Nobody
huviline
Registreerunud 27.07.05
Asukoht: Tallinn
Kasutaja on eemal
|
|
postitati 02.01.07 10:08
|
|
|
Ketaspidur vs trummelpidur?
Heip mehaanikud ja insenerid, miks on siiski nii, et ketaspidur on palju efektiivsema pidurdusjõuga kui seda on trummelpidur?
Olgugi, et näiteks piduriklotside pindala on ühesuurune, klotse surutakse näiteks võrdse jõuga vastu pinda, trummelpiduril on kogu pind, mida
pidurdatakse kõige kaugemalt ja seetõttu ja jõuõlg maksimaalne, st et pidurdamine peaks olema efektiivsem.
Samas kui ketaspiduri puhul surutakse klotsid vastu kettakülgi ning punktid, kus pidurdusjõud mõjuv on erinmevate raadiustega ning kokkuvõttes jõuõlg
on väiksem kui sama diameetriga trumli korral.
Kasutatakse ju enamustel masinatel ees ketaspidureid, kuna väidetavalt on need suurema pidurdusmõjuga. Miks
|
mootorratas 61'st aastast
|
|
|
|
|
Joel
meeskond
Registreerunud 01.10.02
Asukoht: Tallinn
Kasutaja on eemal
Auto: Audi CQ Typ85, Porsche 911 Turbo, MB G63 AMG, MB ML 320, Volvo 940 SE, ZAZ 965 Cabrio
|
|
postitati 02.01.07 10:26
|
|
|
Trummelpiduri suurim miinus on see, et kui ta kuumaks läheb, siis trummel paisub ja süsteem kaotab olulisel määral pidurdusefektiivsust. Samuti võtab
trummelpiduri jahtumine märksa kauem kui kettal (eriti ventileeritaval). See tähendab, et järske pidurdusi suurel kiirusel kannatama pidava auto puhul
on ketaspidurid peamiselt turvakaalutlustel. Samas, väikestel ja aeglastel linnaautodel puudub tegelikult eriline vajadus ketaspidurite järele, mida
näitab ka nende puhul siiani tagasillal trumlite kasutamine.
Siin paar artiklit pidurite võrdlusest
http://www.edmunds.com/ownership/techcenter/articles/43857/article.html
http://www.canadiandriver.com/articles/jk/060308.htm
|
|
|
|
|
|
sileem11
huviline
Registreerunud 17.09.03
Asukoht: Hrku
Kasutaja on eemal
Auto: G30LCI, B6,C3
|
|
postitati 02.01.07 10:31
|
|
|
Ketta plussid. Jahutus ja prügi ärajuhtimine on parem, klotsid kuluvad ühtlasemalt kuna klotsi pinnale rõhuv jõud jaotub paremini. Konstruktsoonilt
tugevamad jne.
|
|
|
|
f.
huviline
Registreerunud 27.12.06
Asukoht: Pärnu
Kasutaja on eemal
|
|
postitati 02.01.07 11:57
|
|
|
Lähen natuke autoteemast kõrvale ja lisan, et superbaigil on esirattal ka näiteks topelt ja suured ketaspidurid ja taga ainult 1 ketas ja palju
väiksema diameetriga (kuna teispool on ketiülekanne) sest esipidur seal põhiliselt töötabki,tagumine on balanseerimiseks, ise eriti ei kasuta
tagumist. Meenutades vanu JAWA aegu, tuleb meelde kus tsikklid olid trummelpiduritega ja praegustega võrreldes pidurdamatud =)
|
|
|
|
Nobody
huviline
Registreerunud 27.07.05
Asukoht: Tallinn
Kasutaja on eemal
|
|
postitati 02.01.07 12:43
|
|
|
Omaltpoolt mõtlesin juurde, et arvatavasti kannatab ka ketas nn suuremat klotside survet ära, kuna teiseltpoolt surub teine klots samasuure jõuga
vastu. Trumli puhul on aga jõud surutud väljapoole ning kompenseeriv jõud tekib metalli endaelastsusest.
|
mootorratas 61'st aastast
|
|
|
|
|
genekas
huviline
Registreerunud 30.01.03
Asukoht: Tallinn
Kasutaja on eemal
Auto: järgmist plaanimas
|
|
postitati 02.01.07 13:29
|
|
|
Ketaspiduri põhieelisteks on ühtlane jõu jaotumine klotsi piires ja võimalus pidurdusjõudu palju täpsemalt doseerida - trummelpiduri puhul tekib alati
see klotsi "kaasavedav" jõud, mis võib nt. piduri blokeerumist soodustada - koostöös ABS jmt süsteemidega on se oluline pluss.
Plussiks on ka tunduvalt lihtsam konstruktsioon (ei mingeid vedrusid jms.)
Nii või teisiti pole mingi ime seegi, et maailmas enamus raskemast transpordist (veokid ja bussid) lähevad ketaspiduritele üle. Lisaks sellele on
ketaspidurid juba ammu kasutusel raudteel, kus massid on hoopis teist suurusjärku.
|
|
|
|
marti4
huviline
Registreerunud 03.11.06
Kasutaja on eemal
Auto: Audi 80
|
|
postitati 03.01.07 16:25
|
|
|
Lisaks veel seda, et trummelpiduril ei käi kogu klotside pind vastu trumlit. Eriti käib see ühe töösilindriga trumlite kohta.
|
|
|
|
puristaja
huviline
Registreerunud 03.06.05
Asukoht: Tartu
Kasutaja on eemal
Auto: S6
|
|
postitati 03.01.07 16:36
|
|
|
a veoautodel tahetakse tagasi trummelpidurite peale minna sest neil lähevad kettad kuumenedes kõveraks ja siis hakkab autot jubedalt väristama
|
|
|
|
Nobody
huviline
Registreerunud 27.07.05
Asukoht: Tallinn
Kasutaja on eemal
|
|
postitati 03.01.07 21:45
|
|
|
| Tsitaat: | Algselt postitas: marti4
Lisaks veel seda, et trummelpiduril ei käi kogu klotside pind vastu trumlit. Eriti käib see ühe töösilindriga trumlite kohta. |
Hõõrdejõud ei sõltu kokkupuute pindalast vaid pindasi kokku suruvast jõust.
|
mootorratas 61'st aastast
|
|
|
|
|
marti4
huviline
Registreerunud 03.11.06
Kasutaja on eemal
Auto: Audi 80
|
|
postitati 04.01.07 07:17
|
|
|
| Tsitaat: | Algselt postitas: Nobody
| Tsitaat: | Algselt postitas: marti4
Lisaks veel seda, et trummelpiduril ei käi kogu klotside pind vastu trumlit. Eriti käib see ühe töösilindriga trumlite kohta. |
Hõõrdejõud ei sõltu kokkupuute pindalast vaid pindasi kokku suruvast jõust. |
Hõõrdejõust ei rääkinud ma midagi. Aga kui sa väidad, et klotsi pindala pidurdusjõudu ei mõjuta, siis see on bs. Isegi kui trummelpiduril terve
klotside pind puutub vastu trumlit, siis surve on klotsi pinnal erinev.
|
|
|
|
Nobody
huviline
Registreerunud 27.07.05
Asukoht: Tallinn
Kasutaja on eemal
|
|
postitati 04.01.07 11:07
|
|
|
| Tsitaat: | Algselt postitas: marti4
Aga kui sa väidad, et klotsi pindala pidurdusjõudu ei mõjuta, siis see on bs. Isegi kui trummelpiduril terve klotside pind puutub vastu trumlit, siis
surve on klotsi pinnal erinev. |
Aga täpselt nii ongi, et ei teoorias ei sõltu sellest, kui suur on kehadega kokkupuutes olev pindala vaid sellest, kui suure jõuga neid kokku
surutakse.
Teisisõnu teoorias oleks see nõel sama heaks pidurdajaks (eeldusel et materjalid on samad) kui 10*10cm raudplaat. Praktikas asi ei toimi, sest nõela
ristlõike pindala on väike ning seetõttu on materjalile mõjuv elastusjõud suurem erielastusjõust ning nõel lihtsalt puruneb. Teine näide on
telliskiviga, vahet ei ole, millise tahuga ta asetada maapinnale, hõõrdejõud on samasuur, tingimusel, et kehasi kokku suruv jõud jääb konstantseks.
Siinkohal tuleb välja, et kui nii ketas ja trummelpiduril oleks klotsid samasugusest materjalist ja neid klotse surutakse vastu trumlit või ketast,
mis on ka samast materjalist, peaks olema hõõrdejõud mõlemal võrdsed. Siinkohal ei mängi ka rolli, kas surutakse terve klots vastu ketast või klotsi
nurk vastu trumlit.
Ainuke asi, mis minusilmis trumli ja ketta pidurduserinevusi võib mõjutada on raadius pöörlemisteljest, kuhu hõõrdejõudu rakendatakse. (Siin on kasuks
aga enamasti ketaspiduri suur läbimõõt)
Kuid miks praktikas siiski on parema pidavusega laiemad rehvid ja suuremad klotsid?
V: Sest väikema pindala korral rakendatakse pinnaühiku kohta suuremat jõudu ning kui see jõud ületab pinnaelastusjõu, siis nn pind puruneb või ratas
käib ringi. Kuid jääva massi või jõu juures on hõõrdejõud igaljuhul sama.
Lisa saab lugeda: Füüsika üldkursus 1 lk 46-49
|
mootorratas 61'st aastast
|
|
|
|
|
marti4
huviline
Registreerunud 03.11.06
Kasutaja on eemal
Auto: Audi 80
|
|
postitati 04.01.07 12:59
|
|
|
Päris nii see ikka ei ole. Suurem klotsi pind vajab ka väiksemat survet klotsile võrreldes väiksema klotsiga, et saavutada samaväärne pidurdusjõud.
Raadius muidugi mõjutab asja jõuõla tõttu.
|
|
|
|
Nobody
huviline
Registreerunud 27.07.05
Asukoht: Tallinn
Kasutaja on eemal
|
|
postitati 04.01.07 14:06
|
|
|
| Tsitaat: | Algselt postitas: marti4
Päris nii see ikka ei ole. Suurem klotsi pind vajab ka väiksemat survet klotsile võrreldes väiksema klotsiga, et saavutada samaväärne pidurdusjõud.
Raadius muidugi mõjutab asja jõuõla tõttu. |
Rõhk ja jõud on 2 erinevat asja, suuremal klotsil jaguneb see jõud ühtlasemalt ära ja nn rõhk pinnaühiku kohta on väiksem. Kuid väiksemat klotsi
surudes samasuure jõuga, siis on rõhk pinnaühiku kohta suurem, kuid hõõrdejõud on mõlemal juhul võrdsed.
|
mootorratas 61'st aastast
|
|
|
|
|
