| Lehekülgi: 1 2 |
altz1
huviline
Registreerunud 13.03.06
Asukoht: Tallinn
Kasutaja on eemal
Auto: V8tt
|
|
postitati 09.12.11 15:33
|
|
|
| Tsitaat: | Algselt postitas: margus
Teema algusesse tulles saaks lihtsalt defineerida HP järgmiselt - 75kg raskust tõstes 1m kõrgusele 1sek jooksul = 1HP
Küll aga on üks teema arvutuslikult võimsuseid ja momente välja tuua, teine tera hoopis aga seotult mootori eripäradega jne. Mainitud 1.2TSI 77kW on
oma olemuselt tõesti väga asjaliku dünaamikaga(max Nm 1750-4000rpm). |
Absoluutselt nõus. Diskussioon tekkis lihtsalt sellest, et kas üks "kõver" on kuidagi teise "kõveraga" seotud. Ja ilmselt oli väike mööda
rääkimine ka ühikutest tulenevalt hp vs. kw ja lb-ft vs. nm.
Dünaamika ja taguotsatunne on muidugi juba teine jutt...
|
|
|
|
Amadeus
klubiliige
Registreerunud 08.10.02
Asukoht: Tartumaa
Kasutaja on eemal
Auto: C7q
|
|
postitati 09.12.11 21:25
|
|
|
Mehed õpime SI-ühikuid ja detsimaaleesliiteid õieti kirjutama. Õpetati seda meile ju kolmandas klassis. Mis asjad on KW, kw, NM, nm?
kW - kilovatt
Nm - njuutonmeeter
Pa - paskal
J - d˛aul
Mõni võibolla küsib, miks see d˛aul teemaga haakub? W=J/s (üks vatt energia samiseks tehakse ühes sekundis d˛aul tööd).
See ei ole tähenärimine, vaid tehnikainimene võiks korrektne olla.
| Tsitaat: | Algselt postitas: Tegelane5
Nende uute väikse töömahuga turbokate mõte on selles et osalise koormusega töötades on nad ökonoomsemad, kuna siis on nad nagu tavalised 1,2 või 1,4.
Vajadusel aga saab neist sama jõudu mis tollest 2,0 ist. Ei tea kas maksuklassidel ka turbokoefitsent on?
Teine küsimus on, kui palju nondel mootoritel väänet on kui turbo veel taga ei ole? |
Need ülelaetud punnvõrrmootorid on meie tulevik - madalam CO2 emissioon, väike kütusekulu, suur kasutegur, super dünaamika. Mida tähendab turbo veel
taga pole? Mõtled 800...1500rpm? Turbomootorit tuleb hoida õiges pööretevahemikus
|
|
|
|
ferdinand
huviline
Registreerunud 17.01.03
Asukoht: Tallinn
Kasutaja on eemal
Auto: 400,401,969
|
|
postitati 09.12.11 21:52
|
|
|
Ei ole ühikutest tulenevat vasturääkivust, mina, kes ma olen tavaliselt teoorias nõrk (arenen pidevalt ), lähtun tihtilugu praktikast ja konkreetsetest seostest, st igasugu avaldatavatest materjalidest, ning kuna ma
tõepoolest vahel lausa süvenenud huviga olen uurinud erinevaid pöördemomendigraafikuid, siis seetõttu ka sellised järeldused. Ja tõepoolest suure(ma)l
osal graafikutest erinevad kõverad ses suhtes omavahel ei klapi. Tegemist on ilmselt ümardamise ja graafikute ilusamaks muutmisega, seni pole vajadust
olnud ka teemasse süveneda.
|
Isegi kui mul on igav, kõik mul tuleb välja!
|
|
|
|
|
CE
huviline
Registreerunud 02.03.06
Asukoht: Tartumaa
Kasutaja on eemal
Auto: A4 Avant 1,9 TDI q
|
|
postitati 10.12.11 00:22
|
|
|
| Tsitaat: | Algselt postitas: ferdinand
Ei ole ühikutest tulenevat vasturääkivust, mina, kes ma olen tavaliselt teoorias nõrk (arenen pidevalt), lähtun tihtilugu praktikast ja konkreetsetest seostest, st igasugu avaldatavatest materjalidest, ning kuna ma
tõepoolest vahel lausa süvenenud huviga olen uurinud erinevaid pöördemomendigraafikuid, siis seetõttu ka sellised järeldused. Ja tõepoolest suure(ma)l
osal graafikutest erinevad kõverad ses suhtes omavahel ei klapi. Tegemist on ilmselt ümardamise ja graafikute ilusamaks muutmisega, seni pole vajadust
olnud ka teemasse süveneda. |
Mainitud "maagiline" võimsuse ja pöördemomendi "kohtumispunt" 5252 pöördel peab paika vaid "imperialistlike" mõõtühikute korral. Sageli
esitatakse mootorite võimsuse/momendi graafik erineval skaalal, kuid ühel joonisel. Graafikud lihtsalt ei saa "mitte klappida", kuna pöördemomenti
mõõdetakse ja võimsus arvutatakse selle baasilt
|
|
|
|
Kristoff
huviline
Registreerunud 03.11.06
Asukoht: Tartu
Kasutaja on eemal
Auto: Tq & TSI
|
|
postitati 10.12.11 12:03
|
|
|
| Tsitaat: | Algselt postitas: audi_a4_v6
| Tsitaat: |
Ega ikka ei ole küll nii. Sest 1kg ei avalda Maal jõudu 1 N vaid
ligikaudu 9,81 N. |
Ära hakka norima, kui sa isegi täpne ei ole oma väidetega Märksõna: g ei
ole konstantne igalpool, sest maa ei ole kerakujuline ja tea kui sümmeetriliselt see mass üldse jaotunud on? Lähendus kümneni on siinses arutelus enam
kui küll! |
Jah, see muutub ja esineb ka küllaldaselt kohalikke anomaaliaid. Kuna konkreetse asukoha väärtuse esitamine võib tekitada antud arutelus üleliigset
segadust ja Maal tervikuna erineb raskuskiirendus piisavalt suures ulatuses, pidasin õigeks antud arutelus esitada ligikaudse väärtuse kokkulepitud
keskmisest konstandist, mis on aluseks ühikute teisendamisel (näiteks kilogramm-jõud ja njuuton on just selle konstandiga seotud). Et ma vastasingi
ühikute üle käivale arutelule, siis olen endiselt veendunud, et minu pakutud arv on antud kontekstis korrektne.
Muidugi mõista on siinses arutelus lähendus kümneni piisavalt täpne, kuid ma loodan, et sa märkasid, et undu esitatud lauses ei olnud küsimus komakoha
erinevuses vaid ta eksis suurusjärgu võrra ja sellisel juhul tuleb norida küll. Sina aga võiksid tõesti vähem mõttetute asjade kallal norida.
|
|
|
|
arsi
huviline
Registreerunud 09.02.06
Asukoht: Lasila/ Helsinki
Kasutaja on eemal
Auto: Audi v8 3,6 aut.91, Audi V8 3,6 aut 89, Opel vectra B 1,8 Kia ceed gt line 2016. Subaru legacy
|
|
postitati 10.12.11 12:20
|
|
|
| Tsitaat: | Algselt postitas: Kristoff
| Tsitaat: | Algselt postitas: audi_a4_v6
| Tsitaat: |
Ega ikka ei ole küll nii. Sest 1kg ei avalda Maal jõudu 1 N vaid
ligikaudu 9,81 N. |
Ära hakka norima, kui sa isegi täpne ei ole oma väidetega Märksõna: g ei
ole konstantne igalpool, sest maa ei ole kerakujuline ja tea kui sümmeetriliselt see mass üldse jaotunud on? Lähendus kümneni on siinses arutelus enam
kui küll! |
Jah, see muutub ja esineb ka küllaldaselt kohalikke anomaaliaid. Kuna konkreetse asukoha väärtuse esitamine võib tekitada antud arutelus üleliigset
segadust ja Maal tervikuna erineb raskuskiirendus piisavalt suures ulatuses, pidasin õigeks antud arutelus esitada ligikaudse väärtuse kokkulepitud
keskmisest konstandist, mis on aluseks ühikute teisendamisel (näiteks kilogramm-jõud ja njuuton on just selle konstandiga seotud). Et ma vastasingi
ühikute üle käivale arutelule, siis olen endiselt veendunud, et minu pakutud arv on antud kontekstis korrektne.
Muidugi mõista on siinses arutelus lähendus kümneni piisavalt täpne, kuid ma loodan, et sa märkasid, et undu esitatud lauses ei olnud küsimus komakoha
erinevuses vaid ta eksis suurusjärgu võrra ja sellisel juhul tuleb norida küll. Sina aga võiksid tõesti vähem mõttetute asjade kallal norida.
|
Ma olen alati öelnud, et liiga tark pole mõistlik olla
|
|
|
|
|
|
aixx
huviline
Registreerunud 21.03.05
Asukoht: Tallinn
Kasutaja on eemal
|
|
postitati 10.12.11 14:00
|
|
|
Noh kui täpsem olla, siis 9,81 m/s2 on raskuskiirendus ainult merepinna tasemel ja 49kraadi põhjalaiusel.
Aga mis dünamomeetritesse puutub, siis esimesed hüdrodünamomeetrid olidki kangiga millele lisati raskusi ja siis vaadati kuidas lood on. Värskemad
mudelid mõõdavad juba vähe kompaktsemate anduritega. Kusjuures by-default ei näita näiteks minu kasutatavatest dünodest ühegi dünamomeetri juhtseade
mootori võimsust, vaid ainult väänet ja pöördeid. Nagu varem öeldud, siis võimsus arvutatakse valemi abil ning põhjus miks need graafikud erinevad on
tuleneb mootori ehitusest ja väände muutumisest erinevatel pööretel. Näiteks üks mu dünodest suudab hoida kinni 10500Nm kuni 1500pöördel aga ainult
500kW (mõeldud küll ennekõike mootorile koos käigukastiga). Kui sellest tarkusest väheks jäi, siis küsige mult otse kirjandust dünamoteetrite
juhtimise kohta.
|
|
|
|
diffas
huviline
Registreerunud 14.07.10
Asukoht: Lahti
Kasutaja on eemal
Auto: A4 B5q 2.5TriTDI + A4 B7q 3.0TDI
|
|
| Lehekülgi: 1 2 |
|
