav,
paremini eristatav.
Kui tuled on õigesti regullitud, ei sega nad mitte kedagi teist. Punkt.
Paljudel autodel on udutuli põhilaternaga ühes koos. Tuleb keegi sellisele autole ka ütlema, et "eputamise värk on"?! Paljud inimesed sealt
laternast ültse udutule ülesse leiavad?
Ise sõidan päeval ka udukatega, sest esiteks olen ma ju nähtav, teiseks on udukate pirnid kordi odavamad kui lähi/kaugtule pirnid ja kolmandaks
kulutavad udukate pirnid ka vähem energiat. Voltmeetri pealt on selgesti näha, et tavatuledega saavad genekas ja aku rohkem vatti. Milleks põletada
kallimaid pirne?
Päevatuled on lubatud... neid võib täpselt samamoodi paigutada eraldi nagu udukaidki. Lisaks on nad lubatud olla suht väikese võimsusega...
Edit: Päeval udukad ja lähikad koos põlemas - see on suht rumal ja mõtetu olukord.
|
|
|
|
Maku
klubiliige
Registreerunud 28.01.03
Asukoht: Eesti Vabariik
Kasutaja on eemal
|
|
postitati 29.06.07 14:45
|
|
|
| Tsitaat: | Algselt postitas: Kaits
Miks ei tohi päeval sõita udutuledega? Kas oskab keegi anda konkreetse ja usutava vastuse? Vastus "liikluseeskiri ei luba" pole aktsepteeritav. OK,
on, aga millega LE seda põhjendab?
|
Sama küsimust võib küsida iga inimene iga §-i kohta, mis tema arvates väär on. Kahjuks või õnneks ei ole inimestele antud õigust §-e väänata nii,
kuidas ise paremaks peavad (kuigi paljud inimesed seda arvavad, ise asjasse süvenemata). Vähemasti mitte neid §-e, mis on nii konkreetsed, kui seda
enamus LE ja LS §-e on. Seega, sa võid argumenteerida ja sinul võibki mõistlik põhjendus oma tegevusele olla aga see ei vabasta sind vastutusest.
| Tsitaat: | Algselt postitas: Kaits
Sõites päeval (esimeste) udutuledega tavatulede asemel, olen samahästi nähtav, mis ongi ju tuledega sõitmise eesmärk - olla kaasliiklejatele nähtav,
paremini eristatav.
Kui tuled on õigesti regullitud, ei sega nad mitte kedagi teist. Punkt.
|
Kui seadusandja on leidnud, et hea nähtavusega ajal udutuled sinu autot piisavalt nähtavaks ei tee, siis kahjuks sinule sõnaõigus ei anta. Ei pea
silmas eriolukordasid..
|
torque addict / in the real world four wheel drive means safety and traction
|
|
|
|
|
Kaits
klubiliige
Registreerunud 01.03.03
Asukoht: Tallinn
Kasutaja on eemal
Auto: RS 6 Avant
|
|
postitati 29.06.07 15:08
|
|
|
Jah, ma olen teadlik, et päeval udukatega sõites rikun LE-d. Ja ka vastutan oma tegude eest.
Tahtsin vaid tähelepanu sellele viia, et mõnikord on seadusandja teinud kummalisi seadusi, millele põhjundust justkui polegi. Või on põhjendus - mis
iganes põhjusel - ebapiisavalt põhjendatud, muidu kasutajavaenulik või suisa idiootne.
Ja see udukate päevakasutuse keeld tundub minule just sellisena...
Kuidas saab pisike päevatulekesekene paremini mind nähtavaks teha kui udutuli? Ma ei mäleta, mis nõuded päevatuledel küll olid, aga suht "lahjad"
tuled olid minumeelest...
|
|
|
|
Aleksandr
huviline
Registreerunud 15.03.05
Asukoht: Kohila
Kasutaja on eemal
Auto: Honda
|
|
postitati 29.06.07 16:03
|
|
|
| Tsitaat: | Algselt postitas: Kaits
Miks ei tohi päeval sõita udutuledega? Kas oskab keegi anda konkreetse ja usutava vastuse? Vastus "liikluseeskiri ei luba" pole aktsepteeritav. OK,
on, aga millega LE seda põhjendab?
Sõites päeval (esimeste) udutuledega tavatulede asemel, olen samahästi nähtav, mis ongi ju tuledega sõitmise eesmärk - olla kaasliiklejatele nähtav,
paremini eristatav.
Kui tuled on õigesti regullitud, ei sega nad mitte kedagi teist. Punkt.
Paljudel autodel on udutuli põhilaternaga ühes koos. Tuleb keegi sellisele autole ka ütlema, et "eputamise värk on"?! Paljud inimesed sealt
laternast ültse udutule ülesse leiavad?
Ise sõidan päeval ka udukatega, sest esiteks olen ma ju nähtav, teiseks on udukate pirnid kordi odavamad kui lähi/kaugtule pirnid ja kolmandaks
kulutavad udukate pirnid ka vähem energiat. Voltmeetri pealt on selgesti näha, et tavatuledega saavad genekas ja aku rohkem vatti. Milleks põletada
kallimaid pirne?
Päevatuled on lubatud... neid võib täpselt samamoodi paigutada eraldi nagu udukaidki. Lisaks on nad lubatud olla suht väikese võimsusega...
Edit: Päeval udukad ja lähikad koos põlemas - see on suht rumal ja mõtetu olukord. |
No aga seleta miks siis udutuli nimetatakse udutuleks. Ja ma väga kahtlen et kui udukas on koos põhilaternaga on tal sama mustriga klaas. Vaata uduka
klaasi ja päevatulede klaasi, nendel on ju erinev eesmärk ühed suunavad valgust võimalikult madalamale ja teised kõrgemale,loogiline ju. Ja samas
mitte ükski "tarkpea "ei sõida aint udukatega öösel , huvitav miks? ärelikult ei ole nad nii efektiivsed kui päevatuled,järelikult võib ka päeval
juhtuda et nad ei ole nii nähtavad. Minu arust on ju selgelt öeldud UDUTULI ja PÄEVATULI. Ega autotootja ju loll pole, kokkuhoiju mõttes vahetanut
päevatuled udukatega kus on lahjemad pirnid,miks siis neid päevatulesi üldse vaja on? Järelikult on ju mingid nõuded mida peab ka täitma.
Edit: Ja autotootja on ju selgelt paika pandnut kus on udutuli ja kus päevatuli ja vastavalt ka neid proekteerinud , vastava kasutamisele. Selgemalt
selge ju.
|
|
|
|
Kaits
klubiliige
Registreerunud 01.03.03
Asukoht: Tallinn
Kasutaja on eemal
Auto: RS 6 Avant
|
|
postitati 29.06.07 16:43
|
|
|
| Tsitaat: | Algselt postitas: Aleksandr
No aga seleta miks siis udutuli nimetatakse udutuleks. Ja ma väga kahtlen et kui udukas on koos põhilaternaga on tal sama mustriga klaas. Vaata uduka
klaasi ja päevatulede klaasi, nendel on ju erinev eesmärk ühed suunavad valgust võimalikult madalamale ja teised kõrgemale,loogiline ju. Ja samas
mitte ükski "tarkpea "ei sõida aint udukatega öösel , huvitav miks? ärelikult ei ole nad nii efektiivsed kui päevatuled,järelikult võib ka päeval
juhtuda et nad ei ole nii nähtavad. Minu arust on ju selgelt öeldud UDUTULI ja PÄEVATULI. Ega autotootja ju loll pole, kokkuhoiju mõttes vahetanut
päevatuled udukatega kus on lahjemad pirnid,miks siis neid päevatulesi üldse vaja on? Järelikult on ju mingid nõuded mida peab ka täitma.
Edit: Ja autotootja on ju selgelt paika pandnut kus on udutuli ja kus päevatuli ja vastavalt ka neid proekteerinud , vastava kasutamisele. Selgemalt
selge ju. |
Tulesid ja udutulesid on igasuguseid, erinevaid. Tänapäeval reeglina klaas ise tulede vihku ei suuna. Selleks on reflektor (või mis iganes "tule
põhi").
Kui mina tulen Sulle teel oma vana "sigariga" vastu, udukad põlemas, näed ja mõtled:"ahaa, udukatega sõidab!". Minu järgi sõidab mingi suvaline
uus auto, millel udukad põhilaternaga ühes korpuses ja tuleklaas läbipaistev, ei pane Sa raudselt seda tähelegi, et ka temal põlesid udukad. Sest
vahet ju pole. Mind märkad kuna mul udukad teistest tuledest eraldi.
Pimedas on hoopis teine teema. Üldjuhul jääb päris pimedas ainult udukate valgus liiga "lühikeseks".
Kui udukas on korras (õigesti regullitud, õige võimsusega pirnid sees ja nõuetekohaselt paigaldatud) on päeval auto sama hästi nähtav kui lähituledega
sõitev auto.
Vaata liiklust: vana "kopikas" sõidab oma kollaselt hõõguvate lähituledega ja tema kõrval tuleb mingi uus auto vaid seisutuledega. Valgus on neil
pea sama tugev ja ühtmoodi nähtavad mõlemad!
|
|
|
|
Aleksandr
huviline
Registreerunud 15.03.05
Asukoht: Kohila
Kasutaja on eemal
Auto: Honda
|
|
postitati 29.06.07 17:15
|
|
|
Ausalt öeldes ma ei viitsi eriti punnida, üks kahest kas mina olen loll või teised. Minu arust on erinevaid tulesid, udutuled,
lisakaugtuled,päevasõidutuled,kaugtuled jne.Igal nendel on oma konkreetne kasutamis aeg, koht,viis või mis iganes.Kõik on ju konkreetselt paika
pandud. Kui udukad on ehitatud selleks et kasutada halva nähtavuse ajal , miks peab üritama tõestada vastupidist .
Ikka ei jõua mulle kohale.
Udutuli=udu-halb nähtavus.
Päevasõidutuli= sõit päeval.
Või mõni saab sellest teistmoodi aru?
|
|
|
|
Kaits
klubiliige
Registreerunud 01.03.03
Asukoht: Tallinn
Kasutaja on eemal
Auto: RS 6 Avant
|
|
postitati 29.06.07 18:02
|
|
|
Ega ma ka ei viitsi eriti vaielda. Aga seda arvan küll, et liiklus on koht, kus on vaja mõelda, ja mõelda loogiliselt. Ei saa ainult liigelda seaduste
järgi. LE on ainult liiklemise põhialus.
Kõige tähtsam on teistega arvestamine.
Ma sõidan udukatega edasi. Sõidan niikaua kuni veendun selle tegevuse ohtlikkuses ja/või teiste liiklejate ohustamises.
|
|
|
|
| Lehekülgi: 1 2 3 4 |
|
