Tere klubilised.
Prooviks siit abi leida. Ehk oskab keegi nõu anda või kellegi juurde suunata.
Auto andmed:
2010a. A5 Sportback 3.0 TDI 176kw
Mootori mudel CCWA
Steptronic käigust.
Olen autot omanud ca 2,5a ning ühtegi märki mingisugusest mootoririkkest pole varem esinenud.
Üleeelmine nädalavahetus sõitsin Narvast Viljandi. Ca 25km enne Tartut hakkas auto kiirusel 100km/h puterdama. Jõud kadus ära ning autol hakkas kiirus
langema. Korra gaasi kõvemini vajutades veidi kiirus tõusis, aga hakkasin kohesealt seisma jäämiseks kohta otsima. Kui kiirus oli langenud ca 50km/h
peale oli auto juba välja surnud. Hiljem autot käivitada enam ei õnnestanud. Tulin treilaga Viljandisse tuttava töökoja juurde.
Huvi pärast panin samal õhtul autole kaabli järgi. Mainin kohe ära, et mingi eriline diagnostika spets ma ei ole. Kaabel sai soetatud pigem autole
lisade aktiveerimiseks. Veateated leiab siit: https://www.upload.ee/files/12034971/engine_fault.pdf
Ma loen siit välja, et esimesena on tekkinud EGR-i viga ning peale seda on kütusesurve madalaks läinud.
Järgmisel päeval remondimees ütles mulle, et 95% tõenäosusega on kõrgsurvepump kutu. Break cleaneriga pidi auto käima minema, aga käima ei jää.
Kui pihusti veidi lahti keerata ning autot käivitada, siis pihusti vahelt tulev surve pidi olema olematu. Kütust olevat ainult vähekene immitsenud.
Paagi pump pidi toimima. EGRi veast tema ei rääkinud midagi.
Kuna väike kahtlus siiski oli, et vb pole kõrgsurvepump, siis otsustasin osta pumba lammutusest. Öeldi, et saan tagastada.
Täna pandi "uus" pump koos "uue" kütuse koguse reguleerimisklapiga peale. Midagi ei muutunud, remondimees ütles, et sellel isegi surve veel
lahjem. Siinkohal küsin ega uus pump mingisugust tutvustamist vms ei vaja arvutiga? Uus pump tuli 176kw Q7 pealt.
Nii siis, oskab äkki keegi mingisugust nõu anda?
On äkki teada levinumad vead mida kontrollida?
Kui keegi tunneb Viljandimaal mõnda diisel Audide spetsi, siis ootaks väga kontakti. Annaks auto asjatundjale üle.
Tänud ette.
Tsitaat: |
Kus see vana pump on ja kes tegi? Miks viisid inimese juurde, kes ei jaga asja vaid hakkab leiutama stiilis prooviks seda ka. Eriti suurt pädevuse puudust näitab see, et pumba rikke või rikke kahtluse korral lihtsal uus või vana (isegi pole vahet) külge keeratakse. Mul pole lihtsalt piisavalt viisakaid sõnu.... Selliseid probleeme on kümneid diagnoositud 140-176 vatistel, arvatavasti ma juba tean, mis viga on.
Teema lukku.
Jann lokaliseeris vea ära.
Tsitaat: |
Vana pump oli rauapuru täis. Uue pumba peale panek ei aidanud seepärast, et puru oli ka juba pihustites.
Ühesõnaga tuleb ka uued pihustid osta ning süsteem läbi pesta.
Kõik pumbad tuleb vahetada, ka paagis olev!
Tsitaat: |
Lugeda võib netist ka, aga paljud ei oska võõrast keelt, viskan lihtsalt teema laienduseks huvilistele abiks üles küsimuse, et arutelu tekitada...
Kuidas probleemi ennetada, mida kontrollida ning hooldada(korrektsete meetoditega) võimaliku vea vältimiseks?
Millistel reaalsetel läbisõitudel on probleemiga kogemusi?
Tangid korralikku kütust, ilma biolisandita kui võimalik, filtri (õigeaegsel) vahetusel õhutad süsteemi, mitte ei käia käima. Ise kasutan Karla lisandit, lootes pumba määrimisomadusele. Ei sõida kunagi kütust otsa ega ürita pärast käima käiata. Viimasest kolmest juhtumist kaks on sõitnud sinisega.., eks igaüks ise teab. Ise ei kasutaks mingil juhul.
Tsitaat: |
Ma tangin eranditult ainult biolisandita Alexelast, teised tanklad siiski on lisandi kohustusega. Üle ühe paagi lisan Karla lisandit, ja üle õlivahetuse vahetan kütusefiltrit. Tankima lähen enne, kui jäänud kilomeetreid näitab üle 100. Loodan, et ennetab veidi seda jama aga eelmiste omanike käekirju ei tea.
See ei juhtu mingisuguse biokütuse ja maitea mille veel tulemusena.
CP3 pumpadega ei olnud seda massilist probleemi.
CP4 pumpadega on aga teatud läbisõidust paljudega.
Sest CP3 pump oli kolmekordse varuga arvestatud, CP4 on selle kõrval tilluke ja varu on 40-50% tehase jõust. Kolvile mõjuvad jõud on palju
suuremad.
Lisaks ilmselt materjaliga natukene puusse pandud.
Iga kord, kui on mingisuguse asjaga probleem, siis läheb jälle see lisandi ja kütuse huinjaa lahti.
Ausalt öeldes olen enda kogemusest näinud kütusest tulenevaid probleeme ainult venemaal kõrgema väävlisisaldusega kütusega ning sealgi ei avaldu see
pumba kulumises.
Ma julgeksin isegi väita nii palju, et sellel pumbal on peaaegu täiesti ükskõik mida pumbata.
Lõpetage see läbu ära.
Kõige parem on nii vana diisli ostmisel see pump lihtsalt uue vastu vahetada ennetavalt, kui 200000+ kellal on, ongi kõik.
Lisaks on n.ö. läbisõit väga halb indikaator. Palju olulisem oleks mootori pöörete koguarv või vähemalt mootoritunnid.
200 000 km sõitnud autol võib mootoritunde vähem olla, kui 100 000 km sõitnud autol.
Venemaa suurlinnades loetakse 100 000 km sõitnud autot utiiliks. Sest sellel on töötunde rohkem, kui meie juures 250 000 km sõitnud autol.
Olen kindel, et kehtib ka euroopa suurlinnade kohta. Ehk natukene vähemal määral, sest seal on teed paremas korras.
Olen näinud VAG i mudelit millel on süsteem juba 24K pealt rauda täis. Pole kül sama tootja süsteem aga ikkagi. Üldiselt võib vist öelda, et see laialiminemise protsent on suht olematu kui vaadata seda palju autosi toodetud on. Ilmselgelt igavesti ei kesta miski, ja cp4 pumba vahetus 300k pealt oleks igati mõistlik
Tsitaat: |
3.0 TDI puhul:
CP3 on 165-171 kW diisel. EDC16 juhtplokiga, 1600 bariga.
CP4 on 176 kW (Phaetoni peal ka 171 kW), EDC17 juhtplokk, 1800 bari.
2.0 TDI peal ma ei ole veel näinud seda rauapuru probleemi, mis ei tähenda muidugi, et probleemi ei eksisteeri.
Olen ka 2 L sega sama probleemiga kokku puutund.
Just viimase aastaga on seda probleemi hakanud massiliselt esinema miskipärast. Tänagi jäi üks 176kw Q7 Tallinna kandis teele ja sümptomid samad. Mina ei kirjuta mingil juhul alla väitele, et vala paaki mida tahad, küll pumpab.
Tsitaat: |
See viimase aasta jutt on täisjama.
Ka 8 aastat tagasi oli seda probleemi omajagu, sa ilmselt siis veel ei tegelenud autodega nii palju?
Osadel läksid need pumbad juba garantiiajal.
Probleem on konstruktiivset laadi.
Mul tekkis üks küsimus enne kui hakkan uusi pihusteid ostma.
Kontrolliti ära, et vana pump oli metallipuru täis. Okei, läks vahetusse.
Nii, kui nüüd uus pump oli peal, siis auto ikka käima ei läinud.
Kui nüüd noolega näidatud kohast mutter poolenisti lahti teha (suvaline pilt), siis autot käivitades kütust ainult kergelt nirises.
Mehhaniku sõnul pidanuks seal mega surve olema.
Minu jaoks on auto mootori ehitus väga tuma maa, kuid kas see ei tähenda seda, et ummistus on juba enne pihustit?
Kas poleks mõistlik enne pihustite ostu kõik mis jääb pihusti ja kõrgsurvepumba vahele läbi pesta?
Tsitaat: |
Kas arvutiga saab rõhku vaadata, kui auto käima ei lähe?
Tsitaat: |
Okei, arusaadav.
Lihtsalt point oli selles, et mul pole ju sisuliselt hetkel midagi kaotada.
Mul on kasutatud töökorras pump olemas. Juhul, kui ma ostan uued pihustid, siis ma seda kasutatud pumpa nagunii ei plaaninud panna (kes teab kaua see
kestab).
Lihstalt mu mõte ja küsimus oli selles, et kas on mingisugune võimalus, et mul hakkab auto selle kasutatud pumbaga tööle, kui ma pesen pumbast
pihustiteni süsteemi läbi?
Kas teoreetiselt peaks noolega näidatud kohas ikkagi surve olema või kaob see mingil muul põhjusel ära?
Saan aru, et arvutiga on õige surveid mõõta, aga kas sealt vahelt peaks tegelikult ikkagi kütsust pritsima või on see olematu nirisemine õige?
Tsitaat: |
Ja kui paned uued pihustid ja siis see vana pump hakkab kohe puru ajama, siis saad uued pihustid jälle osta.
Ehk siis 2.5k on sul kaotada lolluste tegemisega, kui mitte rohkemgi.
Tsitaat: |
Ma ju seletasin Sulle täpselt kohapeal, mida teha, muid variante pole. Ja seda sama on siin kõik korranud, alates prj-st ja lõpetades Rainiga. Pumbast pihustiteni läbipesu ei aita sind, kõik tuleb läbi pesta ja vahetada eelpool toodud asjad. Niimoodi survet testida on nali, kuna kogus, mis suure surve all on, ei ole suur ja väiksemgi leke (lahtikeeratud toru) nullib selle. Nagu öeldi, see pole hitler.
Tsitaat: |
Tsitaat: |
Mul oli sarnane probleem (A5 2,7 140 kw diisel). Samuti kõrgsurve pumbal sai eluaeg otsa. Õnneks mul auto sõitis, sain remonti veereda vaikselt. Ja väga suureks õnneks mul väga pädev remondi koht, kus autoga käin. Nad pesid autol kütusesüsteemi puhtaks. Paagi sisu ka. Pihustid said testitud- jäid terveks. Kokku läks maksma 400€+ kõrgsurve pump. Ostsin uue, kuna lammutusest ei leidnud minu autole sobivat juppi. Loodan, et saad auto ruttu korda
Ärge nüüd pahandage, aga kui niikuinii tuleb tuleb millalgi kallis remont, kas siis 2T õli lisamine ei lükka seda edasi natuke? Ühes teemas alguses kiideti seda, hiljem laideti. Segadud segadus
Tsitaat: |
Tsitaat: |
Tsitaat: |
Tsitaat: |
Kas 2t õli kasutamine ei annaks vältida metallipuru tekkimist? Metallipuru=kulumine, kuiv kütus, või tuli see puru tankurist?
Aga vb ongi pumbad samast materjalist nagu hitleri kättemaksunukkvõllid.
Vene piiri ääres 2012a galaxy igal aastal pihustid, samas sama aasta signum ja xc60 probleemideta.
http://ahto42.planet.ee/boschlubricity.pdf
Tsitaat: |
CASA mootor 176kW, suri välja ja omaniku soovil vahetati kõrgrõhupump, tehti muu vajalik. Käima peale seda ei hakanud, vasakul pool silindrites
kompressioon madal. Kaamerapildi järgi kahtlustati vigaseid kolbe, sooviti plokikaas maha võtta. Töö käigus selgus, et nukkvõllid on paigast,
arvatavasti flantsid ja hammasrattad paigast keeranud nukkvõllide peal. Nookurid on terved.
Mis võib põhjustada seda, pump kiilus kinni mingil hetkel?
Või kui ei hoitud rakisega kinni rihmarattaid poltide lahti keeramisel kui pumpa vahetati?
Hüdrolukk ehk? Pihusti lekkis nii tugevalt v jahutusvedelik silindrisse ja ongi kepsud kõverad.
Saan aru, et keegi ei tea kindlalt, mis kõrgsurvepumba probleeme tekitab, aga mis tanklates te siis tankida soovitate (kõiki muid ennetus-abinõusid
kasutan nagunii)?
Ühed väidavad, et kõik müüvad sama kütust, teine kiidab Nestet, kolmas Alexelat?
Kõik sama kütust arvatavasti ei müü, sest tarnitakse ju erinevatest riikidest ja tehastest. Ja kui mingi x tankla tarnib mingi osa Soomest ja mingi osa Poolast, siis tõenäolisel nii saab ka tanklast, vaheldumisi mõlemat. Tuleks lugeda majandusuudiseid , et kust keegi parajasti toob, mitte seda rumalat "sama augu" juttu ajada.
Juhin tähelepanu, et seda sama kütuse juttu ei räägi mina, vaid pool internetist (mida ma ei võta kaugelti et puhta kullana). Ja mida mulle peaks tähendama, et kas kütus tuleb Poolast või Soomest (va vastava riigiga seotud "kuulujutud")?
Sul ju 165 või 171 kw mootor. Selle pump sööb tankimispüstoli ka ära võrreldes 140-176 kw fl mootoriga. Tangi korralikust kohast ja ära mõtle üle. Ei tea miks audil oli vaja see pump ära solkida c6 fl mudelitel, paljud asjad tehti paremad aga üks asi on ikka kehvemaks läinud. Mul on oma arvamus, kus tankida ja mida lisada, kuid ei näe põhjust rohkem reklaami teha mingitele ettevõtetele.
Tsitaat: |
Tere,loen seda teemat ja mure omalgi hinges! Nimelt mul CASA mootor ja 235000 km ees juba! Sai just kõik filtrid vahetatud ja küttefiltri kopsiku
põhjas veel metallipuru polnud! Kasutan iga tankimisega Karla lisandit! Küsimus siis selline et soovitatakse sellise läbisõidu juures juba
profülaktika mõttes pump välja vahetada,nagu siit teemadest läbi kumab?
Mis hinnaga saaks selle pumba Bosch-ist kätte ja mis selle vahetus maksma läheks? Silma jäänud et herr PRJ teeb seda tööd peaaegu igapäev? Kus ta seda
siis teeb-mis töökojas (kas ESRacing)? Teadja mehe juurde kindlam viia töösse! Või oskate soovitada head töökoda? Tänan!
Varuosade müügiga tegelevatel lehtedel on hinnad sinna 800 kanti.
Vajadusel saab antud uue pumba minu käest soetada hinnaga 750.-
Tsitaat: |
Tsitaat: |
Tsitaat: |
Ära vala suvalisest kanistrist sinist. Tanklad kõik vähemal või rohkemal määral peavad igasugustele euronõuetele vastama.
Mina isiklikult olen nüüd peale remonti tankinud ainult Alexelas bio lisandita kütust kuna leidsin kütuseluugi seest väikses tekstis kirja No BioDiisel. Ma ei tea kas see tähendab meie tanklates müüdavat kütust, kuid olen igaksjuhuks nii käitunud.
180kw on ka cp4?
Sõbra 2015 Caddy suri maha eile, eelnevalt mingeid hoiatusi ei olnud, hommikune käivitus olevat vahel pikem olnud ainult. Erinevad kütuserõhu
veakoodid ja metallipuru pumbas, läbisõit ainult 130tkm, Eesti ajalooga.
Pole ise tahtnud väga tegeleda nendega, aga tuttavad remondimehed on teinud umbes nii:
Pihustid ja latt Tartusse kontrolli/remonti
Uued pumbad ja filter
Uus pihustite tagasivooluvoolik
Paagi ja voolikute pesu.
Räägitud on ka magneti panemisest kuhugi, aga pole päris aru saanud sellest.
Kas on see piisav, sõber tahab auto alles jätta, mitte lihtsalt käima kuidagi ja müüki.
Tsitaat: |
Madalsurvepump (pumbad, osadel 2tk) on vaja ka vahetada, sest need on samamoodi metallipuru täis ning tuksis.
Kui ikka nii vara pumbad kuluvad, kas siis nn kuiv kütus on müüt?
Need ei sure kütuse, vaid praagi ja projekteerimisvea tõttu. Suurem rõhk ja kütusekogus ning füüsiliselt poole väiksem pump...
CP3 pumba eluiga on kordades pikem, kuigi vanem asi, sest varu on palju suurem, mitte ei tööta viimase piiri peal kogu aeg. Aga eks igal asjal on
lõppude lõpuks eluiga.
Kuskilt lugesin, et USA-s pidi rohkem minema neid pumpasid, sest kütus on kehvem kui meil, mingi mõju siis ikka vist on..
Aga kuhu viia Tartusse pihustid ja latt kontrolli, tuttav remondimees laitis Diesellandi maha, väidetavalt ei tehtud latti puhtaks. Pidi olema mingi
teine koht, teab keegi?
Tsitaat: |
Ma mõtlesin seda tüüpi pumpa, mitte otseselt VAG.
USA enda toodetud autod sõidavad ka nendega.
Suvaline google näide ja nende nägemus asjast:
https://www.injectorsdirect.com/duramax-lml-lgh-cp4-pump-failure-technical-bulletin/
1. Me räägime siinkohal Audist.
2. Sinu lingil on välja toodud konkreetsed mudeliaastad, kus praakpumbad autodele paigaldati.
Kas 2011-2016a aasta autosse kütust valades see maagiliselt muundub solgiks ja kui 2017a või 2010a aasta autosse see valada, puhtaks kullaks?
CP3 pumbad käivad miljon kilomeetrit, siis tuli CP4 ja jookseb 120 000 pealt kokku ja äkki läks kütus halvaks või?
Aitab küll sellest absurdi ajamisest. Kütusega pole siin midagi pistmist, vaid materjali või inseneride praagiga.
Pump peab olema selline, et töötab selle kütusega, mis sellest läbi käib. Millegi pärast CP3-l sellega mingit probleemi ei olnud ja kõige uuematel
CP4-del enam samuti mitte.
Seal veebilehel esitatud arvamused on ka täielik jama, kuna mitte väävlivaba kütust euroopas ega usa-s peale 2006a nii naljalt ei leidnud, aga
probleemid algasid alates 2009 mudeliaastast kui hakati VAG-le panema CP4 pumpasid.
Bosch ei ole mingid jumalad, teevad nemadki vigu konstruktsioonis. Kõik praak kütuse kaela ajada on muidugi super... Eks pange oma õlisid, laske üks
hea sorr kust ka sinna paaki, äkki on parem
Youtube täis videosid, kus usas kastikatel cp4 pealt cp3 peale üle minnakse. Ja mitmes videos räägivad, et euroopas kestavad nad paremini teistele
normidele vastava kütuse tõttu.
Mina ise ei tea nendest pumpadest midagi, lihstalt nii nad seal usas ise räägivad.
Aga jah, ma saan prj mõttele pihta. Pump on kehvalt tehtud. Aga kütuse kvaliteet tõenäoliselt toob selle tootmisvea rutem esile.
CP4 pealt minnakse CP3e peale enamasti selle jaoks, et jõudu rohkem teha, kuna CP3 tootlikkus on 1.5-1.8x suurem, kui CP4.
Korduvalt on Audi 3.0 TDI ümber ehitatud, sest tavaline CP4 on 250kw juures otsas (BiTDI-l natukene kangem variant).
Point on selles, et kütusega ei ole vahepeal mitte midagi juhtunud. Ei ole olnud mingeid suuri standardite muutusi. Suur muutus oli pumba
konstruktsioonis Boschil.
Millegi pärast ei ole ma kunagi kuulnud, et Continentali (1.6 TDI) pumbaga oleks selliseid probleeme, nagu CP4-ga, kasutama hakati neid üheaegselt.
Mis CP4-ja puutub, siis kes seda reaalselt analüüsinud on väidavad, et pumba lõhub ära kavitatsioon - väikeste õhumullide teke pumbas teatud kindlate
kütusekoguste ja rõhkude juures, kusjuures just madalal koormusel.
Kavitatsiooni töövahemikus tekkimine lõhub sellist tüüpi pumba ära ükskõik millise kütusega.
Ma arvan ka, et diiselkütus peab reaalselt olema ikka päris poolvedelas ja ebanormaalselt abrasiivses segunemises mingi muu sodiga, et see pumba kütuse kvaliteedi tõttu ära kulutaks ja laastu toodaks. Kütusesüsteemi komponentide tootmine on arvestatud väga erineva kvaliteediga kütuse jaoks üle maailma.
Tsitaat: |
Teoreetiliselt peaks kõik välja vahetama, praktikas on see veidi ulme.
Madalsurve pumba peaks kindlasti vahetama, sest sealt on kogu aeg see sama metallipuru läbi käinud.
Ise ma arvan nii, et igalt poolt / paagist ikka kätte ei saa seda. Nii kaua kuni seda lõpmatuses koguses juurde ei tule, siis täidab kütusefilter oma
eesmärki.
Küll aga võiks pumba välja võtmisel võtturi võre ka ära puhastada paagis, seal on ilmselt omajagu seda jura külge kleepunud.
Pihustid on alati tuksis olnud peale seda, ma isegi ei näe erilist pointi neid stendida.
Pihustite kohta öeldi jah, et neljast üks täiesti läbi ja üks enam-vähem, ülejäänud kaks head. Pihustid olid nummerdatud 1-4 ja kaasa antud paberil
olid vist tulemused ainult 3 ja 4 kohta, need on siis läbi vist. Lati külge polnud rôhuregulaatorit tagasi keeratud mingil põhjusel, vist ei
teatud/märgitud pistiku suunda. Pihusteid üle andes kirjutasin karbile kodeeringud igaks juhuks, tagasi sain teises karbis.
Arve 160EUR pihustite puhastus ja Dieselland, aga kahtlane teenus kokkuvõttes, oleks siis võinud vãhemalt vigased pihustid kuidagi konkreetselt
märgistada, kodeeringuga näiteks.
Tsitaat: |
Tartus üks autodiagnostik ei soovitanud Diesellandi ega Diisel ABC, soovitas pigem Karla Auto (Tallinnas) või Kattel-Diisel. Lisaks tuntud VAG-ile
spetsialiseerunud autoremonditöökoda Tartus kasutab Kattel-Diisel teenust.
"kui dieselland kiidab heaks, siis lätis visatakse prügikasti"