| Teema ülevaade |
reino11
|
postitati 07.09.09 20:18 |
| Tsitaat: | Algselt postitas: Black
| Tsitaat: | Algselt postitas: reino11
Piikidega pole proovinud, arvatavasti piikidega see probleem kaob B3 puhul. |
Piikidega sõit pole samas jällegi päris see, mida jäärajal Audiga kaifida. Marud G-jõud küll, aga kui libisemine täiesti ära nullida, võiks samamoodi
ka pooleveolisega (mingi pisike Type-R näiteks) sõita. Või rongiga raudteel. Jäärada + quattro tähendab minu silmis ikkagi seda, et küljeakendel võiks
ka kojamehed olla.  Mis siis, et nii piikidest niruma aja kirja saab.
|
Jah see see jääraja algne idee ja võlu ongi - tänavalegaalse autoga piiride katsetamine/nautimine 
Viled ja nitrod tulevad kasuks kuid pole esmatähtsad, sõita saab ju alati lihtsalt omalõbuks!
Quattroga muidugi ikka jätkub seda sõidurõõmu, kurviläbimistehnika lihvimist, erinevaid sõiduvõtteid proovides ja piiride kompamist.
|
Black
|
postitati 07.09.09 10:26 |
| Tsitaat: | Algselt postitas: Samzik
Ise olen kah selle peale mõelnud kas poleks õigem v6 mootor biturbo mootorit viia niipalju tahapoole kui võimalik koos radikate ja muude asjadega.
Keskele ketastega lukk ja taha. |
Kuidas sa ta tahapoole viid, nii et esisild ikka veel vedama jääks? Kasutad uue põlvkonna kasti, millel on
esidiffer eespool sidurit? Kallivõitu.
|
Samzik
|
postitati 07.09.09 09:54 |
Ise olen kah selle peale mõelnud kas poleks õigem v6 mootor biturbo mootorit viia niipalju tahapoole kui võimalik koos radikate ja muude asjadega.
Keskele ketastega lukk ja taha.
|
Black
|
postitati 07.09.09 08:56 |
| Tsitaat: | Algselt postitas: reino11
Piikidega pole proovinud, arvatavasti piikidega see probleem kaob B3 puhul. |
Piikidega sõit pole samas jällegi päris see, mida jäärajal Audiga kaifida. Marud G-jõud küll, aga kui libisemine täiesti ära nullida, võiks samamoodi
ka pooleveolisega (mingi pisike Type-R näiteks) sõita. Või rongiga raudteel. Jäärada + quattro tähendab minu silmis ikkagi seda, et küljeakendel võiks
ka kojamehed olla. Mis siis, et nii piikidest niruma aja kirja saab.
|
raunoh
|
postitati 07.09.09 06:07 |
| Tsitaat: | Algselt postitas: westa
Kui Big küsis ´´Aga räägi lähemalt, millisest jutt ja hinda oleks ka tore teada ´´ siis pidas ta ilmselt silmas auto põhiomadusi, mitte
lisavarustust.
Põhiomadust all mõtlen: mis mootor,mis veoskeem jne.
Ja mis tulemuse pidi andma juhtmestiku rappimine
Veel huvitab, mida pead silmas sina jääraja all, kui suvalistel radadel suvalisel ajal paugutada ja paar korda talve jooksul, siis pole ju eriti
vahet. Aga kui asjaga vähe tõsisemalt tegeleda, siis on see suur kere ja tema kaalujaotus tõsiselt vale |
Mootor 121kw ja quattro.
Juhtmestik asus vahepeal ühe teise auto peal.
|
reino11
|
postitati 06.09.09 10:42 |
Olen täheldanud B3Q puhul et heade talverehvidega või liimitud pakiautonaeltega rehvidega sõites läheb juhitavus paremaks kui panna lisaraskust
pagassi, aga samas kui aeglasest tagasipöördest välja kiirendada siis nagu veab ühte ratast tühja ja auto ei kiirenda piisavalt kuid mitte niipalju
kui tühja pagassiga. Siis nagu võiks olla keskdiffer lukus. Piikidega pole proovinud, arvatavasti piikidega see probleem kaob B3 puhul. Tagadiffri
lukk on jah rohkem metsatee rööbastes müramiseks mitte kiiret aega sõites rajal.
|
KeveN
|
postitati 06.09.09 09:03 |
Kindlasti on b2 kere difrilukud tükkmaad paremad kui b3 ja b4 kerel. Üldiselt sõidad keskmine lukk lukus ja vajadusel stardis lükkad veel tagumise ka.
Aga fakt on see et tagumine lukus ei saa sõita pikalt, hakkab lollitama.
Niipalju kui kõik on sõitnud b2 kerega ja b3 kerega, siis eelistatakse b2 juhitavuse pärast.
|
westa
|
postitati 06.09.09 08:46 |
Kui Big küsis ´´Aga räägi lähemalt, millisest jutt ja hinda oleks ka tore teada ´´ siis pidas ta ilmselt silmas auto põhiomadusi, mitte
lisavarustust.
Põhiomadust all mõtlen: mis mootor,mis veoskeem jne.
Ja mis tulemuse pidi andma juhtmestiku rappimine
Veel huvitab, mida pead silmas sina jääraja all, kui suvalistel radadel suvalisel ajal paugutada ja paar korda talve jooksul, siis pole ju eriti
vahet. Aga kui asjaga vähe tõsisemalt tegeleda, siis on see suur kere ja tema kaalujaotus tõsiselt vale
|
kps
|
postitati 06.09.09 08:44 |
Puht minu arvamus, aga torsen koos open differentialitega meeldib jäärajal rohkem. Keskmine lukk eraldi annaks ehk juurde, aga lukus tagasild muudab
auto alajuhitavaks. Selle peaks kuidagi tagasilla pidamise vähendamisega kompenseerima, aga kokkuvõttes on see selline kööbakas lahendus  . B2 ja mõlemad lukud sisse lükatud oli mudarallil igal juhul väga vastik kooslus
.
|
pampkuri
|
postitati 06.09.09 08:37 |
Eelis.
| Tsitaat: | Algselt postitas: reino11
Audi 80 B3 quattrol on torsen keskdiferentsiaal, kas see võib olla jäärajal eeliseks või pigem õigustab B2 lukustatav keskdiffer ennast rohkem?
|
|
reino11
|
postitati 06.09.09 08:26 |
Audi 80 B3 quattrol on torsen keskdiferentsiaal, kas see võib olla jäärajal eeliseks või pigem õigustab B2 lukustatav keskdiffer ennast rohkem?
|
Teemo
|
postitati 05.09.09 21:04 |
Kui räägime piigiga jääraja autost(ja r5 mootorist), siis Audi puhul peaks olema vähemalt 20v stage 1 mootor ehk, siis vähemalt 200 interneti
kilovatti ja b seeria kere, parim b2 aga ehk saab ka b3 või b4-ga. See jõud oleks soovituslik siiski originaal vilega, et oleks tagatud varane tõmme.
Stock s2 piigiga jääb nõrgaks, kõlbab ehk aeglasemale rajale. Kuna aga Audide kaalujaotus on teada, siis väikeses kurvis on keeruline, seega sirged
ja lauged kurvid on vaja võimuga tagasi teha.
Ei ole küll piigiga ise sõitnud, kuid minu enda jäärajaks kohandatud Audi 90 sõitis läbi erinevate hooaegade 125kw-225kw mootoriga ning korraliku
tänavarehviga võrdlus olemas. 125kw jääb kiirel rajal tänavarehviga hätta ja piigiga igal rajal. 225kw ei anna tänavarehviga aeglasel rajal mingit
eelist, kiirel rajal tänavarehviga ja piigiga aga küll.
Aga Audi 200 ei ole küll suurem asi jäärajale, sest iga kergem masin läheb pidurdusel sust mööda ja Audidel on kergemad mudelid ju olemas.
|
raunoh
|
postitati 05.09.09 15:47 |
| Tsitaat: | Algselt postitas: Big
| Tsitaat: | Algselt postitas: raunoh
Võibolla jääb tõesti raskeks. Kuna auto ei ole piisavalt korralik, et teha tänaval liiklemiseks siis võibolla varuosadena maha müüa.
|
Aga räägi lähemalt, millisest jutt ja hinda oleks ka tore teada
|
Audi 200 1988 a. Manuaal
Lisad:
püsikiiruse hoidja
poolnahk sisu, mitte kuigi korralik
kliima
kompuuter
elektri aknad ja istmed
vb. on midagi veel kohe ei teagi
Hetkel on siis auto olukord selline.
salong on tühjaks visatud, kuid asjad alles
on lõigatud ära ka osa salongi juhtmestikku mis on samuti alles
moto käib ja auto liigub, aga tundub, et nelja pütaga
puudu on stanged
keredetailid on eri värvi
väljalase on ainult sirge toru
starteri harjad või midagi ka läbi, ei võta järgi aeg ajalt
Tõsisema huvi korral võin ka pilte mailile saata.
Hinda ei oska küll pakkuda.
|
kps
|
postitati 05.09.09 10:35 |
Kui 10v stock puhuriga isendile titepiigid alla visata, siis sõidurõõmu sellest küll rohkem järele ei jää, sest mootor ei jõua mõnusal kiirusel naastu
pidamisest lihtsalt üle karjuda ja sinna see "sõidumõnu" kaobki .
Ja kui me räägime ikka vähegi rohkem jäärajamasinast, siis ilma piigita mingi talvenaastuga tähavalegaalne lahendus pole jäärajaauto vaid nalja
tegemine ja lihtsalt uisutamine  .
|
Big
|
postitati 05.09.09 10:14 |
| Tsitaat: | Algselt postitas: raunoh
Võibolla jääb tõesti raskeks. Kuna auto ei ole piisavalt korralik, et teha tänaval liiklemiseks siis võibolla varuosadena maha müüa.
|
Aga räägi lähemalt, millisest jutt ja hinda oleks ka tore teada
|
KeveN
|
postitati 05.09.09 09:15 |
Vana audi 80/90 quattro parim jäärajaks, aga tollelgi nina liiga raske. Veitsa modifitseerimist kaalujaotamisel ning mootorit võimsamaks teha, siis
saab subarule paraja vastase. Ise olen sõitnud 83 aasta audi 80
quattroga, mille hõlma all 2.2 134kw turbo mootor, kuid esiots jääb raskeks ja võimu väheks. Aga jah 100 ja 200 ei suuda jäärajal end õigustada,
liialt rasked.
|
raunoh
|
postitati 04.09.09 21:08 |
Võibolla jääb tõesti raskeks. Kuna auto ei ole piisavalt korralik, et teha tänaval liiklemiseks siis võibolla varuosadena maha müüa.
|
Kivitare
|
postitati 04.09.09 20:23 |
| Tsitaat: | Algselt postitas: Johnny
200 on patt jääraja jaoks ära raisata. Eriti kui mingi korralik isend on. Ja teiseks peaks 200 nina olema piisavalt raske, et põhjustada
alajuhitavust. Vähemalt tavarehviga tahab kurvides otse minna. |
Läheb jah
|
Johnny
|
postitati 04.09.09 20:22 |
200 on patt jääraja jaoks ära raisata. Eriti kui mingi korralik isend on. Ja teiseks peaks 200 nina olema piisavalt raske, et põhjustada
alajuhitavust. Vähemalt tavarehviga tahab kurvides otse minna.
|
raunoh
|
postitati 04.09.09 19:17 |
Jah kuid hind on see mis hetkel paneb piirid paika.
|
Rst
|
postitati 04.09.09 18:58 |
Kõige odavam viis jääl kiiresti liikuda on muretseda võimalikult kerge toorik.
|
raunoh
|
postitati 04.09.09 18:56 |
Tehasest 1410kg. Sealt lahutada elektriistmed ja kogu salongi polsterdus, stanged. Kaal peaks kukkuma küll.
|
kps
|
postitati 04.09.09 18:51 |
Liiga raske...
|
raunoh
|
postitati 04.09.09 18:48 |
Tuli siis plaan soetada 200 endale spetsiaalselt jääraja jaoks. Ootaks siis arvamust 200 omanikelt(või teistelt kes teemat valdavad), et kas tasub?
Kui ei siis miks?
|
