Lasin teha 120k hoolduse (1,9TDI 96KW), peale seda on kütusekulu ulmeline. Kui enne jäi kulu (keskmine) 6,5l kanti, siis nüüd 10,5.
Maanteel on kulu umbes +1,5-2 l, kuid kiirendades (automaat, kiirendades ilma käiku alla vahetamata) +20l.
Olen aastaid läbinud ühte ja sedasama teelõiku ning seepärast ka võrdlus olemas. Kui enne oli ringteelt mahasõites kiirendades kulu 13-14, siis nüüd 35-37l.
Mootor ei suitse, läheb ilusti käima. Kiirenduse poolest on natuke uimasem, kuid mitte tuntavalt. Ainuke uus nähtus on, et turbo nagu tuleks järgi alles 3100 pöörde juures.

NB: Nagu 04-05.03 esinduses tehtud kontroll näitas, siis hammasrihm on õieti peal ja ajastused õiged.

Kus hooldus tehti? Mida see hooldus sisaldas?

Kus firmas seda tehti?

Flamenko

Vii siis tagasi Tundub nagu oleks nukk paigast ära. Tegijatel ikka juhtub. Olen kindel, et kui nende viga siis teevad sul asja korda.

Flamenko ja Flameko on 2 väga erinevat asja.
Sa oma murest remondifirmale ka rääkisid?

Tsitaat:

Algselt postitas: Taavi Vii siis tagasi Tundub nagu oleks nukk paigast ära. Tegijatel ikka juhtub. Olen kindel, et kui nende viga siis teevad sul asja korda.

Kivi audihoolduse kapsaaeda Tuule suund==??????

See oli jah natuke üllatav (arvestades firma reitingut siin foorumis).

Ei saanud vastatud, et küttekulu sõltub ainult tuule suunast.

Sai vastatud, et küttekulu suurenemisel on mitmeid põhjuseid, millest üks on sellise auto puhul kindlasti ka tugev vastutuul, miinuskraadid väljas jne

Ehk siis eesmärgiks oli saada/jagada võimalikult palju infot, mitte ajada asju millegi muu süüks.

Asi on lihtsalt natukene ebaloogiline, et mootor töötab ilusti aga küttekulu on suurenenud 20 liitri võrra.

Loomulikult vaatame asja üle aga enne seda ongi vaja võimalikult palju infot, et asi ladusamalt sujuks.

Ja kusjuures kui keskmise kulu nullija ära nullida siis alguses ta näitabki väga suuri numbreid, ennegi sellise asjaga kokku puutunud.

Sellisel juhul peab küll maanteel elu tormis sõitma, et kütusekulule +2 liitrit juurde saada ning linnasõit peaks toimuma lausa orkaanis, et +4 liitrit juurde saada. Sellise põhjenduse kliendile välja mõtlejal küll vist kõik korras pole. Äkki tekib ka +4 liitrit kütusekulu 100km kohta linnas sõites siis ka kui sõidad 1000 km linnas vastu mäge.

Mina soovitaks sõita ainult tagant tuulega ning allamäge ning saadki kütusekulu endiseks.

Kas nukkade õiget asetust on võmalik ka ilma nina mahavõtmata kontrollida?

Kus kuradi kohast loetakse välja, et on öeldud, et vastutuul tõstab küttekulu paar liitrit!?

On öeldud, et küttekulu mõjutavad mitmed faktorid nagu temperatuur, tugev vastutuul jne. Kõik need asjad annavad natukene juurde ja see 1,8 liitrit on kerge tulema. Samuti võib tagasiteel olla rohkem ülesmäge jne.

Näiteks katusereelingud annavad küttekulule 0,4L juurde. Suusabox paneb umbes liitri juurde jne.

Ehk vastus on suht normaalne kuna on ka asja selgitatud ja proovitud uurida. Või oleks parem vastus olnud too tagasi, eks siis vaatame!?

Hetkel ei tea meist ju keegi mis seal olla võib. Küll aga on mul olnud oma paarkümmend juhust kus klient kurdab suuremat küttekulu peale rihmavahetust kuid kõikidel nendel autodel on kasutamisega asjad ise korda läinud. Ei tea mina kas asi on uues rihma asendis, põhiseades mis rihmavahetusel tehakse või selles, et nullitakse küttekulu mõõtja ära ja siis ta näitabki suuremaid numbreid või milleskis muus...

Ega ma ei väidagi, et sellel autol on kõik korras, ehk on mõni rullik praak, ehk on miskit muud aga seda enne uurimist teada ei saa. Ma pigem pakun veel teisi variante mida eelnevalt näinud olen. Samuti peaks see mootor väga viletsalt töötama kui asjad mööda on ning ilmselt oleks ka mõni tuluke armatuuris asjast märku andnud.

Rulamees, ära vöta asja nii tösiselt.
Juks ju ilusti ütles, et töi näite - ei pea ju seda poltkindla töena vötma.
Samuti vöib öelda ju, et kui pannakse papitükk radikale ette, kütusekulu töuseb äkki 1,2L/100-le.

Kui väga töde vaja teada siis otsi Copy/paste isendid, ainukese vahega, et ühel puuduvad reelingud -mine ja katseta ning anna tulemustest teada.

10 paari reelinguid ehk teebgi suusaboxi möödu

Kui manuaalis oleks köik väiksemadgi kulud jms kirjas, siis vist keegi ei sooviks löpuks autot omandada.
Sama hästi vöiks ju autotootja veermiku detaile teha söiduautodele sama kindlaid, kui näiteks karjääri veokatele vms, kuid kui nii, kaob autotootjal üsnagi ruttu uute msinate turg tagant ära, sest köik söidavad vanade ja vastupidavate kärudega ringi.

Vabandan teemaalgataja eest OT postitusega.
Loodetavasti saad oma probleemile kiire lahenduse!

Jääks jah teema juurde - senini on kulu +60% ja kes või mis süüdi hetkel on, ei kergenda minu rahakoti koormist karvavõrdki - küll aga teeb seda võimaliku vea leidmine.

Autole ei ole lisatud peale ühttegi lisavidinat, mis tuult püüaksid, ega sisse ühtegi tarbijat. Koos Eestis sõidetuga on kilomeetreid kogunenud üle 2,5 tuhande - peaks juba sisse sõitnud olema?
Armatuuris ei põle ühtegi tuld (kaabliga ei ole kontrollinud). Mootor põletab kõik, mis ette antakse ja ei suitse - vähemalt nii, et ise tähele paneks.

Juks11 - millised on need "teised" variandid, mida eelnevalt näinud oled?

Üks käis välja versiooni, et küttepump on süüdlane. Ei oska ise külll välja mõelda kuidas.....

Tegu pumppihustitega mootoriga ja seega tavapärast pumpa tal ei ole.

Ma ei saa kahjuks sellelt inimeselt küsida kah kes seda tegi, et kas seal oli mingi teema või mitte kuna kodanik on terve jaanuari haiglas kriitilises olnud ja täna saadud info kohaselt enam kunagi vist tööle tagasi ei saagi...seagripp...

Teised taolised asjad on ise lahenenud aga seda kindlasti kiiremini kui 2 000km läbimisel.

Kahjuks ega muud moodi seal asjale selgust ei saa kui diagnostikat tehes ja asju üle vaadates.

Võib olla, et temp andur paneb segast, ehk on märgid vähe mööda kuigi ma nagu ei mäletaks, et siis vaid küttekulu suureneks või miskit veel. Nagu ennegi maininud siis vähe imelik värk selle autoga, et ta nii teeb.

Samas äkki mõni vaakum- või turbo lõdvik omalt kohalt lahkunud.

Tundub, et saan korra sooja ajada.

On kuskil mingi juhend kuidas mootoririhma (ajastust) kontrollida? Kui palju on vaja eest lahti päästa, et märke lugeda?

Kaabel taga ja ei ühtegi veakoodi.

Milliseid "meausering blocks" peaks logima, et mingit ettekujutust saada.

See siis külma mootoriga kohapeal http://www.upload.ee/files/371853/kulmalt.csv.html

Mootor töötab vaiksemalt kui NRG aktiivne. Kui klapp kinni, pooks nagu kinni (kuulmise järgi). Nuka ratas viskab kusagil millimeetri.
Kui pingul peab hammasrihm olema?

Mina ei sõidaks selle autoga meetritki.
Laseks kohalikus esinduses korda teha ja arve saadaks loomulikult sosseppadele( Audihooldus.ee)!

1.9 pumpdüüs mootoritel on tüüpviga jõhu puhasti juures olevad plastikust vaakum voolikud, mis nühivad ennast vastu õhupuhasti korpust ja lõdvikuid katki. Kui sealt lekkima hakkab, siis turbo taha justkui ei tule ja mootor ei tossa ka. Lihtsalt erksust ja jõudu pole ja see võib kütte kulu ka üles viia. Kontrolli need torud täes pikkuses mõlemalt poolt üle
Ja veel, kui õhulugeja valetab, siis sellest aju viga ei anna ja ühel juhul ka mootor tossama ei hakka, juhul kui annab tegelikkusest suurema näidu( see suht vähelevinud juhus) Vea saab kindlask teha proovides teist õhulugejat või kontrollida olemasolevat stendis.
Kolmandaks võib tekkida kütuse etteande pumba sõela ette lima kork. Sell juhul peaks olema ka käivitamise aeg pikem.
Rihm on nendel mootoritel ikka suht pingul(nagu pilli keel). Kui kasutatakse rakiseid, siis suht raske gaasijaotust valesti kokku panna.

Tsitaat:

Algselt postitas: Eints 1.9 pumpdüüs mootoritel on tüüpviga jõhu puhasti juures olevad plastikust vaakum voolikud, mis nühivad ennast vastu õhupuhasti korpust ja lõdvikuid katki. Kui sealt lekkima hakkab, siis turbo taha justkui ei tule ja mootor ei tossa ka. Lihtsalt erksust ja jõudu pole ja see võib kütte kulu ka üles viia. Kontrolli need torud täes pikkuses mõlemalt poolt üle Ja veel, kui õhulugeja valetab, siis sellest aju viga ei anna ja ühel juhul ka mootor tossama ei hakka, juhul kui annab tegelikkusest suurema näidu( see suht vähelevinud juhus) Vea saab kindlask teha proovides teist õhulugejat või kontrollida olemasolevat stendis. Kolmandaks võib tekkida kütuse etteande pumba sõela ette lima kork. Sell juhul peaks olema ka käivitamise aeg pikem. Rihm on nendel mootoritel ikka suht pingul(nagu pilli keel). Kui kasutatakse rakiseid, siis suht raske gaasijaotust valesti kokku panna.

Sellel on automaatne pinguti, kui saad uuri mis see teeb.

Sul võib-olla jääb pensupaagi seier kinni vms.Minul näiteks oli nii, et koju minnes näitas, et 40km saan sõita, kuid hommikul näitas, et 0 km, nagu oleks auk paagis.Siis mingi aeg panin liitreid rohkem ja näitas seier ka rohkem, kui peaks näitama.Eks igasugu asju võib juhtuda.Ma küll ehmatasin ära, et imeb mõnuga bensiini, kuid vahel see seier või kork siiski valetab.
See oli minupoolne vahepala kütusejanusest autost.Diagnostika oleks kõige parem variant selle asja juures.

Tehnix - sa vist ei lugenud teemat. Kulu on tankimiste / arvuti järgi, mitte seierit piiludes.

Käin teeninduses ära, vaatab, mis räägitakse.

Teenindusse sain aja alles märtsis.
Enamasti masin seisab, kuid täna pidin väikse tiiru tegema. Peale 2km sõitmist läks mootori tuli põlema - kood 17664 P1256
Kusagilt leidsin: 17664 P1256 Engine Coolant Temp.Circ Open/Short to B
Võimalik viga: MAF & coolant temp sensor
Kusagilt lugesin, et peale vahetust peaks:
It should run a bit smoother now with the new ECT sensor and should not smoke as much on start up as the engine runs much leaner and the timing is advanced according to the outside temp....

Äkki ongi nii lihtne (odav) viga? Sensor peaks maksma mõnikümmend euri ja vahetus ei tohiks väga keeruline olla.
Kas keegi oskab õelda sensori tellimise koodi ja kus see asub?

Andur asub mootori tagaosas, vaakumpumba all parem pool.

Oskavad ikka ära peitta.

Vana ei olnudki läbi, vaid mingil põhjusel oli pistik ääretasa õli täis..... Aga panin siiski uue.
Midagi läks paremaks, eile tegin üsna kiire otsa saksa kiirteel, laadungiks 4 täiskasvanut: keskmine kiirus ~200 km läbimisel jäi 100+, enamasti sõitsin 160 - 180 km/h ja keskmine kulu oli 7,9l.
Õhtul üks pikem ots veel ees, üritan selle läbimisel ökotada.

Sa oleks võinud sellest pistikust pilti teha, need ilmselt kõik ju niiskuskindlate ühendustega ja kuidas see õli siis sinna saab-sai? Praegu jääb vähe arusaamatuks... või on osa pistikuid kuidagi lahtiseid või mingi tihend ikkagi ei pidanud?

Andur on suunaga ülespoole. Kui käed küünarnukkideni õliga koos, ei hakka fotokat näppima.

Täiesti müstika. Masin võtab D asendis rohkem kui käigukast S asendis. Ökotasin 130 km ja sain kuluks 6,9l (mida on natuke palju kulgemise kohta), tagasitee kulges 15 min kiiremini, üsna palju pidurdamisi ja kiirendusi ning kulu 6,8l.

Mootori taga osas oleva vaakumpumba tihendi vahelt kipub nendel masinatel üli lekkima ja kui see toimub pikema aja vältel, siis ronib õli teatupärast kuuma mootoriga igale poole. Lisaks kipuvad õli ja ka diisli toimel anduri pistiku tihendid ülespaisuma ja olen näinud mitu korda juhust kus see sama tihend on anduri küljest pistiku ära lükanud
Mis sul sellest lõdvast hammasrihmast sai?

Teeninduse järjekord siin juuube pikk - alles märtsis.

Lõpuks võeti siis ette ja ei midagi. Rihm on korralikult peal ning diagnostika järgi töötavad kõik komponendid määruste päraselt. Täpse nimekirja teostatud töödest saan õhtul kuid karta on, et ega nad peale nina mahavõtmise ja arvuti tahaühendamise midagi muud ei teinud (olid ka proovisõitu teinud kopmuuter taga).

Kuid kulu on ikkagi suur. Kuna teenindusest targemaks ei saanud, peab ise nuputama hakkama.
Kui eelmine kord kulu suur oli, lekkis vaakumi pool kuid siis oli tulemuseks ka paks must suits taga. Nüüd ei ole musta ka siis kui kiirendada - ainult haiseb.

Äkki oskab keegi kommenteerida, mis juhtub kui...

1 .... leke on turbo ja sisselaske vahel
2. .... kütuse etteandmine on kusagilt umbes (kusagil on parafiini)
3. .... NRG lekib (halvast küttest tekkinud nõgi pärast klapp ei sulgu). NRG on muidu vahetatud, uuemaga sõidetud 40k km.
4. ...?

Abiks on võibolla see, et kulu on suurenenud ainult autoga rahulikult sõites (eriti linnasõit, mille jooksul pöörded eriti üle 1200 rpm ei tõuse - 1800 rpm on lagi. Sellisel sõidul ei peaks turbo geomeetriagi ennast eriti liigutama).
Kui käigukang S peal ja jalg raskem, on kulu normis.

Üllataval kombel oli arve nina mahavõtmise ja ringisõitmise eest meeldivalt väike. Kahju muidugi tühja maksta kuid sain vähemalt teada, et arvuti mingiski asendis ebanormaalsusi ei tähelda. Autoga tiirutas ringi peamehaanik ise ja arvas, et ma äkki kujutan ette - masin pidi tip-top olema. Kuid kui kulu vaatas (8,5 siis ees), ei osanud midagi õelda. Võib ju masina juppideks võtta kuid ....

Põhjuse otsingul....

Kas (tegelikult ikka on) sellisel masinal on gaasipedaali andur ja kuhu see ühendatud on? Nimelt pööretevahemikul 1400-1700 kostub keskkonsooli altosast särinat, nagu oleks mingi ühendus halva kontaktiga.

Actual air intake temp? Ku kohas see andur asub? Täna sõitsin rongi, kui õhu temp oli 7,5c, siis näitas 14c ja kui temp 9,5c, siis 18,5c. Kas see asub enne või peale turbot?

Õhulugeja sees kui õigesti mäletan.

Ma ise arvasin ka seda.

Kahjuks ei ole enam külmasid ilmasid, et vaadata, mis temperatuuri see miinustega näitab. Igatahes kui see miinuste ajal ajule plusskraade ette söödab, peaks kütusesegu olema vale? Seega ka kulu suur?
Soojema ilmaga ringi sõites (siin juba +18 nähtud) tundub kulu täitsa normilähedal olevat.

Kas seda kuidgi testriga kontrollida saab? Pmst peaks ju mingil temperatuuril temp anduri takistus olema mingi kindla väärtusega.....

Kui kedagi huvitab. Kollane siis intake temperatuur. Peak'i ei tasu vaadata - vahepeal masin seisis.

Ttegelik õhu temp jäi 7 ja 9,5c vahele.



Sellel halliga.

On olnud piisavalt juhuseid kus peale aju resetti või isegi peale vigade kustutamisi õhulugejad ära koolevad.

Täpsustaks, et õhu lugeja on vigade nullimiseks/aju resetiks juba ära minestanud, kuna aga minestamise protsess toimus aega mööda, siis aju suutis ennas vastavalt olukorrale kohandada. Kui nüüd veamäu nullimine/restart teha, siis ostutub õhulugeja viga aju jaoks probleemiks kuna vahe uue õhulugejaga on ühe hetkega liiga suur, ning aju ei jõua ennast enam kohandada.
See segane jutt on mõeldud selleks, et keegi ei arvaks et veamälu nullimine või ajule restardi tegemine kuidagi pidi saaks andureid peeti keerata

Eints, hommikul peab seda teksti päris mitu korda lugema Aga usun, et sain aru.

Aga keegi (targem) võiks õelda, kas need temp. lugemid on/ei ole normi piires. Olen selle esinduse uksi juba piisavalt kulutanud (tühja) ja seal vaatavad juba köördi - et juba jälle tuleb olematu probleemiga. Kordagi pole seal abi leidnud Kui veakoodi ei anna, ei ole probleemi.

Ilmade soojenedes läheb olukord ainult hullemaks Kusagil 0,5l/100km kohta juurde tiksunud. Varsti olen ühes liigas US 5+ liitriste masinatega.

Nonii, sai nüüd Flameko's käidud ja sama targalt tagasi tuldud. Vaatasid masina üle ja ei midagi. Arvasid, et äkki pihustid jooksevad aga ei. Viga on seotud välise temperatuuriga!
Laupäev oli teatavasti väga soe päev. Alustasin siis sõitmist tagasi. Ja kulu nagu peab. Esimese veerandiga sõitsin 430 km, poole paagiga 780km (esimene pool kukub mul aeglasemalt). Õhutemp oli kogu aeg +20c.
Kui öö mõõda sai saadetud ja paak uuesti täis, oli kulu jälle suur. Õhutemp ~8c, esimese veerandiga 230km, poole paagiga 450km. Üldse kulus viimase 1030km kohta 78l kütet. Masendav.
Samuti oli tuntav vahe mootori töös: esimesel päeval olid mõõdasõidud lihtsad, jõudu oli ja minekut samamoodi. Teisel päeval mootor värises ja sõit oleks kogu aeg nagu ülesmäge olnud. Oli ka enne selline kuid pole enne ühest temperatuurist teise sõitnud, sellepärast ka vahe märkamata.
Õlivahetust oskavad paljud teha, kas keegi on nii tark, et mõtleb välja, mis sellist viga põhjustab?

Kui kütusekulu vähendamiseks ja jõu juurdesaamiseks lollitatakse kompuutrit sellega, et välisõhu temp söödetakse ette madalamana, siis äkki minul vastupidi? Temp andur valetab lugemi kõrgemaks?

Minu teada näeb aju IAT-d ja jahutusvedeliku temperatuuri.
Mõlemad andurid võiks ära vahetada (laenata töötavaid) ja vaadata, mis ta selle peale teeb.

ECT andur on ka omaette teema, kuid kui ütled, et ilmast sõltub, siis kindlasti laenata teise masina pealt töötav IAT andur.

Mul pole ausalt öeldes aimugi, ehk keegi targem oskab öelda.
IAT = Intake Air Temperature, ehk siis sisselaskesse tuleva õhu temperatuur.
Ma arvan, et Elsawin või ETKA (mis sul juba lahti oli) on abiks.

Ostsin uue anduri (G71/G72).

Pin 1 ja 2 on siis groung ja temp

Vanal takistus toatemperatuuril 2,05 kohmi, uuel 2,12 kohmi, umbes 32c juures vanal 1,48 kohmi, uuel 1,54. Seega 10c = ~0,5 kohmi.
Ehk siis vana näitab tõesti kõrgemat tempi. Hetkel ei ole aega arvutit taha panna, eks hiljem üritab.

1
Signal ground
Brown/blue
pin 25 of the ECU
2
Temperature output voltage
Grey/green
pin 13 of the ECU
3
5V supply and reference voltage
Purple/red
pin 39 of the ECU
4
Pressure output voltage
Yellow/black
Pin 40 of the ECU

10C mõjutab asja päris palju...
Eks vaata, kas selle anduri vahetusest on kasu...

Ikka sama seis ainult et ....

Paar päeva tagasi lõi korraks kulu tagasi normi aga seda jubed asuitsu saatel. Kui pöörded kiirendades üle 2000 läksid, tossas nagu Ikarus buss. Niisama kulgedes ei olnud näha. Jõudu ei olnud. Sõitsin nii mingi 50km. Maanteel kulu 4-5 l/100km.

Lülitasin mootori välja ja uuel katsel kõik OK. Ka kulu (st kõrge).

Lõpuks akkab see teema ka ennat ammendama. Täpselt ei teagi, mis täpselt selle põhjustas, natuke on ringi tehtud, rihmad sisse sõidetud jne.

Sain viimase paagi keskmiseks 5,7 l/100km, mis on üsna OK. Üks rahvast/kaupa täis reis Viljandi, ülejäänud kaubavedu Tallinnast. Ja olgem ausad - mõõdasõitudel on üsna mõnus käsitsi mõni käik alla lüüa.

Vbl on asi Olerexi küttes, viimased 2 paagitäit on sealt, enne oli Statoil.