Viimati aktiivne: Mitte kunagi
Pole sisse logitud. [
Logi sisse
-
Registreeri
]
OTSING
|
Tänased postitused
|
Kuulutused
|
Reeglid
|
MOBIILIVAADE
|
KLUBIKAART
Liikmed
|
Abi
|
Statistika
|
Chat
Kiirotsing:
Eesti Audi Klubi foorum
»
S - Audid
»
20vT - tuuning
»
Nukkvõllid
» Vasta
Vasta
Kes saavad postitada?
ja
Kasutajanimi
Soovid registreerida?
Parool:
Unustasid parooli?
Pealkiri:
Vormindamine:
Tavaline
Edasijõudnud
Abi
Andale Mono
Arial
Arial Black
Book Antiqua
Century Gothic
Comic Sans MS
Courier New
Georgia
Impact
Tahoma
Times New Roman
Trebuchet MS
Script MT Bold
Stencil
Verdana
Lucida Console
-2
-1
1
2
3
4
5
6
White
Black
Red
Yellow
Pink
Green
Orange
Purple
Blue
Beige
Brown
Teal
Navy
Maroon
LimeGreen
Postitus:
HTML on Väljas
Emotikonid on Sees
BBkood
is Sees
[img] kood on Sees
[quote][i]Algselt postitas: Endo[/i] väga segane ja keeruline. me kõik oleme harjunud ette kujutama et mootori töötaktid algavad sisselaskest ja lõppevad väljalaskega, sinna vahele jäävad veel surve ja töötakt. kuid et oleks parem näha ja iseloomustada nukvõlli tööd, hakkame parem pihta töötaktist, seejärel väljalase, sisselase ja surve. oletame et töötakt hakkab pihta ülemisest surnud seisust ja 0 kraadist. põhimõtteliselt hakkab kolb tegema ju alles siis tööd, olgugi et süüde antakse varem. kuid seda tehakse aegnihkega sellepärast et küttesegu oleks korralikult süttinud selleks ajaks kui kolb alles hakkab alla liikuma, mitte hiljem. nüüd liigub kolb allapoole ja väntvõll on pööranud ennast juba üle 90 kraadi, väljalaske klapp avab ennast 24 kraadi (ADU) enne alumist surnud seisu ehk väntvõll on pööranud ennast juba 156 kraadi(180-24). järgmine sündmus on sisselaske klapi avamine mis toimub 13 kraadi enne ülemist surnud seisu. me kujutame ühte töötsüklit 720 kraadiselt, järelikult avaneb sisselaske klapp 347 kraadise väntvõlli pöörde juures (360-13). nüüd hakkab alles väljalaske klapp ennast sulgema ehk 1 kraad enne ülemist surnud seisu ja see on 359 väntvõlli kraadi juures (360-1). ja sisselaske klapp suletakse 35 kraadi pärast alumist surnud seisu, mis teeb 575 väntvõlli kraadi(540+35) sisselaske klapp suletakse tegelikult alles siis kui koolb on juba tükkmaad üles liikunud, kuid igal asjal on inerts, nii ka küttesegul, mis suudab ennast ka siis veel silindrisse surnuda kui kolb talle sisuliselt juba vastu töötab. sarnane situatsioon oli ka väljalaske klapi avanemisega, mis avatakse tegelikult juba siis kui kolb pole veel päris alla jõudnud, kuid tegelikult on gaaside paisumine oma töö selleks ajaks juba suuremal määral ära teinud. ja nüüd siis võibolla see kõige olulisem, klapikattumine. milleks seda üldse vaja? selleks et silindrist hoogsalt väljaminevad gaasid tõmbaksid oma inertsiga sissetuleva küttesegu silindrisse. mida suurem see on(mõistlikuse ja vajaduse piirides) seda puhtamaks ja rohkemal määral värske kütteseguga täidetuks nad saavad. turbomootoril ja muu ülelaadimise puhul ei ole võrreldes vabalthingavaga seda kattumust niisuurt vaja, kuna siis lihtsalt puhutakse värske küttesegu otse väljalaskesse. klapikattumus on siis aeg millal väljalaske ja sisselaske klapp on koos lahti. kuid seda ei mõõdeta vänvõlli kraadidega, mis küll vastava ADU nuka puhul näitaks et nad on koos avatud 12 kraadi.ja näiteks AAN puhul oleks see väärtus hoopis 6 kraadi ja mitte ei ole need kraadid see aeg millal nad koos lahti on vaid hoopis see vahemik millal nad kumbki avatud ei ole. selle põhjustab ka see, et vastavate klappide lahtioleku aeg kraadides arvutatakse teatava klapitõusu juures, absoluutne lahtioleku aeg on tegelikult suurem. üks põhjus on ka arvatavasti siis see, milleks ei iseloomustata klapikattumust väntvõlli kraadides, vaid hoopis nukkvõlli nukkade tippude vahena, nukvõlli kraadides. selle saab siis arvutada klapide maksimaalsete tõusude vahena, klap on maksimaalselt avatud reeglina poolepeale jõudes oma lahtioleku ajast. ehk väljalaske klapp on maksimaalselt avatud 257,5 vänvõlli kraadi juures (klapi lahtioleku aeg 203/2+väljalaske algus156kraadi). ja sisselaske klapp on max avatud 461 väntvõlli kraadi juures(228/2+347).tippude vahe on järelikult 203,5 vänvõlli kraadi ja kuna nukkvõll käib poole aeglasemalt siis vastavad nukvõlli kraadid oleks 101,75kraadi. läks väheke pikaks, aga lodan et kellelgi on abi sellest;) niipalju kui mina tean, toovad kõik nukvõlli tootjad oma nukkade iseloomustamisel klapikattumuse just nukkvõlli kraadides esile(mis ei tähenda küll seda kaua reaalselt nad koos lahti oleks) lihtsalt tobe olesk hakata seda igakord ümber arvutama, eriti veel teadmata seda kaua klapid apsoluutselt lahti on absoluutne kalapi avatus peaks minuarust olema aeg millal klapid on lahti rohkem kui ~1kümnendik ja tavaliselt tuuakse lahtioleku ajad ~1mm klapitõusu juures. kahjuks jõuvanker ei saa ma aru Su arvutustest ja nende loogikast. mu jut oli küll pikk, aga kes tabas loogika ära saab aru. [/quote]
Keela emotikonid?
Kasutada allkirja?
Lülita BBkood välja?
Saa e-mailiga teatis vastustest?
Teema ülevaade
See on pikk teema,
klõpsa siia, et seda vaadata
.
Eesti Audi Klubi foorum
»
S - Audid
»
20vT - tuuning
»
Nukkvõllid
» Vasta
XMB Audi Club Edition
Täiendanud: indro, klem, j6mm & diversion @ 2002-2020
Eesti Audi Klubi ei vastuta foorumis tehtud postituste eest.
[Päringuid:
22
]
[PHP:
48.5%
- SQL:
51.5%
]