Kuna olen ülikoolis käinud ja füüsikat päris palju laboratooriumis praktiseerinud, siis võin natuke kah lisaks kirjutada. Lisaks natuke ajalugu ja
tööpõhimõtet. Valgusele reageerivaid andureid on erinevaid ja erineva ``silmaga`, siis neid siin lahata mõtetu.
Kuna autod ja tootjad on erinevad, siis see kõik võib tehniliselt natuke erineda, kuid põhimõte ja faktid on analoogsed.
Esimesed isetumenevad peeglid tekkisid autode salongi tahavaatepeeglitesse. Õigupoolest ei olnud esialgne nimi isetumenev, vaid liigvalgustust
vähendav elektro-kromaatiline peegel. Loomulikult ei leidnud seda Ford Sierra lisadenimekirjast, vaid räägime BMW luksusmudelitest, mis olid tuntud
innovaatilisuse poolest S-klassi kõrval.
Esimesed nn ``isetumenevad`` peeglid töötasid valgusprisma põhimõttel. Peegli sees oli valgussensor, mis andis signaali ning prisma liikus
valgussensori signaali peale hästi kiirelt üles või alla, vähendades sellega pimestavat valguspeegeldust.
Peegel ju on pimestav vaid mingist täpsest asendist, seega asendi muutmine vähendas või eemaldas pimestamise.
Tänapäeval toodab isetumenevaid peegleid kogu autotööstusele maailmas kaks ettevõtet Magna Donnelly ja Gentex -kokku 90% autotööstusest. Algupäraselt
on nad ühe ema lapsed ja pärit Hollandist. Enamus Elektro-kromaatilistest peeglitest olid samuti Magna Donelly toodetud. Kuna aga enamus
prismapeegleid olid halva töökvaliteediga ja läksid katki, siis Gentex arendas asja pigem edasi, Magna Donelly jäi vana ja ebatöökindla peegli
tootmise peale. Sellest lähtuvalt toodab nüüd Gentex tänu 90ndate läbimurdele 80% tänapäeva isetumenevatest peeglitest.
Nt BMW on püüdnud Magna Donellyt üles töötada, kuid 2007 aastal loobus ja pöördus tagasi Gentexi poole nagu seda on läbi ajaloo teinud kogu saksa,
euroopa ja usa autotööstus.
Tööpõhimõte uutel peeglitel on tegelikult lihtne ja kui uus süsteem välja töötati, võimaldas see isetumenevad peeglid paigaldada ka niiskust omavasse
keskonda, ehk välispeeglitesse.
Isetumenev peegel koosneb kahest klaasi/peegli kihist, mis on omavahel kokku surutud metallist serva abil. Elektriline kontaktplaan on ühendatud
peegli tagumisele küljele ning on juhtmetega ühendatud peegli servaga. Kahe klaasikihi vahel ei ole mitte õli vaid elektriseeritav geelvedelik, mis
keemiliselt madalpinge juures muutub tumedamaks. Tagumine klaasikiht on kaetud hõbedatud kihiga ning tänu sellele on peegel tumendamata asendis
läbipaistev. Kui valgussensor reageerib tumenevale valgusele, elektriseeritakse mõlemad klaasipooled(metallservad mäletate) ning geel muutub
elektriseerimise järel tumedaks. Isetumeneval peeglil on valguse täpsemaks mõõtmiseks ees ja tagas sensorid.
Põhiprobleem, miks need peeglid katki lähevad on see, et peegli ümber olev metallriba või elektriseerimisvalts läheb praguseks ja õhk pääseb vahele.
Õhu tõttu on pidevalt elektriseeritud geel välja tilkudes või lekkides nagu lahusti, mis keedab värvi lahti või rikub plastmassi.
|
