krss
huviline
Registreerunud 24.11.03
Asukoht: Põhja-Eesti
Kasutaja on eemal
Auto: VAG
|
|
postitati 27.11.03 23:27
|
|
|
Audi 100 QUATTRO ümberehitamine diisliks + rapsiõlipõletajaks
Tervitused!
Küsimus puudutab sigarikerega Audi 100 Quattrot (Avant). Kas keegi on sellist masinat diisliks ümberehitanud või näinud kõrvalt sellist projekti? Idee
sellest, et Audi R5 diisli ja bensuka mootoritel erinevused minimaalsed ning diisel tuleb igati toime ka bensuka kastiga. Kas kellelgi on kogemusi
selliste ümberehitustega või kogemusi nii bensuka kui diisli R5-mootoritega, et osata hinnata, mis probleemid võivad tekkida? Kas R5 diisel istub
quattro kasti otsa ilma ümberehitusteta? Pooltelgi jms ma murda ei plaani, sest eesmärgiks pole kindlasti kiirendusvõistlused ega ka 0-pööretel
kulgemine. Aga ahvatleb just diisli väike maanteekulu ning pöördemoment: 2.0D/TD annab ikka väga ilusti jooksma panna
Siin veel üks erinevate 4WD autode diisliks ümberehitamistega haakuv teema:
http://everyday.auto24.ee/foorum/foorum.php?tid=12254
Tänud ette asjalike nõuannete ja huvitavate mõtte arenduste eest!
|
|
|
|
Black
klubiliige
Registreerunud 28.01.03
Asukoht: Tallinn
Kasutaja on eemal
Auto: Q7
|
|
postitati 28.11.03 11:30
|
|
|
Tõesti kummaline, miks neliveolistele diislite paigaldamine alles nüüd tõsisemalt ette võetud on. Loogiline oleks just, et diislit kasutav maamees
vajab suurendatud läbivusvõimet. Olen ka ise ringi vaadanud, lootuses leida B4 kerega 1.9 TDI quattrot, kuid suht asjatult.
Eks sa uuri kastide ülekandeid. Mõõtmetelt peakstid mõlemad R5-d sarnased olema, käppade asukohta ei oska kahjuks öelda. Arvestama pead toite-,
elektri-, sisse- ja väljalaske jms süsteemide küllaltki põhjaliku ümberehitusega. Võibolla oleks siiski mõttekam veidi raha koguda ja C4 kerega 100Q
osta? Endalgi oli vahepeal tõsine plaan tavaline D kone TD(S) vastu vahetada, kuid ilmselt jääb see siiski katki...
|
|
|
|
|
|
krss
huviline
Registreerunud 24.11.03
Asukoht: Põhja-Eesti
Kasutaja on eemal
Auto: VAG
|
|
postitati 28.11.03 15:29
|
|
|
Raha koguda ei ole vaja, sest tahan just nimelt sigarit. Päris uue A6 Quattro TDI-ga kaasneks palju muid muresid (vargused, Eestisse kolides ei säili
ka elatustase sama kõrgena, lisaks on mul uue Golfi kogemuse tõttu "oma arvamus" uute autode kvaliteedist ), ning võsas lihtsalt ei raatsiks seda kriipimas käia. Sinu pakutud C4 kohta
sama, et kui jäisest lumevallist läbi sõita, ja seal sees satub olema mõni kivi või suurem jääkamakas, läheks ainuüksi kosmeetiline remont maksma
samapalju kui terve sigar-Audi (vrdl kasvõi kapotikaane hinda, mida C3-le saab igalt poolt poolmuidu, aga C4-le oleksid sunnitud tuliuue ostma). Samas
on sigar ka vähem silmapaistev ning mulle juba tehniliselt palju tuttavam.
Ma kasti pärast ei muretsegi, sest olen mitmetel autodel vahetanud risti diislite ja bensukate vahel käimakaste (VW, Audi, Mitsu Galant) ning ainus
probleem ülekannetega, mis võib tekkida, et lühemate käikude tõttu jääb lõppkiirus väiksemaks ja jõudu "liiga palju" (nn MultiCari efekt, et
pöörded lähevad kiiresti põhja, jõudu oleks tanki vedamiseks, aga ühe käigu piires kiirus eriti ei kasvagi). Kuid nagunii kasutan läbimõõdult nii
suuri rattaid kui võimalik, mis peaks kompenseerima need erinevused. Diisli elektriosa on lihtne, st seda peaaegu polegi. Sisselase jääb samaks ja väljalase tuleks nii vanale autole nagunii mõne aasta
möödudes uus vahetada: kui teen seda kohe, siis enam teist korda seda ei pea tegema. Mul siin tuttavaid, kes on ka selliseid aparaate (ametlikult)
diisliks teinud, mida kunagi diislina pole toodetud, aga seda mitte kordagi Audi puhul, rääkimata quattrost. Kuna see mõte on käinud peast läbi
paljudel, siis loodan vaikselt, et ehk mõnel on osa eeltööst (st projekt paberil) juba tehtud ja hea õnne korral ehk nõus seda ka jagama...
|
|
|
|
krss
huviline
Registreerunud 24.11.03
Asukoht: Põhja-Eesti
Kasutaja on eemal
Auto: VAG
|
|
postitati 16.12.03 17:19
|
|
|
Selline küsimus veel, et kas keegi niisugust asja on ka teinud, et vahetanud uuemal sigari nelikveolisel torseni keskel tavalise avatud ning
manuaalselt lukustatava difri vastu? On sel üldse mõtet ja kui lihtne/keeruline see on? Ma nimelt eriliselt skeptiline selle torseni suhtes, kuna
õnnestunud tänu lukustamatusele kahe Audiga (B3Q ja Allroad) korralikult kinni jääda
Ning teine asi, mis veel mõtlema paneb, on kogu projekti üldine maksumus. Kuna Saksas algavad esimeste A6 Avant Quattro 2.5TDI hinnad kõigest 6000
EURost...
|
|
|
|
mulk
klubiliige ac aasta auto 2007/2009 võitja
Registreerunud 11.11.03
Asukoht: Nummela/Viljandi
Kasutaja on eemal
Auto: A8 D3 FL2, LR Disco 1, Iveco Daily 40C13V
|
|
postitati 16.12.03 18:06
|
|
|
ise küsin
ise vastan
lõpuks jõudsid õigele järeldusele
|
|
|
|
|
|
villu157
huviline
Registreerunud 08.02.03
Asukoht: Rakvere
Kasutaja on eemal
Auto: VW Passat 2.0 TDI DSG
|
|
postitati 28.12.03 12:52
|
|
|
| Tsitaat: | Esialgne postitaja krss
Selline küsimus veel, et kas keegi niisugust asja on ka teinud, et vahetanud uuemal sigari nelikveolisel torseni keskel tavalise avatud ning
manuaalselt lukustatava difri vastu? On sel üldse mõtet ja kui lihtne/keeruline see on? Ma nimelt eriliselt skeptiline selle torseni suhtes,
kuna õnnestunud tänu lukustamatusele kahe Audiga (B3Q ja Allroad) korralikult kinni jääda |
Ma ei saa sellest küsimusest aru ???
Torsen on igal juhul nii kaua asjalikum kui ikka rattad veel vastu maad puutuvad. Kui esimesed või tagumised rattad enam maha ei ulata siis oleks ja
kesk lukku vaja kuna muidu kipuva ainult need rattad ringi käima mis on õhus. Aga torsen on mugava esiteks sa ei pea seda manuaalselt sisse ja välja
lülitama. Ja torsen jagab veo jõudu sellele sillale rohkem millel on parem haarduvus. Sai pikk jutt loodan et ei ole kõige hullem loba. Omal on ka
keskel torsen ja väga rahul olen siiani. Kui ikka kinni jäänd olen siis on tavaliselt kiirovitsi vaja kes mu välja tõmbaks.
|
|
|
|
|
|
80quattro
klubiliige
Registreerunud 13.05.03
Asukoht: Mõisa
Kasutaja on eemal
Auto: Audi A4 B9 Allroad quattro; Audi Q3; Audi 100 C3
|
|
krss
huviline
Registreerunud 24.11.03
Asukoht: Põhja-Eesti
Kasutaja on eemal
Auto: VAG
|
|
postitati 28.12.03 19:22
|
|
|
Väga õiged ja õpetlikud sõnad Lihtsalt normaalselt linnas või maanteedel
sõites pole nagunii vahet, mitu ratast all veavad. Samas, maal elades on vaja trügida läbi lumest, olenemata selle paksusest või konsistentsist
(läbivettinud), sama lugu ka liiva mööda sõites. Siis peab aga auto juba maasturi eest väljas olema: st raamist või aeglustitest pole lugu, kuid
sillalukkudega Audi on tänu oma kergele kaalule üle väga paljudest tõelistest maasturitest
Mulle lubati juba A6 A-TDI-Q alla 5000e, aga ikka tõsiselt kisub sigari poole Sest selles autos on stiili Kui vaid leiaks korraliku ja vähesõitnu...
Eestist pole seni tulnud veel ainsatki arvestatavat pakkumist
|
|
|
|
villu157
huviline
Registreerunud 08.02.03
Asukoht: Rakvere
Kasutaja on eemal
Auto: VW Passat 2.0 TDI DSG
|
|
postitati 31.12.03 13:13
|
|
|
| Tsitaat: | Esialgne postitaja krss
Väga õiged ja õpetlikud sõnad Lihtsalt normaalselt linnas või maanteedel
sõites pole nagunii vahet, mitu ratast all veavad. |
Noo ma ei tea. Kui ikka linnavahel ringi vaadata, siis ilma quattro´ta mina sureksin roolis ära. Ma ei oska teiste linnade kohta midagi öelda, aga
Rakveres lund ei lükata (tee hooldajatel on vist põhimõte, et küll jaanipäevaks sulab ise ära). Väga nutune on vaadata 2WD mehi kes ristmikutel
siblavad ja kuidagi hoogu üles ei saa.
|
|
|
|
|
|
krss
huviline
Registreerunud 24.11.03
Asukoht: Põhja-Eesti
Kasutaja on eemal
Auto: VAG
|
|
postitati 22.09.04 16:33
|
|
|
Nüüd on siis enda masinaga see tsirkus läbitehtud Ümberehitusloaga
probleeme ei tekkinud, õigemini sai kõik korralikult lahtiseletatud ja põhjendatud, millejärel sain ka loa lõpuks. Autoks siis 88a Avant Quattro 2.3
ja läks peale 2.0 (R5) diiselmootor. Ei hakka seletama, MIKS miski ei sobinud, vaid teen lühemalt ja räägin vaid seda, misasjad sobivad. Kogu
pildimaterjal on saadaval ka videona:
http://www.youtube.com/watch?v=gLOndKX1FBw
- mootorite padjad on neil põhimõtteliselt samad, kuid mõne kataloogi järgi erinevad (tugevuse erinevusteta!)
- Quattro käigukast on ivake kiirem kui oleks diislil, nii et kui käigukasti ümberehitada ei plaani, tuleks panna alla suuremad rattad. Enda autol
lõikasin tiivakoobaste augud suuremaks ning panin alla 15" 195-laiad täiskõrged maasturirehvid
- kasutada tuleb diisli sidurikorvi ning quattro sidurketast
- siduri survelaagrid on kataloogides erinevad ning tellida tuleb vana laagri järgi (kuna käpp jääb ju samaks). Enamus katalooge andis minu autole
igaljuhul vale laagri...
- käigukasti võlli ots on peenem hooratta august: sinna sobiv laager sai valitud mõõtude järgi (st marki ei tea) ning treitud vahepuks samuti mõõtude
järgi
- sisselase peaks olema ikkagi diisli oma, kuid väljalase on kõige lihtsam vahetada bensuka oma: kaaneaugud on täpselt samad ning kollektori otsa
sobib siis ka bensuka sumps ilma ümberehitusteta
- õhufiltriks sobib kõige paremini isepaigaldamiseks mõeldud koonusfilter, sest bensuka filtrit sinna jätta ei saa (ei lase piisavalt palju õhku läbi,
mis teeb ka mootori jube januseks) ning lolli kujuga õhutorud ja ruumilahendus ei võimalda sinna eriti midagi muud panna (peaaegu oleks pannud juba
Fiat Croma TD filtri, kuid ajutiselt sai sinna siiski mingi bensuka oma - kõrgetel pööretel on hing kinni ning joob kõvasti). Hiljem sai see asendatud
suure koonusfiltriga (pilt allpool)
- kõik andurid (õlirõhud, vee temp, õli temp jne), mis võimalik, tuleks võtta bensumootori küljest ja ühendada hiljem samade pistikute otsa
- termostaat ja ventilaatorit juhtivad andurid tuleb panna diisli omad, sest diisel nõuab paremat jahutust. Kindlasti tasuks võimaldada ka
ventilaatori käimalülitamine salongist (relee vahele!). Hetkel jäi bensuka radikas, ja praeguste ilmadega on see oma ülesannete kõrgusel.
Suvekuumusega tuleb võibolla seegi veel vahetada, kuid praegune diisli radikas oli pikem ning ümberehitusteta see sinna poleks mahtunud
- eelsüüte juhtimine tuleb teha bensukale otsast lõpuni ise: ise tegin selle murutraktori starterireleest, mida juhib väikene nupplüliti salongist. Ka
starteri viisin nupu alla nagu ralliautodel
- genekarihmad jms on diislil laiemad, ning kui kasutada bensuka genekat, on sinna vaja rihmaratas diisli geneka pealt
- bensupump tuleb eemaldada paagist ning kinnitada kütusetoru paagi põhja. Paagipõhjas on piisavalt kohti, kuhu see kinnitada, aint kinnitus tuleb ise
teha. Surveregulaator on põhimõtteliselt tühi kopsik ning seda pole vaja vahelt välja võtta (põhja all)
- kuna ka pritsungiga mootoril on tagasivool paaki olemas, saab kasutada neid samu torusid diisli peale- ja tagasivooluks
- katalüsaator muutub nüüd ebavajalikuks, aga kuna kõige lihtsam on jätta autole bensuka väljalase+sumps (minu autol sportsumps), tuleks lõigata kati
pütt lahti ja seest tühjaks rookida, või siis teha seda mõne rikkis katiga ja vahetada alla see teine pütt
Enne käivitamist tuleks lasta ka paak bensust tühjaks ning täita see diisliga! Ega kõiki nüansse ei mäletagi ära rääkida, kuid kel tõsi taga ja samad
plaanid, see küsib ise. Igal juhul iseavastamisrõõmu võtsin teilt ära
Väike pildialbum kah jutu juurde:
EDIT: pildialbum kustus ära ja pildid ning videod leiab koondatuna SIIT
Siinkohal tahaksin väga tänada ühte Eesti parimat diislispetsi, sõber Aivarit, kelle entusiasmi, kogemuse, lugemuse ning näpuosavuseta poleks tänaseni
võimalik tankida oma autot koos traktorite ning rekkadega samas järjekorras. Samuti tahaks väga tänada ka Tartu lammutuskoja "Süüde" töömehi, kes aitasid nii jõu kui ka nõuga. Hilisemad keretööd (lahtilõigatud karbiotste
kinnikeevitamine + mäkerdamine) on tehtud Soomes, firmas Viitosauto
|
Kui tahad omada raudseid põhimõtteid, pead suutma murda oma põhimõtteid aeg-ajalt — et olla oma põhimõtte peremees. Mitte oma põhimõtte ori.
|
|
|
|
|
Raika
klubiliige
Registreerunud 03.11.03
Asukoht: Kohila
Kasutaja on eemal
Auto: A6 Avant 3,0TDi Q C6, A4 Avant 1,8 B5
|
|
postitati 22.09.04 17:01
|
|
|
Aga kas vastupidi ka saab? Tavadiisel 2.0 quattroks?
|
|
|
|
|
|
krss
huviline
Registreerunud 24.11.03
Asukoht: Põhja-Eesti
Kasutaja on eemal
Auto: VAG
|
|
postitati 22.09.04 17:09
|
|
|
Kas mitte quattro kere natuke teistsugune pole (tagasilla tõttu), lisaks vaja osta quattro käigukast koos difrite, bensupaagi ja täiskomplektse
tagasillaga. Ei usu, et selleks keegi loa annab. Ja kui annabki, tuleb see kõik mõttetult kallis. Kuigi jah, "mõttetult" kallis tuli ka minu
projekt, ning ega projektikal ei peagi "mõtet" tegelikult olema
|
Kui tahad omada raudseid põhimõtteid, pead suutma murda oma põhimõtteid aeg-ajalt — et olla oma põhimõtte peremees. Mitte oma põhimõtte ori.
|
|
|
|
|
krss
huviline
Registreerunud 24.11.03
Asukoht: Põhja-Eesti
Kasutaja on eemal
Auto: VAG
|
|
postitati 26.08.05 19:02
|
|
|
Väikene teema update. Nimelt on praegu peal juba järgmine diiselmootor. Eelmine (algselt paigaldatu) läks keemilise ülelaadimise nahka - lõhkusid ära
nii kaane kui saaled. Boost aga meeldis, ning plaan uuesti midagi sellist peale aretada, seekord kombinatsioonis Subarutelt tuttava veepritsega. Üks
varumootor on veel olemas, kui jälle peaksin ülepingutama . Kuna peagi on
aasta juba diisel-quattroga sõidetud, siis oskan nüüd ehk paremini tuua välja nn kitsaskohti, mida oleks kasulik teada enne ehitama hakkamist.
- Ülekanded on mu autol tõesti päris imelikud tänu bensuka kastile: käigud asuvad teineteisele lähemal diisli kastiga võrreldes, ning kiirendades
kasutan tavaliselt käikusid 1-2-3-5 või 1-2-4 aeglasema kiirenduse puhul. Kiirendusvõistlusel, kus loetakse ka sekundi murdosi, kasutasin
kiirendamiseks hoopis 2-3-4. Tegelikult, kes tahab omale rahulikku maanteesõidu diislit, soovitaksin vahetada ära ka käigukasti sisu. Teine (lihtsam
kuid poolik) variant oleks peaülekande vahetamine, kuid see viiks esimese käigu pöörded liiga alla, ning siduriga mängimine muutuks ebamugavaks (ei
oma tähtsust inimese jaoks, kes oma autot vaid asfaldil kasutab). Minu auto pöörded on iga käigu juures kõrgemad kui oleks normaalne, st see vähendab
omakorda lõppkiirust. Ega liikuva autoga gaasi põhja polegi kunagi vajutanud, kuid üle 150km/h ulatuv (rohkem pole proovinud) lõppkiirus on mulle
piisav. Tavalise diisliga (esiveoline) oli mul samade pöörete juures kiirus kusagil 180km/h ringis. Õnneks on mu mootor häälestatud töötama ka
kõrgematel pööretel, kui tehas diislile ettenäeb (arvutuste kohaselt peaks jooksma välja u 200km/h, bensukana jooksis samade ülekannetega rohkemgi),
kuid see kajastub ka kütusekulus
- Sidur: esiveolisega on lihtne - diisli momendi juures, kui on jõudu ülearu, tõmbab lihtsalt ratta ringi. Quattro puhul veavad kõik rattad ning
mootor hakkab kohe autot edasi lükkama = sidur saab selle mootori inertsi maandamise enda peale. Sellepärast tuleks otsida kohe võimalikult hea/kallis
sidur. Siin on välja käidud väide, et 51kW diisli moment tühikäigupööretel on 4x suurem kui 100kW bensuka moment tühipööretel. Ei oska seda kinnitada
ega ümberlükata, kuid tagumikutunde järgi usun ise, et vähemalt suurusjärk on õige.
- Õhufilter: vabalthingav filter on paraku lärmakas, nii et "rallika hääle" armastajatele igati sobiv lahendus, kuid vaikust nautida sooviv inimene
peaks eelistama diisli originaallahendusi. Samas, kui käigukast jätta bensuka oma, on maanteel pöörded kõrgemad tavalise diisel-audi omadest, ning
seal vähendab koonusfilter kütusekulu juba märgatavalt (ka mul oli algul tavaline õhufilter, mille hiljem koonuse vastu vahetasin)
- Diisel on nõrk! Väga kahe otsaga väide. Kui võrrelda maanteel möödasõidukiirendusi praeguse 51+kW endise 100kW vastu, siis on tõesti nõrgem. Samas,
varem oli linnas haagissuvilaga sõit täielik nuhtlus, kuid diisliga ei märkagi eriti, et midagi sabas oleks (hea moment juba väga madalatel pööretel).
Samas, sellesama haagissuvilaga maanteel palju üle 100km/h sõita ei jaksagi (tuuletakistus vs max kilovatid). Neid probleeme olen leevendanud
niimoodi, et pandud alla
#sportsumps,
#vabalthingav õhufilter annab märgatavalt lisakilovatte just kõrgetel pööretel,
#kaas lastud madalamale,
#tõstetud pihustirõhkusid + peenhäälestus (st oluliselt väiksem lubatud viga kui tehasenormide järgi),
#ivakene varasem süüde normaalsega võrreldes (mootor ka ivake lärmakam sellepärast),
#kõrgsurvepumba peenhäälestus (tahmasus legaalse liikumise piiripealseks, mitte tugevalt alla normi nagu tavaliselt diislid on reguleeritud) ja
#Xadoga töödeldud pinnad mootori sees (jõudu tuli kõvasti juurde, samas hakkas mootor niipalju kergemini käima, et tühikäigu pöörded muudkui tõusid ja
pidi neid algul ca 200km vahega aina madalamaks reguleerima).
Kõik need asjad kokku annavad mu autole üle 5 sekundi jagu parema kiirenduse kui tehaseandmed lubaks esiveolisele diislile sama mootori puhul. Kui
paneks alla normaalmõõdus rehvid (nagu tavalisel diislil), oleks kiirendus kindlasti veelgi parem. Tegelikult nõuab mu auto tänu valedele ülekannetele
sõitmist natukene teistes pööretevahemikus kui tavalised diislid või bensukad ja autoga harjununa mul küll jõust puudust ei tule (ka möödasõidud
maanteel ei tõsta pulsisagedust), aga võõras, kes esimest korda selle rooli taha satub (sh ka mina esimesel korral) võib olla asjast natukene erineval
arvamusel
|
Kui tahad omada raudseid põhimõtteid, pead suutma murda oma põhimõtteid aeg-ajalt — et olla oma põhimõtte peremees. Mitte oma põhimõtte ori.
|
|
|
|
|
krss
huviline
Registreerunud 24.11.03
Asukoht: Põhja-Eesti
Kasutaja on eemal
Auto: VAG
|
|
postitati 17.12.07 19:27
|
|
|
Kuna kogu ülevalolev pildi ja -vidomaterjal peaks lähiajal lendama minust sõltumatutel asjaoludel kõige kaduva teed, tegin piltidest ja videotest
lühikokkuvõtte siia:
http://www.youtube.com/watch?v=gLOndKX1FBw
Lisaks teen ka ühe copy/paste mujalt - see nimelt üks asi, mis hakkas peas küpsema juba ammuammu ja mille tahtsin teha algselt ülalpool mainitud
punasele diisel-quattrole, aga mis mitmete asjade kokkulangemise tõttu tuli hoopis teisele autole:
Autoks ise siis pikk 9-kohaline Patrol 3,3TD, mille normaalne kulu on tavaliselt 12-14L/100km. Käisin jällegi üle peamistest kriitilistest kohtadest,
mis kulu mõjutavad, kuid eesmärk oligi saada kulu kõigepealt nii väikseks kui võimalik, mitte võimsust kasvatada. Midagi juurde ei ehitanudki, tegin
ainult: klapiregull, pihustite peenhäälestus ja vähene pihustusrõhu tõstmine, seejärel süüte paikaajamist poole päeva jagu, mootorisse turbo-lube ning
Xado ja paaki Hi-geari SMT-ga möks (peaks tekitama mingit metallokeraamikat nagu Xadogi). Igal juhul pärast seda tsirkust on maasturi kuluks alates
märtsikuust 7-8L/100km, rekod on paagitäie jooksul 6.7 sajale( loomulikult maasturit "mittesihipäraselt" kasutades ja järelikult arvesse ei lähe
Lisaks kõigile eelpool mainitud muudatustele panin selle jooma rapsiõli. Tehniliselt ei ole seal midagi keerulist, lihtsalt tuleb mingil moel õli
kuumaks saada, filtreerida, kuumana mootorini transportida ning veel ka kraanid vahele (nii suunaga mootorisse kui tagasivoolule), sest käivitused ja
mootori seiskamine peavad endiselt toimuma diiselkütuse pealt, mitte rapsiõliga. Piltidel paistvad õlipudelid on loomulikult kallimad diiselkütusest,
andes efektina vaid sõltumatuse tanklatest. Kasutatud toiduõli on samas tasuta või väga odavalt käes ja vaadiga toiduõli hulgi ostes pole ka kallim
diiselkütusest. Piltidelt paistavad õli soojendamise spiraal (ise tehtud, vasktorust), üks kraanidest, pumba eelne jämefilter (peenfilter peab õli
jaoks olema elektrisoojendusega, nagu Mersudel, Peugeotidel ja veel mõnedel teistel) ning soojusisoleeritud voolikud. Piltidelt on puudu 20L
paadipaak, mida ise õli jaoks kasutan. Õli kuumutamise tegin mootoriõli pealt, mitte jahutusvedeliku pealt, kuna sel autol oli see lihtsamini
teostatav (mootoriõli saavutab oma püsiva kuuma temperatuuri aeglasemalt, kuid püsib hiljem ühtlasema temperatuuriga). Kui teha sama asi sõiduauto
jaoks, siis tasuks kasutada pigem elektriliselt juhitavaid kraane, mis on ühendatud näiteks jahutusvedeliku temperatuuri anduriga või siis salongist
seest ümber lülitatavad. Minul on seal tavalised kuulkraanid, kuna maasturit kasutan ka natuke teisiti kui kasutaks sõiduautot: linnas mõne km otste
jaoks ei jõua mootor nagunii üles soojeneda, kuid päev läbi metsas või põllul tuksudes ei ole ka raske korra kraani keerata. Ja kuna diiselmootoril on
tühikäigupööretel kütusekulu pea olematu, siis sellest 20L paagist jagub päris pikaks ajaks. Näiteks testides tunni ajaga õli pudelist voolikuga
kütust imedes langes õli tase vaid mõne mm (sh ka aeglustiga maastikusõitu veidi). Sõites on jõudu enamvähem sama palju kui diiselkütusegagi (tahaks
öelda et rohkemgi, ka tühikäigupöörded tõusid veidi, ei saa mõõta jõu kasvu või vähenemist kuidagi), madalas otsas on vahe vast kõige paremini tuntav,
kõrgetel pööretel mootorit pikemalt kräunutades tuli natuke imekerget helehalli suitsu, millel suitsu lõhnaga samas mingit pistmist pole. Heitgaasid
ongi see suurim erinevus, nimelt on tunne, nagu sõidaks ringi pontsikutehasega, terve õuepealne oli lõpuks head toidulõhna täis, sõbrad andsidki
autole juba toreda hellitusnime "pannkoogimürgistus" .
Kui tekib küsimus, et miks ma sellise lollusega üldse tegelen, siis aus vastus oleks, et uudishimust. Teine moment on muidugi ka sõltumatus tanklatest
ja looduslikult taastoodetav kütus (toidu valamine paaki on muidugi eetiliselt vaieldav). Ja usun, et ka veidike kallima toiduõliga sõites on nüüd
nende ümberehituste järel sõita selle ca 7L/100km kuluga suure maasturiga siiski veel odavam, kui teistel sama suurte maasturite omanikel
diiselkütusega või ka keskmise bensiinimootoriga pereautode puhul.
|
|
|
|
ferdinand
huviline
Registreerunud 17.01.03
Asukoht: Tallinn
Kasutaja on eemal
Auto: 400,401,969
|
|
krss
huviline
Registreerunud 24.11.03
Asukoht: Põhja-Eesti
Kasutaja on eemal
Auto: VAG
|
|
postitati 17.12.07 20:45
|
|
|
Jah, väljalaskegaasid oleks ideaalne ja VAGi mootoritel täiesti teostatav variant. Sellel R6 diislil aga väljalaskest pumbani hiiiirmus pikk maa ja
asi jahtuks rohkem kui sellest paremast soojendamisest kasu on (ümberehitus oli juba kokku lepitud, ostsin selleks spetsiaalselt väikese Mitsubishi,
mis varasati nädal varem ära, tagavaravariandiks oli R6 VAGi mootoriga Volvo, millel läks kardaani pukk rikki paar päeva varem, nii pidingi tegema
ümberehituse maasturile). Päris huvitav on soojusvahetit käega katsuda töötaval mootoril (õlifiltri ümber, sel maasturil muide 9L õli karteris!), kuna
esimesed keerud on ikka päris külmad, viimaste keerdude vastas ei taha kuidagi kätt hoida.
Tegelikult on praegu isegi liitrises pudelis ostes juba diiselkütus toiduõlist kallim, uuest aastast läheb vahe veelgi suuremaks, rääkimata suuremas
nõus toiduõli ostmisest...
|
|
|
|
Black
klubiliige
Registreerunud 28.01.03
Asukoht: Tallinn
Kasutaja on eemal
Auto: Q7
|
|
postitati 17.12.07 21:15
|
|
|
| Tsitaat: | Algselt postitas: ferdinand
Kõige kasulikum on õli soojendamiseks kasutada väljalaskegaase, st spiraal ümber summuti. |
Samas kui diisli pealt sõita, võib toiduõli seal kärssama hakata. Terve linn pärast kõrbenud pannkookide lõhna täis.
|
|
|
|
|
|
ferdinand
huviline
Registreerunud 17.01.03
Asukoht: Tallinn
Kasutaja on eemal
Auto: 400,401,969
|
|
postitati 18.12.07 09:33
|
|
|
Kui õlile natuke diiselkütust hulka jätta ei ole vaja mingit soojusvahetit ega eraldi käivitamiseks kütuse vahetamist. Korraliku õli kasuks räägib
veel see, et tema hangumistemperatuur on suvise diiselkütuse omast oluliselt madalam samuti on õli määrimisomadused väga oluliselt paremad.
Miinus (kasutatud) õli puhul on puhastamise keerukus, st rasked setted tuleb õlist kätte saada, parim võimalus selleks on tsentrifugaalmeetodil
puhastamine. Ka poeb õli oluliselt agaramalt igasugustest liitekohtadest läbi, st õli kasutama hakates hakkab väga suure tõenäosusega boschi pumpade
puhul kaane vahelt lekkima.
Weroli õli väljamüügihind on paraku nii kõrge, et seda kasutada ei ole lihtsalt mõtet.
|
Isegi kui mul on igav, kõik mul tuleb välja!
|
|
|
|
|
|
