Arvestades, et neid masinaid toodeti kuni 1994a keskpaigani, siis pole mingi ime, et Euroopast neid enam väga ei tooda siia, pigem tuuakse sama
mootoriga B5 A4-sid. Ja eks nad ole omajagu defka kah- hea kooslus: kerge kere, võimas mootor, nelikvedu ja töökindel tehnika.
Kui on korralik auto, siis mina ostaks igal juhul. Jupid ei maksa enam midagi, lisaks on talvel sõiduomadused omaette klassist ja ka oma fun-factor on
tal olemas (päris suur factor on see  ). Muidugi on ka kütusekulu
korralik. Aga kes tahab ökot, võtku 1.9TDI.
Kestab B4 üle keskmise hästi, on lihtsa ehitusega ja ka kodus nö põlveotsas remonditav, kui käed just tagauksest välja ei kasva. Põhilised kuluosad on
õõtsa- ja stabikapuksid (maksavad kõik ca 5€/tk), lisaks kipuvad neil kiiresti ka amordi tugilaagrid väsima (samuti odavad, ca 15€/kmpl). Nelikvedu on
väga töökindel.
Nagu vana V6 ikka, kipub ta mootorist õli välja ajama, seda kindlasti kontrollida ostes, et mootor kuiv ja kena oleks. Igasugused anomaaliad (kõikuv
tühikäik, klõbisevad tõukurid jms) peaksid kindlasti ettevaatlikuks tegema.
Ahjaa, avariivaba B4 ei roosteta üldjuhul. Omal oli eelmisel talvel-kevadel 94a B4 Coupe ja kere-põhi olid nagu uuel autol, mitte üht roostetäppi.
Muidugi, ajaga võivad mõned kivitäkked ja kriimud pindmist roostet tekitada, kuid tõsisem rooste viitab avariile ja selle kehvasti likvideeritud
tagajärgedele.
|
|
|
.
