| Lehekülgi: 1 2 |
100
Aeg maha
Registreerunud 12.04.10
Asukoht: Litsmetsa
Kasutaja on eemal
Auto: 100
|
|
postitati 12.11.12 20:23
|
|
|
95 vs. 98; suvebensiin vs. talvebensiin
Kuna vastavad teemad olid üsna vanad ja nö. vastukäivaid postitusi täis, siis jagan veidi infot, ehk saab asi paljudele selgemaks.
Kas 98-t kulub vähem kui 95?
Ka on olemas (meil Eestis) nö. suvebensiin ja talvebensiin, nagu on suvine ja talvine diisel?
Mõlemale küsimusele vastuseks on: jah.
Kõigepealt siis 95 vs. 98 bensiinidest. 98 on kõrgema oktaaniarvuga, aga iseenesest see fakt ei ole põhjuseks, et seda vähem peaks kuluma. Põhjus
seisneb selles, et 98 on suurema tihedusega, u. 4...4,5% tihedam kui 95. Tiheduse mõistest ja sellega kaasnevast saavad vast kõik aru. Hetkel näit.
Neste hindu vaadates näeb, et 98 maksab 3% rohkem kui 95... seega teoreetiliselt võibolla isegi 98 võimaldab 1...1,5% rahalist säästu, aga võibolla ka
nii, et kütteväärtus ei ole täpselt samal määral suurem kui tihedus, seda ma hetkel täpselt ei tea. Igatahes see peaks suhteliselt kindel olema, et
vaatamata 98 veidi kõrgemale hinnale, 98-ga sõita ei tule kallim kui 95-ga. Lisaks veel fakt, et tavaliselt "solgitakse" 95. 98-t ostetakse ja selle
pealt teenitakse vähem ning võibolla seetõttu "solkimine" pole väga mõttekas.
Jah, on olemas nö. suvine ja talvine bensiin, lihtsalt seda ei tähistata tanklates nii, nagu diisli puhul. Põhiline erinevus on talvise bensiini
paremas aurustumises ning samas ka kuna parema aurustumise jaoks on välja võetud mõned raskemad koostisosad, siis on ka erinevus väiksemas tiheduses.
Talvise bensiini väiksema tiheduse tõttu kulub seda ka veidi rohkem kui suvist. Talvist bensiini müüakse 3 kuud: dets, jaan, veebr. Nii et ei maksa
imestada kui novembris ostetud kütusega detsembris -30-ga auto nii hästi ei käivitu kui hiljem ostetud "uue" bensiiniga (erinevus pole muidugi nii
märgatav kui diisli puhul, aga peaks siiski, vähemalt mõningatel juhtudel, märgatav olema). Muidugi oma osa on sel juhul ka sellel, et seistes pikemat
aega mitte just ideaalselt hermeetilistes tingimustes (nagu bensiinipaak, selle korgi tõttu) aurustuvus halveneb igal juhul (ka talvisel bensiinil)
kuna kergemini aurustuvad osakesed lenduvad kütusest välja.
|
|
|
|
Dr.Rammstein
huviline
Registreerunud 09.04.10
Asukoht: Viljandi
Kasutaja on eemal
Auto: Audi A6 c6 3.0 171kw universaal
|
|
postitati 12.11.12 20:32
|
|
|
Väga huvitav lugeda, kuid kuidas saab tavainimene endale selgeks teha, et see mis 98 tankurist tuleb on ikka 98 mitte 95?
|
|
|
|
100
Aeg maha
Registreerunud 12.04.10
Asukoht: Litsmetsa
Kasutaja on eemal
Auto: 100
|
|
postitati 12.11.12 20:50
|
|
|
See pole küll arvatavasti kõige õigem ja täpsem meetod ja ei julge ka päris 100% kindlalt öelda kas on nii (pole reaalselt mõlemat samal ajal korraga
omanud ja vaheldumisi ninaga "testinud"), aga mu nina justkui tunneb väikest erinevust lõhnas.  Selles mõttes ka täiesti võimalik, sest 98-le on oktaanarvu tõstmiseks lisatud reformeeritud süsivesinikke ja need
võivad lõhnale mingi väikese erinevuse anda. Arvatavasti nö. tavainimesel pole võimalik kohapeal seda kindlalt selgeks teha, sest teoreetiliselt
võivad ka ju 95 ja 98 segatud olla.... tuleb lihtsalt loota kütusemüüjate aususele.  Nagu ka poest viina ostes sa kunagi ei saa olla kindel kas oli nüüd ikka 40% või hoopis 38,5%...
|
|
|
|
Black
klubiliige
Registreerunud 28.01.03
Asukoht: Tallinn
Kasutaja on eemal
Auto: Q7
|
|
postitati 12.11.12 20:57
|
|
|
| Tsitaat: | Algselt postitas: 100
Kuna vastavad teemad olid üsna vanad ja nö. vastukäivaid postitusi täis, siis jagan veidi infot, ehk saab asi paljudele selgemaks.
Kas 98-t kulub vähem kui 95?
Ka on olemas (meil Eestis) nö. suvebensiin ja talvebensiin, nagu on suvine ja talvine diisel?
Mõlemale küsimusele vastuseks on: jah.
Kõigepealt siis 95 vs. 98 bensiinidest. 98 on kõrgema oktaaniarvuga, aga iseenesest see fakt ei ole põhjuseks, et seda vähem peaks kuluma. Põhjus
seisneb selles, et 98 on suurema tihedusega, u. 4...4,5% tihedam kui 95. Tiheduse mõistest ja sellega kaasnevast saavad vast kõik aru. Hetkel näit.
Neste hindu vaadates näeb, et 98 maksab 3% rohkem kui 95... seega teoreetiliselt võibolla isegi 98 võimaldab 1...1,5% rahalist säästu, aga võibolla ka
nii, et kütteväärtus ei ole täpselt samal määral suurem kui tihedus, seda ma hetkel täpselt ei tea. Igatahes see peaks suhteliselt kindel olema, et
vaatamata 98 veidi kõrgemale hinnale, 98-ga sõita ei tule kallim kui 95-ga. Lisaks veel fakt, et tavaliselt "solgitakse" 95. 98-t ostetakse ja selle
pealt teenitakse vähem ning võibolla seetõttu "solkimine" pole väga mõttekas.
Jah, on olemas nö. suvine ja talvine bensiin, lihtsalt seda ei tähistata tanklates nii, nagu diisi puhul. Põhiline erinevus on talvise bensiini
paremas aurustumises ning samas ka kuna on välja võetud rasked osad, siis väiksemas tiheduses. Talvise bensiini väiksema tiheduse tõttu kulub seda ka
veidi rohkem kui suvist. Talvist bensiini müüakse 3 kuud: dets, jaan, veebr. Nii et ei maksa imestada kui novembris ostetud kütusega detsembris -30-ga
auto nii hästi ei käivitu kui hiljem ostetud "uue" bensiiniga. Erinevus pole muidugi nii märgatav kui diisli puhul, aga peaks olema siiski
(mõningatel juhtudel) märgatav. |
Mida sa nuusutanud oled?
|
|
|
|
|
|
100
Aeg maha
Registreerunud 12.04.10
Asukoht: Litsmetsa
Kasutaja on eemal
Auto: 100
|
|
postitati 12.11.12 20:59
|
|
|
| Tsitaat: | Algselt postitas: Black
Mida sa nuusutanud oled? |
Viimasel ajal ainult 98-t.
|
|
|
|
Dr.Rammstein
huviline
Registreerunud 09.04.10
Asukoht: Viljandi
Kasutaja on eemal
Auto: Audi A6 c6 3.0 171kw universaal
|
|
postitati 12.11.12 20:59
|
|
|
| Tsitaat: | Algselt postitas: Black
Mida sa nuusutanud oled? |
Pakun et suvist
|
|
|
|
QUATTRO
klubiliige
Registreerunud 26.09.02
Asukoht: Kuusalu
Kasutaja on eemal
Auto: 5,2 Cherokee 4x4
|
|
postitati 12.11.12 21:01
|
|
|
Suvine/talvine ja ka ülemineku bensiin on tõesti olemas.
Aga selle 95 ja 98 kulu osas julgen vaidlema hakata küll kuskil õlleklaasi taga.
|
|
|
|
100
Aeg maha
Registreerunud 12.04.10
Asukoht: Litsmetsa
Kasutaja on eemal
Auto: 100
|
|
postitati 12.11.12 21:08
|
|
|
| Tsitaat: | Algselt postitas: QUATTRO
Aga selle 95 ja 98 kulu osas julgen vaidlema hakata küll kuskil õlleklaasi taga. |
Kuna see erinevus on nii väike (võibolla 0,2...0,3 l/100 km, janusema masina puhul võibolla 0,5 vms), et tavaliikluses sõitva auto puhul ei saa
mingeid "puust ja punaselt" tõestusi ega järeldusi teha kütusekulu erinevuse osas, siis poleks mõtet üldse vaielda, ka õlleklaasi taga mitte. 
Kui suvise ja talvise aurustuvuse erinevust numbritega illustreerida, siis ma küll praegu ei mäleta millistes ühikutes need antud olid ja kuidas seda
määratakse, aga numbrilised väärtused olid sellised, et talvisel bensiinil aurustuvus +35% võrreldes suvisega.
|
|
|
|
Zandr
klubiliige
Registreerunud 26.09.05
Asukoht: Tallinn/Saaremaa
Kasutaja on eemal
Auto: Ex steroididel Sigar
|
|
postitati 12.11.12 22:10
|
|
|
Vanasti võisid tanklast küsida vedelkütuse vastavussertifikaati ja katseprotokolli. Kas need ka tänapäeval tanklates olemas on ja kas neid ka näidata
tahetakse on iseasi.
Aga nuusutamise järgi vahet teha..... noh jahh, edu sellega.
| Tsitaat: |
See pole küll arvatavasti kõige õigem ja täpsem meetod ja ei julge ka päris 100% kindlalt öelda kas on nii (pole reaalselt mõlemat samal ajal korraga
omanud ja vaheldumisi ninaga "testinud"), aga mu nina justkui tunneb väikest erinevust lõhnas. Selles mõttes ka täiesti võimalik, sest 98-le on
oktaanarvu tõstmiseks lisatud reformeeritud süsivesinikke ja need võivad lõhnale mingi väikese erinevuse anda. Arvatavasti nö. tavainimesel pole
võimalik kohapeal seda kindlalt selgeks teha, sest teoreetiliselt võivad ka ju 95 ja 98 segatud olla.... tuleb lihtsalt loota kütusemüüjate aususele.
Nagu ka poest viina ostes sa kunagi ei saa olla kindel kas oli nüüd ikka 40% või hoopis 38,5%...
|
|
Quattro, the only antidote known to man against the white cocaine like substance..
|
|
|
|
|
miilits22
huviline
Registreerunud 17.12.10
Asukoht: tallinn
Kasutaja on eemal
Auto: g4,b5.5,e91xd,b7/4motion,e61, c6allroad, b8 bitdi 4mo, c6q, A8d3q 261kw
|
|
postitati 13.11.12 09:54
|
|
|
Mis erinevus neil kahel bensiini margil on, seda ei tea, aga teise autoga selline lugu, et peale 95-t tankides viskab alati sisse lambda viga ja 98-t
tankides seda pole. Ise juba pikemat aega ainult 98-t tankinud ja kulu erinevust ei tea, aga küll seda, et kõrgema oktaanarvuga liigub masin paremini
|
|
|
|
Black
klubiliige
Registreerunud 28.01.03
Asukoht: Tallinn
Kasutaja on eemal
Auto: Q7
|
|
postitati 13.11.12 10:28
|
|
|
No kuulge, 98 ei ole mingi parem ja kontsentreeritum "siirup". Selles on lihtsalt rohkem detonatsioonikindlust tõstvad lisandeid. Kütus, milles neid
vähem, on selle võrra suurema kütteväärtusega, samas jälle on suurema surveastmega (ja sellest tulenevalt kõrgema detonatsioonikindlusega kütust
vajav) mootor parema kasuteguriga. Nii et valage kütust paaki ikka vastavalt konkreetsele mootorile, mitte nii, nagu üks oraakel kuskil foorumis
kuulutas.
|
|
|
|
|
|
V200
huviline
Registreerunud 11.09.04
Asukoht: Los Angeles
Kasutaja on eemal
Auto: A6 2,6 Q, A4 1,8 T Multitronic, A4 1,8 TQ Avant Tiptronic, S4 3,0 TQ S tronic, Tesla S 85 kWh
|
|
postitati 13.11.12 14:21
|
|
|
| Tsitaat: | Algselt postitas: Black
No kuulge, 98 ei ole mingi parem ja kontsentreeritum "siirup". Selles on lihtsalt rohkem detonatsioonikindlust tõstvad lisandeid.
|
Täpselt! Põhimõtteliselt on piisava koguse detonatsioonikindlust tõstvate lisandite abil võimalik üsna viletsa kvaliteediga lähtematerjalist teha
bensiini, mille oktaaniarv on 98. Kvaliteetsetest lähtematerjalidest tehtud bensiini oktaaniarv võib oluliselt madalam olla, aga ikkagi kulub seda
vähem ja mootoril on võimsust rohkem.
Ma olen saatnud mõned autod USA-st Eestisse, millega eelnevalt sõitnud USA-s ja hiljem veidi ka Eestis. Huvi pärast on ka kütusekulu erinevust
mõõdetud. USA-s on kõige kõrgema oktaaniarvuga bensiin 91. Aga no midagi pole teha, seda kulub vähem kui Eestis müüdavat 95-t või 98-t.
Ja mõõdetud on ikka korralikult - mitmesaja km pikkune sõit maanteel, sama juht, sama sõidustiil, enam-vähem sama temperatuur, tuule tugevus ja tuule
suund sõidusuuna suhtes, samad rehvid, enne sõitu paak täis ja peale sõitu paak täis, kasutatud bensiinide oktaaniarvud on autotootja poolt lubatud.
Loeb see, millest bensiin tehtud on (peale oktaaniarvu kunstlikult paika ajavate lisandite).
|
|
|
|
Zoig
klubiliige
Registreerunud 03.12.07
Asukoht: Paide/Tallinn
Kasutaja on eemal
Auto: IZh 21251 Kombi; Audi S6 Avant; B2c; B2q
|
|
postitati 13.11.12 14:50
|
|
|
| Tsitaat: | Algselt postitas: V200
USA-s on kõige kõrgema oktaaniarvuga bensiin 91. Aga no midagi pole teha, seda kulub vähem kui Eestis müüdavat 95-t või 98-t. |
Ära aja omavahel sassi RON ja AKI tähistust.
AKI91 on tegelikult RON95.
|
Et oleks raskem!
|
|
|
|
|
100
Aeg maha
Registreerunud 12.04.10
Asukoht: Litsmetsa
Kasutaja on eemal
Auto: 100
|
|
postitati 13.11.12 16:12
|
|
|
| Tsitaat: | Algselt postitas: Black
No kuulge, 98 ei ole mingi parem ja kontsentreeritum "siirup". Selles on lihtsalt rohkem detonatsioonikindlust tõstvad lisandeid. Kütus, milles neid
vähem, on selle võrra suurema kütteväärtusega, samas jälle on suurema surveastmega (ja sellest tulenevalt kõrgema detonatsioonikindlusega kütust
vajav) mootor parema kasuteguriga. Nii et valage kütust paaki ikka vastavalt konkreetsele mootorile, mitte nii, nagu üks oraakel kuskil foorumis
kuulutas. |
Ma ei soovitanud võrrile 98 panna, mõtlen ikka neid autosid millele on lubatud nii 95 kui ka 98 (arvatavasti enamus bensiinimootoriga autosid).
Oled kindel, et need detonatsioonikindlust tõstvad lisandid (reformeeritud süsivesinikud) ei ole suurema kütteväärtusega/eripõlemissoojusega kui nö.
bensiin ise?
|
|
|
|
prj
klubiliige
Registreerunud 04.12.08
Asukoht: Tallinn
Kasutaja on eemal
Auto: S8 D4, A4 B9 2.0TQ, Cupra Born
|
|
postitati 13.11.12 16:16
|
|
|
| Tsitaat: | Algselt postitas: 100
Oled kindel, et need detonatsioonikindlust tõstvad lisandid (reformeeritud süsivesinikud) ei ole suurema kütteväärtusega/eripõlemissoojusega kui nö.
bensiin ise? |
Just nii. Üldse, maanteel kruiisides ei ole mingit vahet 95 või 98, sest mootor ei ole kütuse oktaanarvu poolt piiratud. Käärid tulevad sisse alles
dünaamilisel sõidul.
Kui mingisugune 0.1L kütusekulu vahet juba suurt mõju Sulle avaldab, siis soovitan kas diiselauto või ühistranspordi poole vaadata.
Nii ei teki foorumisse ulmeteemasid ning ka Sinul on närvid rahulikumad
|
|
|
|
|
|
V200
huviline
Registreerunud 11.09.04
Asukoht: Los Angeles
Kasutaja on eemal
Auto: A6 2,6 Q, A4 1,8 T Multitronic, A4 1,8 TQ Avant Tiptronic, S4 3,0 TQ S tronic, Tesla S 85 kWh
|
|
postitati 13.11.12 16:17
|
|
|
| Tsitaat: | Algselt postitas: Zoig
| Tsitaat: | Algselt postitas: V200
USA-s on kõige kõrgema oktaaniarvuga bensiin 91. Aga no midagi pole teha, seda kulub vähem kui Eestis müüdavat 95-t või 98-t. |
Ära aja omavahel sassi RON ja AKI tähistust.
AKI91 on tegelikult RON95. |
Tundub tõesti, et on erinevalt tähistatud. Aga samas isegi AKI oktaaniarvuga 87 (vastab siis RON 91-92 oktaaniarvule) bensiini kulub vähem kui Eestis
müüdavat RON 98 bensiini.
|
|
|
|
100
Aeg maha
Registreerunud 12.04.10
Asukoht: Litsmetsa
Kasutaja on eemal
Auto: 100
|
|
postitati 13.11.12 19:57
|
|
|
| Tsitaat: | Algselt postitas: prj
Just nii. Üldse, maanteel kruiisides ei ole mingit vahet 95 või 98, sest mootor ei ole kütuse oktaanarvu poolt piiratud. Käärid tulevad sisse alles
dünaamilisel sõidul.
Kui mingisugune 0.1L kütusekulu vahet juba suurt mõju Sulle avaldab, siis soovitan kas diiselauto või ühistranspordi poole vaadata.
Nii ei teki foorumisse ulmeteemasid ning ka Sinul on närvid rahulikumad
|
Et siis kokkuvõttes tahad öelda, et 1 liiter 98-t annab põledes vähem energiat välja kui 95? Kust pärinevad su info ja teadmised? Mul kütuselabori
keemiku käest.
Iseenesest kütusekulu erinevus mind ei huvita, oleneb ju ka millised on kütuse hinnad. Asi on pigem selles, et kuigi juba varem olin kuulnud 98 veidi
paremast puhtusest/kvaliteedist, siiski naljalt tanklas kätt 98 tankuri poole ei sirutanud, sest pidasin kalliks. Nüüd teades, et 98 on küll veidi
kallim, aga seda samas kulub ka veidi vähem ning kokkuvõttes rahaliselt sama (või äkki isegi u. 1% odavam?), siis otsustasin küll 98-t kasutama
hakata. Kunagi kui mehhanilse pritsega seotud probleemidega käisin diagnostikas/remondis tuntud tegija juures, siis mainis ka, et 98-ga sellist
probleemi nii kergelt ei esineks. Ma ei tea kas sellel on reaalset tõepõhja all, aga olen kuulnud, et 98-ga pidi CO veidi madalam olema, kui kõrge CO
on probleemiks, siis 95 asemel 98 pidavat vahel (kui pole väga kõrge) aitama ülevaatusel (kuigi iseenesest see pole lahendus probleemile).
|
|
|
|
kps
moderaator
Registreerunud 27.05.03
Asukoht: Tartu
Kasutaja on eemal
Auto: 5x4x4
|
|
postitati 13.11.12 22:18
|
|
|
Seda teemat on lahatud vist sellest ajast saati, kui müügist hakkasid kaduma vot
sellised kütused. Mina soovitan ise omal nahal katsetada ja endale arvamus kujundada, aga mitte ainult küttekulu põhjal vaid ka varuosade ja
kuluosade näol, mis kütusega kokku puutuvad ja seda konkreetsete masinatega, mitte nii et tegelen autode müügiga ja kujundan oma arvamuse
põhimõtteliselt "hetkeemotsiooni põhjal".
Endal on kindel valik kujunenud ja kui keegi küsib, et miks just see ja miks nii kallis siis ma ei viitsi enam seletadagi. Niikuinii ollakse sellele
vastupidist küll ühest või teisest kanalist kuuldud ja loetud. Lisaks vene kütuse kui soome kütuse üle arutelud jne. Tähtis on stabiilsus ja
muredevähesus, mitte niiväga hind.
Sama arutelu võib pidada kasvõi kõikvõimalike õlide kohta, mida liikurite puhul kasutatakse. Kõigil on ju justkui kõik samad nõuded täidetud, ometi on
hinnavahed kolme- kuni neljakordsed. Palju meist julgeb kätt südamele panna ja öelda, et "oma silmaga nägin, kuidas neid mõlemaid ühest ja samast
vaadist valati erineva sildiga anumatesse". Mulle piisab sellest, et näen mis mootorites voolab ja mis on lõpptulemus ja samas kõrval vahetad aja
kätte surnud tihendikesi ja naudud korrasolekut ja puhtust.
Kokkuvõte kütuse või kasvõi õlide kohta liikuris - ma pole nii rikas, et osta odavat asja. Samas nii mõnegi muu liikuriga kokkupuutuva
vedeliku/varuosa/kuluosa/jne. kohta ma nii ei arva, kuna olen endale vastupidiseid arvamusi kujundanud omaenda rahakoti statistikaga, ehk siis miks ma
maksan kui lõpptulemus on ikkagi 100% sama ja kokkuvõttes probleemne sõltumata hinnast ja sajandist. Kunagi ammu pidasin normaalseks, et tangin
odavalt ja nädalas korra on käed diisliseks täiesti OK teha ja kapoti all vanduda - need ajad on möödas.
Mis nüüd kasutaja 100 viimasest postist silma jäi on "et ...-ga sellist probleemi nii kergelt ei esineks". On vähe kohti, kes seda hetkel öelda
tahavad - eks see ole ka nende "leib", mida nad laualt ära annavad oma suud valesti pruukides.
|
Hea auto on palju autosid...
|
|
|
|
|
tynt
huviline
Registreerunud 17.08.05
Asukoht: Tartu
Kasutaja on eemal
Auto: 3 x rida5
|
|
postitati 14.11.12 14:23
|
|
|
No aga millega seda oktaanarvu siis bensiinil tõstetakse? Olen kuulnud et haisva 111 oktaanise tolueeniga. Kas tolueeni lisamine suurendab või
vähendab kütteväärtust?
Aegajalt kontrollitakse bensiinijaamade kütuseid. Kas kuskilt ei saaks vaadata raportit 95 vs 98 erinevusi koostises ja energitiheduses?
|
|
|
|
huljes
huviline
Registreerunud 30.01.09
Asukoht: Tartu
Kasutaja on eemal
Auto: Audi Cabrio 2.0, Audi A4 2,8Q
|
|
postitati 14.11.12 14:28
|
|
|
Minul kütusekulu kohapealt küll miskit erinevust tekkinud ei ole, 95ga sõidab väga hästi ning 98 annab perse düno järgi väga väikse erinevuse.
Rääkides eesti vs soome 95st, siis erinevust ainult nii palju, et valget viskab tagant peale käivitamist veidi kauem, kõik muu sama ning ei ütle seda
ühekordse tankimise põhjal.
|
|
|
|
100
Aeg maha
Registreerunud 12.04.10
Asukoht: Litsmetsa
Kasutaja on eemal
Auto: 100
|
|
postitati 14.11.12 16:23
|
|
|
| Tsitaat: | Algselt postitas: tynt
No aga millega seda oktaanarvu siis bensiinil tõstetakse? Olen kuulnud et haisva 111 oktaanise tolueeniga. Kas tolueeni lisamine suurendab või
vähendab kütteväärtust?
Aegajalt kontrollitakse bensiinijaamade kütuseid. Kas kuskilt ei saaks vaadata raportit 95 vs 98 erinevusi koostises ja energitiheduses?
|
Ma seda hetkel ei tea, kas keemik mõtleski tolueeni kui mainis reformeeritud süsivesinikke. Tolueeni nö. energiasisaldus massiühikus on küll 3-4 %
madalam bensiinist, aga samas ta on bensiinist (95) u. 15% võrra tihedam (see info pärineb mul netist) ja seega kokkuvõttes 1 l tolueeni annab
tunduvalt rohkem energiat kui 1 l bensiini. Seda ma hetkel samuti ei oska öelda kui paju seda tolueeni bensiini hulka pannakse.
| Tsitaat: | Algselt postitas: huljes
Minul kütusekulu kohapealt küll miskit erinevust tekkinud ei ole, 95ga sõidab väga hästi ning 98 annab perse düno järgi väga väikse erinevuse.
|
Ei saagi olla mingit väga tuntavat/nähtavat erinevust, sest vaevalt sa igapäevaliikluses 0,X l/100 km erinevust tähele panna saad.
|
|
|
|
huljes
huviline
Registreerunud 30.01.09
Asukoht: Tartu
Kasutaja on eemal
Auto: Audi Cabrio 2.0, Audi A4 2,8Q
|
|
postitati 14.11.12 17:32
|
|
|
| Tsitaat: | | Tsitaat: | Algselt postitas: huljes
Minul kütusekulu kohapealt küll miskit erinevust tekkinud ei ole, 95ga sõidab väga hästi ning 98 annab perse düno järgi väga väikse erinevuse.
|
Ei saagi olla mingit väga tuntavat/nähtavat erinevust, sest vaevalt sa igapäevaliikluses 0,X l/100 km erinevust tähele panna saad.
|
Kuna sõidan igapäevaselt ühte sama marsuuti, samadel kellaaegadel jne, siis suht hästi aru saada kulu erinevus. Termostaadi vahetus andis muidugi
palju suurema erinevuse, seda lausa 0,5l/100 km
|
|
|
|
100
Aeg maha
Registreerunud 12.04.10
Asukoht: Litsmetsa
Kasutaja on eemal
Auto: 100
|
|
postitati 14.11.12 20:29
|
|
|
Ikkagi tundub suhteliselt kahtlane nii väikest kütusekulu erinevust tavaliikluses usaldusväärselt mõõta, sest kütusekulu mõjutavaid tegureid on väga
palju, mõned küll väga vähe mõjutavad, aga mõjutavad siiski: õhutemperatuur, õhu niiskus ja -rõhk, tuule suund ja tugevus, palju teed möödasõite, kui
kaua sõidad teise (eriti suurema) auto lähedal taga, teekatte kuivus, kas kütusepaak on täis või peaaegu tühi (kaalu erinevus võibolla näit. 50 kg)...
Ka erinevatest tanklatest või ka sama tankla erinevatest tankuritest tankides võib paaki võetava kütuse kogus olla erinev mõnel lööb püstoli kiiremini
kinni ja võrreldes mõne teisega mahuks veel mitu liitrit. Nimetasid ka termostaati, võibolla mingil hetkel hakkab (juba hakkas) termostaat jälle
tasapisi riknema, algul võibolla kütusekulu erinevus ka ainult 0,1-0,2 l... Lisaks suve/talverehvid, suve/talvine bensiin. Muuseas temperatuur mõjutab
päris palju bensiini mahtu, mahu erinevus võib paagi kohta olla mitu liitrit. Võtad kõva külmaga paagi täis ja sõidad 40 km kaugusele koju, kus ajad
auto sooja garaazi ning kütuse soojenedes paak on täpselt sama täis nagu peale tankimist.
|
|
|
|
kps
moderaator
Registreerunud 27.05.03
Asukoht: Tartu
Kasutaja on eemal
Auto: 5x4x4
|
|
postitati 14.11.12 21:01
|
|
|
| Tsitaat: | Algselt postitas: 100
Ikkagi tundub suhteliselt kahtlane nii väikest kütusekulu erinevust tavaliikluses usaldusväärselt mõõta ... |
Mida Sa selle teemaga nagu üldse tõestada tahad? Kujundad "valjuhäälselt" oma arvamust, või üritad endale sisendada, et odavamaga käib küll? See
tark jutt koostistest, tihedustest jne. tundub hetkel juba viimane asi olema, mida nagu vaja oli siin teemas kajastada . Nagu ma eespool mainisin, pole mõtet teiste arvamust ringi kujundada, kuula
ära ja tee omad järeldused või kujunda oma enda arvamus selliseks nagu soovid ja ongi "prisma hinnagarantii - üks mure jälle vähem".
|
Hea auto on palju autosid...
|
|
|
|
|
aixx
huviline
Registreerunud 21.03.05
Asukoht: Tallinn
Kasutaja on eemal
|
|
postitati 15.11.12 08:02
|
|
|
Mul on üks rumal küsimus. Kas sa tahad võrrelda täpselt samade parameetritega mootoril seda kütusekulu erinevust? Kui jah, siis järgnev ilmselt natuke
illustreerib tulemust.
Üldiselt minu rumal aju on aru saanud,et kõrgem oktaanarv on vajalik ainult kõrgema surveastmega mootoritel detonatsiooni vältimiseks ning kuna
kõrgema oktaanarvuga bensiinile on lisatud lisandeid et ta aeglasemalt süttiks, siis tavalise mootori puhul läheb osa kütust raisku sest põleb veel
siis kui väljalasketakt juba käib.
Aga muus osas ka tiheduse osas (15 kraadi juures 95 0,715-0,765 ja 98 0,730-0,780 g/ml) pole väga vahet, aga kui teoreetiliseks minna, siis
erinevad allikad ütlevad bensiini kütteväärtuseks ca 47MJ/kg kohta olenemate tema oktaanarvust, ehk liitri lahja eesti kütuse põletamisel saab
ideaaltingimustes on 33,605MJ energiat ja kangema puhul 34,31MJ ehk teoreetiline vahe on 2%. Sellise vahe tuvastamine autoga kaasa sõitval mootoril
on vähetõenäoline. Mootoridünos samadel tingimustel ja täppiskütusekulumõõturiga võib selle vahe ilmselt tuvastada, lihtsalt seda tööd ei taha keegi
kinni maksta.
|
|
|
|
| Lehekülgi: 1 2 |
|
