| Lehekülgi: 1 2 |
jan-kos
huviline
Registreerunud 23.04.03
Asukoht: Harjumaa
Kasutaja on eemal
Auto: A100TDIC4 oilexpress ja pargimaastur
|
|
postitati 06.01.05 14:44
|
|
|
 nüüd olen jälle ammutanud infot diisli kohta.Õnneks pole oma mootoril
temp. veel 90-ni läinud.
|
|
|
|
|
|
Black Rabbit
huviline
Registreerunud 12.08.04
Asukoht: Tallinn, Saku, Kärdla
Kasutaja on eemal
Auto: Forester XT
|
|
postitati 06.01.05 15:27
|
|
|
| Tsitaat: | Algselt postitas: jan-kos
nüüd olen jälle ammutanud infot diisli kohta.Õnneks pole oma mootoril
temp. veel 90-ni läinud. |
Olen vaadanud, et mul ei tõuse mootori temperatuur ka üle 70.
Salong läheb samas ilusti ja kiirelt soojaks.
|
|
|
|
krss
huviline
Registreerunud 24.11.03
Asukoht: Põhja-Eesti
Kasutaja on eemal
Auto: VAG
|
|
postitati 06.01.05 16:38
|
|
|
tegelikult on need temperatuuri numbrid väga tinglikud ja vähemalt mina isiklikult neid ei usu Kaas ja plokk on nagunii kuumemad, ning jahutusvedeliku temperatuur sõltub otseselt sellest, kui hästi ta seob
soojust ja kui kergesti mootori metallist osad soojust vedelikule ära annavad (samuti sõltub radiaatori efektiivsus sellest, kui puhas ta seest on
ning kui kergelt jahutusvedelik soojust on nõus loovutama - need näitajad on erinevatel vedelikel erinevad). St ei saa panna võrdusmärki selle
temperatuuri ja võimalike kahjustuste vahele - seest läbipesemata mootor võib olla ise kuumemgi, kuigi jahutusvedelik ei lähegi piisavalt soojaks. Ja
kui nüüd midagi juhtub (nt jääb termostaat kinni), siis mootor läheb ikkagi tunduvalt kuumemaks, enne kui vedeliku temperatuur andurite vahendusel
armatuurlauani jõuab. Sellepärast ei saagi võrrelda nt normaalsel sõidul olevat töötemperatuuri sama näiduga kelladel, mis on sinna tekkinud nt peale
veepumba ärasuremist - mootor ise on viimasel juhul ikka väga kuum, kuigi jahutusvedelik alles kuumeneb. Samuti on jäänud mulje, et need konkreetsed
temperatuuri numbrid ei erine mitte ainult auto markide vaid ka sama mudeli eri autode juures - pikemat aega sama autoga sõites saad juba ise aru,
millal on mootor piisavalt töösoe ja millal läheb liiga. Sellepärast näitab mu praeguse auto temperatuuriks kah pidevalt 90-92 kraadi, kuid mõne teise
auto puhul oleks tähendanud 90-ni jõudmine järjekordset kaaneremonti. No mine võta nüüd kinni, kuhu see koer on maetud...
|
Kui tahad omada raudseid põhimõtteid, pead suutma murda oma põhimõtteid aeg-ajalt — et olla oma põhimõtte peremees. Mitte oma põhimõtte ori.
|
|
|
|
|
kopamees
klubiliige
Registreerunud 14.01.03
Asukoht: Tallinn
Kasutaja on eemal
Auto: Honda Civic Tourer
|
|
postitati 23.03.05 09:59
|
|
|
Kumb on kallim, diislikütus või bensiin?
Lisan siia teemasse Äripäeva artikli, kus on põhjendatud diislikütuse hinnatõus.
Oleme harjunud, et diislikütus on odavam kui bensiin, kuid viimasel ajal on olukord muutunud. Diislikütuse kõrgema hinna on tinginud diiselmootorite
areng, kütuste nõudluse kasv arenguriikides, riikide aktsiisipoliitika ja keskkonnanõuete karmistumine Euroopa Liidus.
Kevade saabumisega, kui bensiininõudlus kasvab, võib bensiini ja diislikütuse hinnavahe väheneda või hoopis kaduda.
Keskkonnanõuete karmistumine seondub enim diislikütuse väävlisisaldusega. Lubatud väävlisisalduse norm on pidevalt vähenenud. Möödunud aasta lõpuni
lubati diislikütuses väävlisisaldust 350 mg/kg, kuid selle aasta algusest on lubatud kogust vähendatud tasemele 50 mg/kg. Et seda saavutada, tuleb
kütus allutada täiendavatele töötlemisprotsessidele, mis muudab diislikütuse tootmise kulukamaks.
Samas halvendavad diislikütuse puhastamise protsessid diislikütuse loomulikke omadusi, eriti määrimist. Määrimisomaduste taastamise, põlemisprotsessi
parandamise ja tahma tekkimise vältimiseks lisatakse diislikütusele manuseid. Need on väga kallid ja nii tõuseb ka diislikütuse hind. Puhastamine ja
manuste lisamine on vajalik, kuna kõik juhtivad diiselmootorite tootjad on tegelenud toote arendamisega. Uued mootorid nõuavad järjest kvaliteetsemat
diislikütust.
Head diiselmootorid on võitnud kasutajate poolehoiu, see aga tähendab, et tangitakse enam diislikütust ja vähem bensiini. Diislikütuse nõudlust
mõjutab ka sesoonsus, sest seda kasutatakse kütteks.
See, et tänavu oli talv põhjapoolkeral keskmisest külmem, suurendas nõudlust veelgi. Samas pole tootmise moderniseerimine jõudnud järele nõudlusele.
Tehaste ümberseadistamine diislikütuse tootmise suurendamiseks on mõningal määral võimalik, kuid mitte lõpmatuseni. Probleem on selles, et nafta
töötlemisel eralduvad raske-, kesk- ja kergfraktsioon. Keskfraktsiooni ehk diislikütuse nõudluse rahuldamiseks tuleb töödelda rohkem naftat, millega
kaasneb aga ka paratamatult kergfraktsiooni ehk bensiini tootmise kasv. Kuna aga kogu toodetavale bensiinile ei jätku nõudlust, müüakse bensiini
hetkel odavamalt kui diislikütust.
Märtsi alguses oli bensiin 95 hind Euroopa kütuseturul 472 dollarit ja diislikütusel 542 dollarit tonnist. Kütuste hinda mõjutab ka riiklik
aktsiisipoliitika. Euroopa Liidu riigid rakendavad erinevat poliitikat, mis küll lähiaegadel peaks ühtlustuma ning mis tähendab Eesti tarbijale
hindade tõusu. Eestis tasutakse täna ühe liitri diislikütuse pealt aktsiisi 4,53 krooni koos käibemaksuga, samalt bensiinikoguselt aga 5,31 krooni.
Seega on diislikütuse aktsiis 0,78 krooni väiksem kui bensiinil. Kuna märtsi alguses oli diislikütuse liiter maailmaturul bensiiniliitrist ligikaudu
1,21 krooni kallim, siis aktsiiside erinevust arvestades jääb diislikütuse liiter siiski 0,55 krooni bensiinist kallimaks.
Diiselmootoriga autode omanikud ei pea aga veel bensiini juurde tagasi tulema. Tänu diiselmootori ökonoomsusele on diislikütusele kulutatavad summad
ka täna väiksemad. Ning kevade saabumisega, kui bensiininõudlus kasvab, võib hinnavahe väheneda või hoopis kaduda. 22. märtsil langeski diislikütuse
maailmaturuhind 11 dollarit ning bensiini hind kerkis 23 dollarit.
|
|
|
|
|
|
Vader
huviline
Registreerunud 12.03.05
Asukoht: Pärnu
Kasutaja on eemal
Auto: Audi A3 1,8Tfsi , VW Passat varjant 2.0TDi 2008a.
|
|
postitati 23.03.05 13:04
|
|
|
nii ,ütlen ka siis sõna sekka mina oman diislit täpsemalt a4 1.9tdi 81kw ja olen sellega igati rahul see masin on vaikne ökonoomne ja häga hea
minekuga ja julgen väita et sõitmine on odavam kui bensukaga
|
|
|
|
zillimees
huviline
Registreerunud 30.08.04
Asukoht: Tartu
Kasutaja on eemal
|
|
postitati 21.04.05 20:36
|
|
|
| Tsitaat: | Algselt postitas: kollerimees
no minujaoks on diisel sõimusõna.ma sõidan kasvõi suurema bensu kuluga kui ostan disla.olen omanud mõlemat.võtame või rihmapingutus rulli mis diislile
maksab 2400.- aga 2,8 V6-le maksab 840.-Mõlemate hinnad on võetud Sale poes Põlvas.siililegi on selge,et diisel mootor töötab suuremate rõhkude
juures,järelikult kulub kiiremini.siis veel see hääl mida nad teevad tühikäigulKui sõidad diisliga pead tankima puhast diiselkütet,aga kust seda saab?Isegi osad uute autode müüjad ei anna garantiid.Võttes aluseks
sõbra A100 2,4D,C4 kerega auto mis võtab temasõnul 8l/100km ja ostab seda kütet praegu hinnaga 10,40EEK ja mina ostan oma 2,8-le (avant) 8,50EEK siis
miks peaks ma tahtma seda dislat.PS!Ta tahab oma täiesti korras dislat vahetada bensuka vastu.Kui on kellelgi huvi,võite pakkumisi teha.Ja veel;minu
auto keskmine bensukulu on alla 10-ne liitri,kalkuleerige siis ise mis on kasulikum. |
jaapanlaste diislid käivad palju madalama survega kui sakslased(audi -220 bar ja mingi japs 130 bar)
|
|
|
|
kps
moderaator
Registreerunud 27.05.03
Asukoht: Tartu
Kasutaja on eemal
Auto: 5x4x4
|
|
Mäks
huviline
Registreerunud 04.07.04
Asukoht: Jõhvi
Kasutaja on eemal
Auto: A6 1,9TDI
|
|
postitati 01.05.05 19:01
|
|
|
ostsin endale paar päeva tagasi A 100 2,0D.
Mootor tahab kõvasti tegemist saada. Hetkel on küttekulu 10/100le. Mõtlesin üle lugeda selle diisli forseerimise teema, aga see on kuhugi kadunud.
Äkki keegi näitaks õige suuna kätte
|
|
|
|
|
|
| Lehekülgi: 1 2 |
|
Ehk siis ta enam ise kah ei tea mida pooldada 
