Väga hea, et Simps lõpuks oma murest lahti sai.
Vabandan, et väljendasin ennast ebatäpselt (enamus juttu jäi kirjutamata) ja ka irooniliselt, ning seetõttu parajat poleemikat põhjustasin. Aga
vaidluses sünnibki tõde ja selle foorumi eesmärgiks peakski ju olema see, et probleemid saaksid lahendatud ning liikmete tarkusepagas suureneks.
Siiski jään selle juurde, et ei solkkütus ega vale süütemoment klapiklõbinat ei põhjusta. Ainus juhus mootori töötamisel, kus klapid, (solk)bensiin
(õigemini õhu ja bensiini mikstuur ideaalvahekorras 14,7:1) ja süüde (säde küünlas) kohtuvad, on survetakti lõpp. Sel momendil on aga klapid
teatavasti suletud. Nii vähemalt väidavad kõik autoteooriat käsitlevad raamatud alates Stalini-aegsetest tänapäevasteni. Tihedalt suletud klapp ei saa
aga klõbiseda. Või kui klõbiseb, siis peab vedru totaalselt õhtul olema ning klapitaldriku ja pesa ning sääre ja juhtpuksi vahel olev lõtk
millimeetritesse ulatuma. Sellisel juhul on mõistatus, mismoodi mootor üldse käivitub. Nii et siit viis minu mõttekäik paratamatult detonatsioonini,
mis tõepoolest tekib kehva kütuse ja liigvarajase süütemomendi toimel. Siis klõbiseb aga hoopis väntmehhanism.
Tegelik klapiklõbin tekib aga klapisääre ja tõukuri (nookuri) vahel. Vanematel mootoritel, millel klappe saab/peab käsitsi reguleerima, põhjustab seda
kulumine või väär reguleering. Uuematel, hüdrotõukuritega mootoritel aga tõukurite surm (või kehv õlitus, millele eelmainitu paratamatult järgneb),
mida ka Simps meile veenvalt tõestas.
Lõpp hea, kõik hea!
Kaunist jaaniõhtut!
|
AUDI, suudlen sind veel, tuul tuiskab kinni su jäljed alleel...
|
|
