Viimati aktiivne: Mitte kunagi
Pole sisse logitud. [
Logi sisse
-
Registreeri
]
OTSING
|
Tänased postitused
|
Kuulutused
|
Reeglid
|
MOBIILIVAADE
|
KLUBIKAART
Liikmed
|
Abi
|
Statistika
|
Chat
Kiirotsing:
Eesti Audi Klubi foorum
»
Diesel power
»
Miks minu diiselauto (külmaga) normaalselt ei tööta?
» Vasta
Vasta
Kes saavad postitada?
ja
Kasutajanimi
Soovid registreerida?
Parool:
Unustasid parooli?
Pealkiri:
Vormindamine:
Tavaline
Edasijõudnud
Abi
Andale Mono
Arial
Arial Black
Book Antiqua
Century Gothic
Comic Sans MS
Courier New
Georgia
Impact
Tahoma
Times New Roman
Trebuchet MS
Script MT Bold
Stencil
Verdana
Lucida Console
-2
-1
1
2
3
4
5
6
White
Black
Red
Yellow
Pink
Green
Orange
Purple
Blue
Beige
Brown
Teal
Navy
Maroon
LimeGreen
Postitus:
HTML on Väljas
Emotikonid on Sees
BBkood
is Sees
[img] kood on Sees
[quote][i]Algselt postitas: krss[/i] Lisaks juurde mõned pisiasjad. Sorry, et enamike jaoks iseenesestmõistetava ülekordamine, kuid elu esimese auto ostnu jaoks on võibolla ka midagi uut. Diiselautole akut valides tuleks vaadata mitte ainult mahtuvust vaid ka käivitusvoolu, mis peaks olema võimalikult kõrge (ja sellepärast on aku ka kallim bensuka omast). Kui bensuka käivitumisel maksab see, kui kaua aku starterit kerida jaksab, siis diislil on kõige olulisem, kui KIIRESTI aku suudab mootorit ringi tõmmata eelkõige esimeste pöörete ajal. Põhjus selles, et bensiini süüdatakse, kuid diisel tuleb kokku suruda ja kui suruda kokku liiga aeglaselt, jõuab osa survest rõngapilude vahelt minema lipsata ja surve jääbki liiga madalaks, et mootor käivutuda saaks. Talvel soovitaks kontrollida ka laadimist, kuna IGA aku mahtuvus väheneb temperatuuri langedes ja kuna talvel on ka palju tarbijaid taga (nt salongiventikas puhub sooja, aknaküte jms), võib ebapiisav laadimine, millest suvel piisas, talvel käivitamise ajal saatuslikuks saada. Hea näide on üks enda "mittelegaalsetest metsaautodest", millel sai pandud ette 100W lähitulepirnid ning 100W kaugtuledele lisaks automaatselt kasutatavad lisakaugtuled samuti 2x100W, tavaline genekas enam ära ei lae ja vaja kas võimsamat genekat või panna tagasi väiksema võimsusega pirnid (või iga paari päeva tagant akut laadida). Aku soovitaks osta alati premium klassi oma, st paksude plaatidega (paksud plaadid ei lähe kõveraks/lühisesse nii kergelt, aku iga on pikem), hinnavahed on teinekord ainult mõned sajad kroonid. Samuti ei tohi käivitamisega tühjakskedratud akut külma kätte jätta, kuna akuhappest on soolad plaatidele läinud, akuhappest on saanud ajutiselt "vesi" ja olenevalt miinuskraadidest võib tühi aku lihtsalt lõhki külmuda. Külmade tulles, eriti kui auto äsja ostetud, vaheta lisaks mootori/käimakasti/difriõlidele ja jahutusvedelikule ära ka klaasipesuvedelik nii ees kui taga (lihtsam lisada kontsentraati suvisele), piduriõli (tõenäoliselt ammu vahetamata, kogunud endasse vett) ja roolivõimuõli (lõunamaades kasutatav roolivõimuõli on näiteks täna öösel lihtsalt tahkes olekus ja käivitamisel annab midagi järgi - kahel korral sellega omad vitsad saanud). Manuaalkastiga diiselautot käivitades soovitan hoida sidurit all, kuna kastiõli on hommikuti paks ja kui mootor kastist lahutatud, koormab vähem starterit, pöörded on kõrgemad ja see võib olla kehva aku puhul just kriitiline, et kas läheb käima või mitte. Kui aku on ikka kehv, võiks automaatse tuledelülituse korral ka tuled keerata parkide peale käivituse hetkeks. Pihustiprobleemid: levinuimad pihustirikked on vist "kusemine" ja "tilkumine". Kusemine on eriti ohtlik, sest kui kuseb ühte kindlasse kohta, põhjustab see juba järgmisi probleeme. Näiteks vanakooli diislitel eelpõlemiskambri kaanele kusemine lõpeb varem või hiljem selle kaane purunemisega, edasi tükid mootoris ja järgneb mootori remont ühe silindri jaoks (sageli vaja üle puurida, kuna metallitükid vigastavad hülssi, kolbi jme) või eelsüüteküünla peale kustes jahutab küünalt. Eelsüüteküünla ja pihusti (või kompressiooniprobleemi) viga saab eristada nii, et käivitades üks silinder tuleb järgi hiljem. Kui on küünlaviga, tuleb järgi max sekund-paar hiljem (käivitudes tõusevad pöörded, suureneb kompressioon ja soojendamata eelpõlemiskambriga silinder käivitub peaaegu kohe teiste järel). Kui on pihusti või kompressiooni (või ka pumba) viga, tuleb üks silindritest järgi tavaliselt hiljem, pikemalt suitsemist ja mootori lonkamist. Samuti võib kuseva/tilkuva pihusti puhul märgata tühikäigupööretel sumpsi juures kuulates sellist häält, nagu kuuleme vahest vanadel bensukatel, kui üks silinder mõne üksiku paugu mõnikord vahele jätab. Oluline osa pihustiprobleemidest on ka nende muutunud surved, kus tehasenormid on suht lõdvad ja mida tuunijad ca 10x täpsemini paika viitsivad ajada kui muidu ette nähtud, see jätab oma jälje mootori käivitumisele, ühtlaselt töötamisele, võimsusele ja kütusekulule, survetega mängides saab päris huvitavalt muuta mootori "iseloomu". Neid võimalikke probleeme on palju rohkem (ersatspihustite puhul nende kinnijäämiseni välja), aga kõiki pole siin vast mõtet lahata. Eelsoojendusküünalde kasutamisest: kui auto käivitub kehvalt, ära lase küünlaid palju kordi järjest, küünlad ei kannata seda (eriti kaua). Küünal ei soojenda mitte kütust vaid eelpõlemiskambris olevat õhku, mille pihustatav kütus kohe jälle maha jahutab. Kui küünalde märgutuli kustub, jäävad küünlad sageli peale (kuula releeklõpsu, siis tulevad ka küünlad tagant ära). Käivitades ei maksa lasta küünlaid mitu korda, vaid pigem oodata natuke peale märgutule kustumist, kuna ka äsja väljalülitud küünal soojendab seda õhku veel mõned sekundid. Otsepritse ja ühisanumpritse puhul on mõningaid erinevusi, aga las räägivad neist targemad. Kütusefiltri puhul soovitan: 1. hoida ühte tagavarafiltrit kaasas pagasnikus, kuna mingi jama tekkimisel (solk, vesi, parafiin) võib seda ka üsna ootamatult vaja minna ning öösel kusagil pärapõrgus, kus võib suvalise kuuri alt leida piisava kompetentsi auto kordategemiseks, ei leidu kindlasti sobivat peenfiltrit. 2. paigaldada peenfiltri ette läbipaistva kestaga jämefilter (müüakse isegi Prismas, maksab ca 25kr) - see mitte ainult ei säästa peenfiltri sagedast vahetamist, vaid võimaldab teha ka esmast diagnostikat (sodi, vesi, kütuse hangumine, õhuleke jms). Osta kindlasti diisli võrguga filter, mitte papist bensuka oma. 3. paigalda jämefiltri ette veepüüdja. Tegemist on pritsungite rõhuregulaatoriga sarnase kopsikuga, mis mahutab max pool liitrit kütust ja tööpõhimõte seisneb selles, et kütus tuleb peale ja juhitakse ära kopsiku ülemisest servast, vesi on raskem ja vajub põhja. Mõnikord on all ka kraan, kust saab vett välja lasta (teisel juhul tuleb kaas pealt ära võtta vee kättesaamiseks). Keegi ei sõida kunagi ainult täispaagiga ja talvel tekib alati kondentsi, veepüüdja kasutamisel ei jõua ise kah ära imestada, kui palju vett tegelikult süsteemi satub. 4. vaheta peenfiltrit piisavalt sageli - just eelmises lauses mainitud vesi satub peenfiltrisse ja jäätub seal tilkadena, vähendades filtri läbilaskevõimet. Reeglina ei saa mootor piisavalt kütust kätte, pump imeb filtri ja enda vahele vaakumit ning alarõhu tõttu hakkavad kütusest gaasid välja sadestuma (või tekib õhuleke kusagilt), siis on õhk (gaasid) süsteemis ja sellega kaasuvad probleemid. Mõnikord imeb aga filtri katki ning kõik see sodi, mis filtri taga kinni oli, jõuab otsapidi pumpa (=remont). Filtrijamasid aitavad ennetada eelpool mainitud jämefilter ja veepüüdja. Ferdinandile: Sinu jutust vaidlustaksin hea meelega vaid ühe asja: [quote]Hangunud või nn paksu kütuse esmasteks sümptomisteks on kehv käivituvus, masin küll käivitub korraks, kuid sureb kohe jälle välja. Kui kohapeal ka mootor õnnestub tööle saada siis sõitma hakates külm õhuvool jahutab filtri taas maha ning mootor sureb uuesti välja. Selliste tunnustega on kõige mõistlikum lasta mootoril kohapael mõnda aega käia kuni kapotialune sh kütusefilter soojeneb.[/quote] Selline käitumine lahendab probleemi juhul, kui vaja tänavapealt garaazhini pääseda, muidu on see aga natuke ohtlik. Sõidu ajal jahtub filter paratamatult uuesti, kuna õhuvool kapoti all on selleks piisavalt suur. Sama teema mis turbomootorite puhul õhuvõtu eraldamine kapotialusest - kes on paigaldanud termoanduri ka kapoti alla, teab selle töö mõttetust (mõte on kiirendusautode puhul, kus starti oodates tõesti kapotialune soojeneb ja kohe startides on vaja max võimsust, normaalsel sõidul sel mõtet ei ole). Kui nüüd diislil on filter soojenenud ja sõidetakse (eeldatavalt kõrgematel pööretel), on filtri uuesti hangumise ajaks loodud ideaalsed tingimused filtri rebenemiseks. St filter (ja vajadusel ka kütus) tuleks vahetada kiiremas korras, mitte sõita niimoodi ca kilomeetri kaupa (siis vaja uuesti kohapeal kapotialust soojendada ja saaks sõita järgmise kilomeetri). Filter ei jahtu mitte ainult külma tuule tõttu kapoti all, vaid ka pealetuleva külma kütuse arvelt - ka Audi kuulub nende õnnetute autode hulka, millel kütusetorud tulevad kapoti alla põhja alt ning kui isegi paagis on poolkülm kütus, siis kapoti alla jõudes on see sama külm kui välisõhk. Kes sõidab palju külmas kliimas, võiks teha jahutussärgist ühe paralleelse väljavõtte ja keerata filtri ümber vasktorudest soojusvaheti, et jahutusvedeliku pealt soojendada filtrit ka sõidu ajal (sinna peale ka mingi vooder ning tuuletõke, ise tegin sellise asja rapsiõliga sõitmiseks). PS: algav talv ja esimesed külmad on parim aeg aastas diiselauto ostmiseks, kuna just siis paisatakse odavalt müüki palju pisivigadest tingitud käivitusprobleemidega autosid, mille puhul omanik kahtlustab seda, et mootor on kohvi:P PPS: sorry, jälle pikk möla tuli, küll adminnid kustutavad kui seda kuulata ei viitsi:) [/quote]
Keela emotikonid?
Kasutada allkirja?
Lülita BBkood välja?
Saa e-mailiga teatis vastustest?
Teema ülevaade
See on pikk teema,
klõpsa siia, et seda vaadata
.
Eesti Audi Klubi foorum
»
Diesel power
»
Miks minu diiselauto (külmaga) normaalselt ei tööta?
» Vasta
XMB Audi Club Edition
Täiendanud: indro, klem, j6mm & diversion @ 2002-2020
Eesti Audi Klubi ei vastuta foorumis tehtud postituste eest.
[Päringuid:
21
]
[PHP:
59.2%
- SQL:
40.8%
]