tglt on nii, et nt saksas maksab "personaalse" chipi progemine alates 750EUR, ehk siis ~11500 kr. Pluss progetava aju ees on see, et kasutusse jäävad auto orig andurid ja mingit el tööd, rihmarattaid, andureid jms ei pea tegema/kasutama. Miinuseks on, et kui siis ikkagi tahaks jälle midagi muuta, siis läheb seadistusest välja, progetava ajuga saaks aga seadistust kiirelt/kergemalt/odavamalt muuta...

Üks inspiratsiooni allikaid on mul SJM web. Sealt leidsin kirjandust 20v turbo kohta päris palju. Näiteks selline soovitus, et kui on tehtud chip tuning siis on soovitatav panna peale teine turbo ja RS2 väljalaske kollektor ning teha valjalaset hingavamaks. Valjalaske vastusurve (tegelikult antud juhul vale termin) ei tohiks olla üle 1 bari.
EDIT: 3bar map sensor included

tegelt tekkis mul seoses selle vastusurvega üks küssa.nimelt S1 audidel panin tähele et gaasijaotuse muutmisel mitte ei käinud tuli tagant torust ainult välja vaid ka eest .kas võib olla selline varjant et see väike toru mis jookseb wastegatest, jookseb eraldi välja?

Ja need kivid millest prr rääkis, vaevalt et müüad isegi teavad 100% mis confi seal vaja on, et kivi Head tööd teeks. Me teame ju niigi, et oletatavad kw-d on need ning enam vähem, mis tegema peab, aga sellega asi ka piirdub. Õige conf on ikka, kui masin pannakse näiteks MTM poolt kokku ja häälestatakse vastavalt ning need mehed on kindlasti sadu katsetusi teinud, et asi Hea saaks. Mitte, et võtan jupi siit ja jupi sealt ning peaks nagu olema.
Nii palju veel, et ma ei pea enda juttu 100% tõeseks aga seda on väitnud ka inimesed, kes on selle asja sees aastaid olnud.

Kui OTks läks,siis teadmiseks,et 200 mootor käis remondis,sest oli kulunud.(4-500tkm sõitnud auto puhul on see normaalne)

Vänt läks pooleks mul 1-sel A200-l millega liiklesin ja sellega ei saanud ma ise hakkama vaid proovisõitjad,kes sõitsid kuratteab kuidas.

S2-el praktiliselt puudus isegi õlikulu,kuigi auto oli sellises olekus sõitnud 70 000 - 175 000 km.

Saadaval on ka MTM-i nn. stage 1 millest on siin teemas juba juttu olnud...

PS! Ma tean kõiki detaile mis seal küljes on olnud ja tean suht täpselt,mida ma teen.

PPS! Kas keegi on minu kive kasutades mootori laiali saanud???

A200 pealt pärinevad kivid on VÄIDETAVALT by MTM.(300Map)
Väita 100% ei saa,kuid need 350-360hp olid sellel autol olemas.Selle komplekti puhul meeldib mulle iseenesest see,et kogu power oli saavutatud max 1,9bar ülerõhuga.
Kestvusest niipalju,et peale rõngaste,saalede jms asjade vahetust sai sõidetud ning rallitud ca 50tkm ja kulumismärke selle mootori juures lahkamisel ei leitud.

S2 kivid by SKN.(320Map)Kogu tjuuning oli kokku pandud SKN-is,mille kohta on ka nimekiri mis on/oli vahetatud.Kuna asja tehti nö. mustalt(ehk siis arvatavasti oluliselt soodsamalt) ei ole kaasas arvet kogu asja maksumuse kohta.Kuid mingid nr-id on olemas,kellel huvi võin nad üles otsida ja vaadata.

Musta auto kive pole keegi lugenud,aga ajul oli SKN-i plomm.
Kividel kiri 280KW.(Kaldun arvama,et tegu S2-ga identse softiga)
Auto ise Rz-Tech Nürnberg poolt käima pandud.

Mul on olemas veel nn. stage 1 chipid.Kelle poolt tehtud ei tea.Olen ise nendega sõitnud ja ainus mis lisandub on rõhk,mis stock 0,6 pealt on viidud 1-1,1barini.Jõu lisa ei oska öelda,kuid pe*sega oli tunda...
(Selle variandi puhul wastgatet ei näpita ja rauda ei muudeta)

Ja seda,mis konfi minu poolt müüdavad asjad tahavad tean ma täpselt.
IRL on asjad nii,et isegi enamus nn. ametlikest chipimüüjatest ei tea täpselt mida nad müüvad.
Ja nende poolt pakutavad annavad lisaks +50-60hp.

Ülejäänud on juba nn. spetsiaalselt kirjutatud asjad...

Teen ettepaneku asjakohastel softi müüjatel riputada siia üles konkreetne soft ( võimsus-, väändenäitajada ) ning sellele vajalikult vastav " raud " 100%-selt. Info lekkimist kui sellist pole mõtet karta, see jookseb niikuinii ringi. Edasine on puhtalt kinni juba finantsis - kes suudab - soetab, kes ei, kes " kõvatab " niisama

jõuvanker@loodab, et ei saa nüüd kõvasti lüüa asjakohaste isikute käest..
PS! ei midagi isiklikku!

1 pisike probleem on asja juures.
Dünos pole keegi nendega käinud...

Aga rauarea ma viskan homme-ülehomme üles.S2 oma siis

Lingiksin siinkohal müügikuulutuse. Huvi pakub mulle see, et Hannes pakub ABY ja AAN-ile kivi 210-220kw. Kas seda võib lugeda n.ö. stage1-ks? Samas Kaupo pakub ju stage1 mingi 198kw, kui ma ei eksi. On tegu samade kividega või ma olen millestki valesti aru saanud?

Tsitaat:

Algselt postitas: kiireaudi 1 pisike probleem on asja juures. Dünos pole keegi nendega käinud... Aga rauarea ma viskan homme-ülehomme üles.S2 oma siis

A200 = kaal ca 1650kg best 12,819
S2 = kaal ca 1450kg best 12,029

Dünoda võiks juhul,kui min. 10 ostjat järjekorras on...

Edit: Tibu S2 kivid on arvatavalt ca 210KW(ABY siis)
Edit2: Tegelikult on mul kuskil olemas G-techi sõidud S2 ja A200ga...pean otsima...

Ehk Hannes seletab minu küsimusele ka mõne vastuse?

Kui kunagi Eestise tekib 4wd pink eks siis hakkab nägema neid näitajaid - arvan, et see aeg millal esimene selline pink Eestisse jõuab ei ole just kaugel...

Praegu saab vaid tugineda mingisugustele numbritele mida softi pakkuja välja hüüab ja siis hiljem võrreldes sisetunde järgi otsustada milline on parem.

Näiteks tundub S4 stage 1 (1,4bar soft mida pakun tava setupiga autodele) isegi parem kui mu originaal SMS soft - sõidan praegu K26 turbo ja RS2 kollega aga kasutan Stage 1 softi. Kuid see tunne võib ka petlik olla, kuna selle SMS softiga sai sõidetud 400m ajaga 13,4...

Selle nn stage 1 softi kohta ( kasutan seda ise hetkel S4 2.2T AAN ) ütlen järgmist: õige " tõmme " n-ö " selg istmes " efekt tekib alates ca 3200p/min ja edasi. Silveri SMS-i ning Maku softiga on asi teine - jõud on ühtlane kogu pööretevahemikus, ei teki seljaga tunnetatavat elavnemist ( ei tea Maku softi tootjat, ainult andmeid ja seda, et soft on mõeldud stock " raua " jaoks ).
Selle nn stage 1 softil tekib jube järsult edasiminek, sellest ka võib olla tunne sulle, Silver, kuna istme lööb n-ö selga äkilisemalt ja konkreetsemalt mingist x pöördest siis.

Bläää ABY kohta?

Siis eelmises postis on vastus.
Kaupo ABY kivide kohta ma ei tea.

Silveri autol on ADU väljalaske kolle kasutusel.

Tegijad softid on Saksas SMS(SchmidtMotorsport) TS(Tom Schmaltz)SKN ja MTM.

Silver,täna rääkisin Pesuriga ja tema väide,et 1,2m maksab 4WD pink minus ntx. erilist optimismi ei tekita selles osas.

Selge, sain vastuse. Ehk siis Kaupo poolt pakutav stage1 soft pole sama soft, mida sina pakud 210-220kw.

Tsitaat:

Algselt postitas: jõuvanker Teen ettepaneku asjakohastel softi müüjatel riputada siia üles konkreetne soft ( võimsus-, väändenäitajada ) ning sellele vajalikult vastav " raud " 100%-selt. Info lekkimist kui sellist pole mõtet karta, see jookseb niikuinii ringi. Edasine on puhtalt kinni juba finantsis - kes suudab - soetab, kes ei, kes " kõvatab " niisama jõuvanker@loodab, et ei saa nüüd kõvasti lüüa asjakohaste isikute käest.. PS! ei midagi isiklikku!

Kuna ma olen ise tundnud huvi, mida endast kujutab chip tuning, siis võtsin vaevaks ja tõlkisin ära ühe chipi tootja arusaama. Ehk on kellegil abiks, või niisama sportlik huvi. Oodatud on väited ja lisainformatsioon loomulikult. Saamegi targemaks..
Mis asi on chip tuning?
Tänapäeva moodsate autode mootoritööd kontrollib ECU ehk engine control unit (mootori kontrollüksus, kui otse tõlkida). Ecu sisaldab tarkvara, mis kontrollib bensiini kättetoimetamist ja süüdet. Chip tuning teeb mootori töö optimaalsemaks, kirjutades üle või asendades originaal tarkvara uuega. See muudab bensiini kättetoimetamist ja turbo ülerõhku. Selle tulemusena töötab mootor efektiivsemalt ja tema võimsus ning pöördemoment kasvavad.
Ülelaadimisega autode võimsus võib kasvada 20% kuni 40% ja sellega kaasneb märkimisväärselt suurem pöördemoment. Tavalise bensiinimootoriga auto puhul (mitte ülelaadimisega) kasvab võimsus 6% kuni 8%. Kiirendus ja maksimum kiirus paranevad märgatavalt ja seda väiksema bensiinikuluga, kui on kasutatud samasid sõiduvõtteid ja tehiolusid. Kokkuvõtlikult öeldes on mootor palju elujõulisem (mida küll ei saa tegelikult eluta asja kohta öelda) ja võimsam. ECUs olevatele kividele on ka programmeeritud bensiini pihustamine vastavalt mootori pööretele ja ülelaadimisele.
Miks autotootjad seda kohe ei tee? Mootori juhtimise programm on salvestaud chippidele (eprom) ja seda ei saa põhimõtteliselt muuta. Autotootja peab oma autosid tootma väga laiale tarbijaskonnale ja peab arvestama väga paljude erinevate nõudmistega. Nagu näiteks bensiini kvaliteet, heitgaaside nõuded, hoolduse tihedus ja ka finantsilised põhjused nagu kindlustus.


mtm Engine modifications

What is Chiptuning?
More power output, more torque, less fuel consumption – all this and much more – with chip tuning.

Electronics in automotive engineering
Since the 80’s electronics have played an increasing role in automotive engineering. Initially simple functions were monitored and the electronics only rarely took on an active function in the control of the vehicles operations. Nowadays almost every function in a car is controlled or electronically monitored by software or electronically. One of the central functions influenced by electronics is the vehicle’s engine management.

Engine management
The increasing demand for more power output, less fuel consumption, lower emission and better driveability on modern engines has brought along an increased complexity of the hardware and software requirements in engine management. The engine control unit ECU is the central part in engine management, from different input values from a variety of sensors it determines appropriate values suitable for the engine’s current operating status. Engine rotation speed, air mass, intake air- / fuel temperature and of course also the accelerator position are inputted in the calculation. Depending on the engine type (Petrol or Diesel), when chip tuning an engine the relevant operating factors like fuel injection amounts, pressure boost, ignition- and injection time are changed for the specific engine type.

More power output and torque
Most engines are mechanically constructed by the manufacturer to suit a wide power spectrum consequently with controlled alterations of the ECU software, more power output and torque can be realized from the engine without damaging the stability of components or imperilling the suitability of the vehicle for daily use.

Developing a power upgrade
When pre selecting an engine type for modification, to start with the separate criteria of the vehicle are examined. Since, in detail, every vehicle presents slight differences, the particular vehicle data is recorded with every development project. Afterwards a detailed new synchronization of the characteristics and data is completed on the mtm rolling roads. The serial safety mechanisms like the maximum allowed pressure boost, protection of overheating protection, knock control system etc of the engine management system are unchanged subsequently the vehicle handling is tested on the road and when necessary a further fine tuning of the data is carried out. When all the desired standards in power output, torque emission levels are achieved the upgrade get its technical approval and is introduced to the mtm sales programme. For all upgraded vehicles we strongly recommend using SuperPlus 98 octane fuel.

LINK

hea ja tark jutt. aitas kõvast asjas selgust saada

olen ka ise sellele mõelnud aga siiani on asi jäänud vaid mõtteks

Nende reklaamandmetega on nagu ta on. See ei ole lihtsalt võimalik, et 40% võimsuskasvu juures väheneb kütusekulu märgatavlt. Ja ma ei tahaks uskuda, et autoinsenerid ja ECU'de tarkvara kirjutajad täielikud lambad on ja jätavad 40% võimsusest kasutamata. Erinevate tingimuste oskas seda panna ei saa. Ma saan täiesti aru, et mootoritootjad valmistavad mootoreid mõningase varuga (vabalhingavatel 6-8 % tundub usutavam) aga siiski pole otstarbekas valmistada sellise varuga mootorit arvestades tootmiskulusid. Ja see kütusekulu vähenemine - autoostjale on see üks huvipakkuvamaid numbreid hinnsildi kõrval. Poleks ju optimaalne panna tarkvaraliselt auto bensiini rohkem võtma, kui see peletab ostjaid eemale?

See oli lihtsalt minu nägemus asjast. Ei tasu seda puhta kullana võtta.

Saan täiesti Elari seisukohast aru ja olin ise ka sarnasel arvamusel ennem. Kuid peale seda, kui ise ostsin tuning chipid peale, olen ise veendunud, et päris loba need chipi müüjad ka ei aja. Auto dünaamika on paranenud märgatavalt, liigub märgatavalt paremini ja kütusekulu on vähenenud. Loomulikult peab sellega arvestama, et kui vajutad pedaali põhja siis kütusekulu võrreldes originaal eprommidega, on suurem. Kust need lisahobused ikka tulevad, kui mitte bensiinu-õhu segust. Mootori nimi ise ütleb ära - sisepõlemismootor. Järelikult peab midagi seal rohkem põletama..

Tohib küsida, siis kelle teksti sa tõlkisid. Lihtsalt tahaks teada kes oma chipe nii heaks peab. MTM'i stage 1 chip tõstab võimsust ~15% ja edasised stage'id vist nõudisid juba mootori ja/või väljalaske modifikatsiione (pole kindel).

205kw-169kw=36kw 36kw on 169kw-st 21,3% enamus pakutavatest stage1-d siis.
MTM stage1 oli vist 198kw, kui ma õigesti mäletan ja see teeb 17,1%.
Allikaks oli wetterauer.

mina ei taha seda asja eriti uskuda,ma arvan , et vanal mootoril on lihtsalt seda jõukest vähemaks jäänud ja sellega seda taastatakse.kas keegi on siis ise mõõtnud ka ?

Tsitaat:

Algselt postitas: maert1 mina ei taha seda asja eriti uskuda,ma arvan , et vanal mootoril on lihtsalt seda jõukest vähemaks jäänud ja sellega seda taastatakse.kas keegi on siis ise mõõtnud ka ?

Kõrgem tase chiptuningus oleks originaal aju minema viskamine ja millegi sellisega asendamine: http://tatech.dc-ice.ee/home/

Chiptuningu viga on see, et soft mille ostad vastab mingile konkreetsele setupile ja on tehtud mingi teise auto järgi. Progetavat aju seadistad täpselt vastavaks oma "rauale"...

Kui nüüd antud teemat natuke edasi arendada, siis turbomootorile on patt jätta chip panemata. Nad liiguvad meil suht odavalt juba ja kasutegur võrreldes nende maksuvusega on väga hea.

Kui rääkida mingist konkreetsest setup-ist, siis mul on mõtteid, kus ja miks teha. Raud on valmis vaadatud ja kõikide eelduste kohaselt paneksin progetava aju. Kui teha custom soft on ka mõneti jama. Võtad setup-ist mõne jupi ära ja pole enam see ja see soft ei tööta enam parima efektiivsuse juures (kui üldse töötab korralikult). Samas, kui panna progetav aju, saab ise confida vastavalt oma autole ja seda progetavat aju saad alati ümber progeda oma uue auto tarvis. Seega tema kasutegur on märksa suurem kui custom softil ja ehk rahagi pole nii maha visatud.

asi puhtalt rõhus kinni.

ise olen ainult korra katsetanud 2 bar kiviga, muidu sõitsin 1.8 bar'iga. solenoid avaneb ja edasi reguleerib juba wg vedru, kui palju mööda lastakse.

pealegi on igasugune üle 1.6 bar rõhk isegi rs2 turbole pikaajalisel tarbimisel liig.

Selline küsimus:
Kas chip'i pakkujatele on chip millega saaks orig. konfis 3B moto turbo ülerõhu ajada 1,2 barile (väidetavalt pole rohkem mõtet) eeldusel, et on vahetatud ainult map sensor. Ning chip on võimalikele tulevastele modidele avatud. Ning kuidas sel juhul käiks rõhu piiramine 1,2'l - wastegate vedruga, kuna ilmselt turbot lõpuni joosta lasta pole mõtet?

Kas keegi eestis MTM-i chippe ka ametlikult müüb?

Jah müüb
http://www.amk.ee/leht.html

Tahaks lihtsalt kindla peale minna.
400k maksnud autot eriti "noname" chippidega testima ei tahaks hakata.

Wetterauer oleks ka variant aga üks Seat tõestas dynos, et ei tulnud suurt midagi juurde (turboga isend ikka).
Dyno täpsus on ka muidugi küsitav.

Praegu lihtsalt uurin saadavust ja hinnaskaalat.

Mootoriks siis 2.7T 184kw

Mina soovitaks APR chippi. Seal saad ühele kivile mitu programmi: ökonoomsus, race ja näiteks race kõrgema oktaanarvuga kütusega. Programmi vahetus toimub cruise control nuppudega...

Rohkem juttu siin: http://goapr.co.uk/store/bin/productos.php?ACCION=detalles&ProductoID=3a5f77a73f7dc8bfb502146f86843759

Eestis esindab http://www.dc-ice.ee/home/index.php?action=catalogue&brand=289&x=289

WG vedrupingsusega saab reguleeridea, kas polti sisse- või väljapoole keerates.

Ma eeldan et tegu on siis ikka ülerõhuga mitte vaakum + ülerõhk nagu pardaarvuti seda näitab? Mis pöördevahemikus sul see rõhk üleval on ja kuhumaani ta sul hoiab seda rõhku?
K24/7200 lõpetab oma tootlikus kuskil 1.8 bari juures, pärast seda sa enam hobujõude ei tekita, pigem saab turbo väga suure ülekoormuse osaliseks.

3 barine map sensor on loomulikult hädavajalik, kuna 2.5 barisega ei näe ju aju enam rõhku mis on üle 1.5 bari läinud! See ju elementaarne asi.

Lisan paar sõna WASTEGATE vedrust. Copy/paste S2 centralist:

To my knowledge, the 3B engines were equipped with a spring that allows the wastegate to open at 1.6bar of absolute manifold pressure (~0.6bar boost) whereas the ABY & ADU engines were fitted with a 1.8bar WG spring. This means that without the electrical control of the wastegate (via the wastegate frequency valve) the 3B would be capped at 0.6bar boost and the ABY at 0.8bar. This is good for engine preservation, in the event of electrical gremlins, and it allows the ECU to be the major factor in dynamically determining how much extra boost is permitted. In factory configuration, the ECU of the 3B engine permits approx 0.8bar boost and the ABY allows for controlled overboosting spurts of up to approx 1.1bar.

Lets say we have a ECU that runs the 3B or ABY engine at 1.2bar of boost (~2.2bar absolute). A good rule of thumb seems to be that the wastegate spring should be about 0.2bar below total system pressure and so a 2.0bar wastegate spring would be an ideal candidate for this configuration. By using the stiffer spring, there is also a fractional improvement in the time required to close the wastegate such that turbo spinup is marginally improved. The toughest wastegate spring available to my knowledge provides for a mechanical pressure limit of 2.2bar - so this would work well with an ECU designed to run at a lairy 1.4bar of boost.

The tension in the wastegate spring can also be fine tuned by adjusting the upper perch in the top of the wastegate chamber. In doing so, this can increase the amount of pressure required to crack open the wastegate and so provide a cheap and easy way of increasing boost. However - the practise is NOT recommended as the ECU may detect an excessive boost condition and go into 'limp-home' mode. Don't forget that the MAP sensor within the 3B ECU is only rated to 2.0bar of absolute pressure, so it would be pointless trying to get 1bar of mechanical boost on a standard 3B ECU as the MAP sensor would simply flatline and cause the overboost protection routine to cut in. An equally valid concern is that the ECU may not provide adequate fuelling and ignition settings for the now manually increased boost in the system. This applies to any setting with more than 0.8bar of boost - but there might be some tolerance in the ECU that allows for a little excessive boost. I suspect that is more true for the factory ECU of the ABY engine but I have no evidence and don't wish to use my own car as a guinea-pig.

Adjustment of the wastegate spring is best left to serious tuning professionals, and maybe only in conjunction with a revised ECU to make everything run sweetly.

Lühike kokkuvõte on see, et kes soovib sõita 1,4 barise ülerõhuga (K24 tavakasutuseks ja efektiivsuse piiripeale ülerõhk), see peaks kasutama 2,2 barist WG vedru. Ehk siis: ülerõhk + 0,8bar = WG vedru.

Andrus, seal jutus oligi mõeldud stock 3B mootori ECUt.

Väiksem map sensor iseenesest "fuel cut-i" ei põhjusta. Pigem teevad seda muud tegurid. Olen proovinud erinevaid softe ja erinevaid seadistusi. Minu kogemused näitavad seda, et kui ka rõhk üle lubatud map sensori piiri läheb, siis õige softiga segu lahjaks ei jää. Teooriat netist lugedes on nii, et kui rõhk läheb üle map sensoril lubatava, siis ECU ei saa enam lihtsalt infot, mis kapoti all toimub ja ei oska enam protsessi õigesti juhtida (ehk siis, et võivad tekkida anomaaliad).

Ega MAP pole ainus asi, mille järgi võib aju aru saada, et on aeg bensu pealeanne ära lõigata - kui näiteks MAP ei anna suurema rõhu signaali välja, aga MAF järgi õhuhulk kasvab üle maksimaalse lubatud laaderõhule antud pöörete ja gaasiklapi asendi puhul vastava õhuhulga väärtuse, siis saab aju ikkagi aru, et tegu on liiga kõrge rõhuga.

Aga

Kui asendada urS4 orig. aju progetavaga, siis mis asjad armatuurist ära kaovad ? St kütusekulu ja muud näidud on otseselt ajuga seotud ja progetavaga neid enam pärast ei näe ?

Kompuutri näidud kaovad ära - rõhk, kütusekulu, jne.

Aga mida oleks vaja, et ise chippi kirjutada ? Ütleme kui tahaks kopeerida teise samasuguse chipi. Peaks ju saama mingi eepromi kirjutajaga seda teha ?

Minul on küll hex nö lahti kodeeritd kujul. Aga muuta ei mõista ikka mitte midagi.

Hetkel veel mitte. Pean enne korra aju veel lahti võtma paari asja täpsustamiseks. Aga tekst on loetav igatahes.

Milline EPROM-i kirjutaja on kõige parem ?
Keegi võiks sellest rääkida. Hinnad on erinevad. Näiteks byteshooter master maksab üle 4000 euro, mis pole normaalne ju Samas saab mõne programmaatori ka 50 euroga. Mis on nende vahe ? Ja mis softi kasutada kopeerimiseks ?

PS Tevalos maksab 27C256 tühi eprom-chip 80 krooni. Mis hinnaga meil chippe ostetakse ? 2k ? Ja "personaalne" chip maksab miski ~10k ? Äkki teeks lõpu sellele

Milline neist sobib 20vt aju progemiseks kõige paremini:
http://www.tevalo.ee/cgi-bin/web_store.cgi?ec=5a24b1c

Milleks sulle on vaja eprommi programmaatorit?

Tsitaat:

Algselt postitas: epic_metal Milline EPROM-i kirjutaja on kõige parem ? Keegi võiks sellest rääkida. Hinnad on erinevad. Näiteks byteshooter master maksab üle 4000 euro, mis pole normaalne ju Samas saab mõne programmaatori ka 50 euroga. Mis on nende vahe ? Ja mis softi kasutada kopeerimiseks ? PS Tevalos maksab 27C256 tühi eprom-chip 80 krooni. Mis hinnaga meil chippe ostetakse ? 2k ? Ja "personaalne" chip maksab miski ~10k ? Äkki teeks lõpu sellele Milline neist sobib 20vt aju progemiseks kõige paremini: http://www.tevalo.ee/cgi-bin/web_store.cgi?ec=5a24b1c

27C256 (millega pole midagi teha) ja 27C512 (mis on alles poolik lahendus ehk siis ei lahenda veel midagi) kive võib leida küll igasugustest vanadest aparaatidest aga seda "ühte" kivi mis ka aju tööle paneks te kindlasti kohe mingi vana "arvuti" seest või Tevalost ei leia...

Tsitaat:

Algselt postitas: Silwer 27C256 (millega pole midagi teha) ja 27C512 (mis on alles poolik lahendus ehk siis ei lahenda veel midagi) kive võib leida küll igasugustest vanadest aparaatidest aga seda "ühte" kivi mis ka aju tööle paneks te kindlasti kohe mingi vana "arvuti" seest või Tevalost ei leia...

Katsuge aru saada, et inimuba (human been) on selline olevus, kellele ei piisa vastusest " ei saa"

Tsitaat:

Algselt postitas: Silwer 27C256 (millega pole midagi teha) ja 27C512 (mis on alles poolik lahendus ehk siis ei lahenda veel midagi) kive võib leida küll igasugustest vanadest aparaatidest aga seda "ühte" kivi mis ka aju tööle paneks te kindlasti kohe mingi vana "arvuti" seest või Tevalost ei leia...

Selline plaan oleks jah.

Tsitaat:

Huvitav kuhu sa kavatsed seda kivi toppida? Kui mõtled et see sobib 20v 2,2t ajusse siis sa küll rängalt eksid. Sa võid sinna peale isegi mingi proge kopeerida aga tööle see auto selle kiviga lihtsalt ei lähe... Aga soovin sulle edu chippide kopeerimisel. Seal on mõned nõksud (just aju enda poole pealt) mida kindlasti peab teadma - ja kui ei tea siis saad ruttu aru miks see 2000-3000 eek chipi eest on tegelikult odav.

Tsitaat:

Algselt postitas: Silwer 27C256 (millega pole midagi teha) ja 27C512 (mis on alles poolik lahendus ehk siis ei lahenda veel midagi) kive võib leida küll igasugustest vanadest aparaatidest aga seda "ühte" kivi mis ka aju tööle paneks te kindlasti kohe mingi vana "arvuti" seest või Tevalost ei leia...

Sportlikust huvist arendaks seda teemat edasi.

Keegi on leidnud kuskilt Audi Motronic M2.3 ja M2.3.2 bin defination`i???

Mingil salatsemisel pole mõtet, sest praktikas vaevalt mingeid arvestatavaid (positiivseid) muudatusi keegi ka infot omades võimeline tegema on.

Motronicu kohta kiirelt leitud näide, porge kohta:
siin


TunerPro´ga auto softi avades saab sellest ilusaid 2d ja 3d graafikuid, samas näeb konkreetset aadressi. Hex`i saab seada decimal´iks, et oleks lihtsab asja pe*sse keerata...
Arvan, et katsetan huvi pärast ära, kuidas aju reageerib suvalisele muutusele, näiteks softi tootja asemele kirjutaks midagi muud ning katsetaks, kas käima läheb või annab mingi checksum errori...

Minul on samal kujul olemas boosti bin fail. Vajadusel saab teise ka. Paraku olen ma kindel, et eestimaa pinnal keegi selle softi paremaks muutmisega hakkama ei saa. Need, kes on hakkand lõpuks midagi amimama sellest muutmisest, on asjaga tegelenud aastaid.

Miks ma programmaatori vajalikkuse kohta küsisin, on see et ühe või kahe kivi kirjutamiseks endale programmaatori ostmine on rumalus. Liialt kallis üritus.

Kui sa tahad bin faile niisama uurida, siis stock masinate failid on netis täiesti saadaval näiteks SIIN!
Muideks, Alain Kloseni käest saad omale nö custom softi ka tellida!

EDIT: Muideks, soomlased ei taha poolmeelega eestlastele softe müüa, sest nad teavad, et siis on terve Eesti seda softi täis.

Me võime siin teemas küll rääkida programmaatoritest ja kividest, aga sellisele tasemele ei tohi see teema kunagi jõuda, et tuning kivide binary faile siia riputama hakkame. Jääme ikka mõistuse piiresse!

Et siis Silweri mainitud "nõks" on selle 87C257 kivi kirjutamine ? Kui sellise progeja leiab, mis seda kirjutab, kas siis saab hakkama ? Ja kas neid ajukive kustutatakse uv-ga ?

Ja ma lähipäevil uurin Tevalost programmaatorite kohta.

A lõpuga ajule saab siis vabalt tühju kive osta nt tevalost?

87C257 ning 27C256 on suhteliselt sarnased, vähemalt programmeerimise poolelt (võrrelge andmelehtedelt programmeerimise signaalikujusid).

Võin pakkuda ka programmaatorit, mis peaks (pole kunagi proovinud) selle kivi kirjutamisega ka hakkama saama :
http://foorum.turboclub.ee/viewtopic.php?t=1564

Kui kirjutab 87c257 kivi ära, olen huvitatud küll programmaatorist

Tsitaat:

Algselt postitas: Silwer Tsitaat: Algselt postitas: epic_metal Kui kirjutab 87c257 kivi ära, olen huvitatud küll programmaatorist Tsitaat: Bin failide vaatamiseks ja võrdlemiseks on väga mugav Total Commander. Wiew käsk avabki faili. Võrdlemiseks vasakusse aknasse üks bin fail ja teise aknasse teine, siis fail menüüst Compare by content ja erinevused kuvatakse punaselt. See on tõesti abiks. No ja mida siis selline tabel sul teha aitaks? * punasega on siis märgitud kahe faili erinevused.

tegelt võib kõik chipid ülesse riputada, aga sinna programmijuppi tuleb lisada üks rida :

IF $$$=0 THEN smash_the_conrod

Tsitaat:

Algselt postitas: prr tegelt võib kõik chipid ülesse riputada, aga sinna programmijuppi tuleb lisada üks rida : IF $$$=0 THEN smash_the_conrod

Makuga siinkohal täiesti nõus - siia me tõesti softe ülesriputama ei tohi hakata.
See, mis väljaspool foorumit toimub, on teine teema - kirjutage, kopeerige, kõrvetage nii et koliseb.
Minuteada on kõik siinmail ringlevad softid piraatkoopiad - vaevalt, et keegi softi väljatöötajatele plekib

Mida teeb/annab vms üks jupike originaal AAN-i softist ning SMS 303HJ AAN softist??
MIskit.
Lihtsalt näited, väljavõtted lõikudena, selle softilõigu põhjal ei ole vaja karta miskit "edasimõtlemist" vms. Pigem näited tervitavad, ehk loeb teemat keegi tarkpea ning kukub ise softe kriblama...

Tsitaat:

Algselt postitas: Silwer Tsitaat: Algselt postitas: epic_metal Kui kirjutab 87c257 kivi ära, olen huvitatud küll programmaatorist Tsitaat: Bin failide vaatamiseks ja võrdlemiseks on väga mugav Total Commander. Wiew käsk avabki faili. Võrdlemiseks vasakusse aknasse üks bin fail ja teise aknasse teine, siis fail menüüst Compare by content ja erinevused kuvatakse punaselt. See on tõesti abiks. No ja mida siis selline tabel sul teha aitaks? * punasega on siis märgitud kahe faili erinevused.

natuke samal teemal teises foorumis

Miks rääkida sellist juttu, et pole mõtet softi muuta, chippe kirjutada jne ? Kas seda on keegi küsinud ? Me ei aruta siin teemal, kas seda teha või mitte, vaid teemal: kuidas seda teha saab. Tulge mõistusele.

Kuulutaks välja teie chippide katsetamise minu auto peal ja oma auto moto eest vastutan 100 % ise.

Kuna minu auto kapoti alune on juba viimased kaks aastat olnud seades mis ületab meil liikuvate chippide töö piirkonnad olin lootust kaotamas aga nüüd sain proovida ühte chippi mis suutis olla ka peale 5500 p/m väga terav on olemas teoreetiline võimalus et eestis liigub rohkem kui kolm chippi mis töötavad lollusi tegematta +2,2 bar (chipil võib olla boost piiraja +1,3bar ja te ei teagi et teil võib ajus olla tegelikult tipp hea chipp ja minu moto vaatab sellest piirajast mööda)
Neist kahest kokku miksides, kui seda keegi suudaks oleks võimalik saada mootor hullult teravaks 1500 p/m kuni 7000 p/m aga kuna tehasest sellist laias teapasoonis hullult teravat turbot pole toodetud siis vist ei leidu ka softi, kuid katsetada tahaks eestis liikvel olevaid chippe
Põhimõttel saame kokku pistan koos ajuga ( kõik AAN ilma jagajata ) suudan 5 mintiga tööle panna. võib ka ainult chipi paigaldusega. olenemata mis mapile, mis pihustile, mis turbole on soft mõeldud ja prooviks sõita (kopimine ei huvita) pigem iseloomustan sulle sinu chipi suutlikuse piirid

http://xtronics.com/memory/how_EPROM-works.htm

EFI 1.9bar vedru
EFI 2.2bar vedru

Nii asi nüüd nii et otsustasin Vemsi kasuks.Aga kes või kas paigaldab mul selle võimalikult kiiresti..nädalaga või nii...Ja mis hind kokku võb olla?

Peep Päädam aitab sind sellega

Kellelt ostsid, sellelt ka paigaldus

Minu teada Peep isegi Tartu kandi mees. Olen temaga VEMSi teemal vestelnud ja igati asjaliku jutuga härra.

PS! Kui progetavate ajude kohta kasvab pikem diskussioon välja, siis teeme nende kohta eraldi teema.

Kui rauast rohkem pauku ei tule ei aita ka proge aju, õpeta teda kuidas tahes.
Pean silmas, kui nukad on väiksed ja plokikaan portimata siis mootorist lihtsalt rohkem õhku läbi ei voola siis võid sundida läbi mootori voolama mitmekordse koguse pentsu ja ikka tulutult.
Ja kui turbol teravust pole siis sealt ka pauku ei tule

Aga edu sulle, küll kunagi kuulen kuskil su mootori hääli ???

VEMS-iga ei ole nii lihtne, et nädala jooksul paigaldame ära ja kõik on OK.
Nädalaga saab selle tõesti paigaldatud (originaal ECU pistik jääb alles) ja mingis "Safe Modes" käima ka, aga seadistama pead sa seda Soome minema.

Vahet ei ole, kuhu dünosse minna kas Soome, Rootsi või Lätti - inimese, kes seda häälestada oskab, pead ikka ise kaasa võtma.
Rootsis peaks ka VEMS-i spetsialiste leiduma.

No tulebki kohe vemsi kiituseks mainida, et asja on parandatud, algselt olla olnud probleeme audi vidosturbodega 6k rpmi järel tekkinud "tühimikuga" kui kasutati originaal andureid, lisaks sellele, on ka imuõhu temperatuurianduri probleem lahenenud ja sellegi info loetakse mugisemata, lisaks sellele on päris plug ´n play pistikua karp vemsilt, et ainult WB lambda juhtmete vedamine jääb mureks ...
No sellise asendustööga saab küll iga entusjast hakkama
Ja kui soomes tõesti soov seadistada, siis Sporttiauto pidavat edukalt sellega hakkama saama, neil ka 4wd dyno selleks puhuks.

Tore et neid progetavaid juurde tuleb. Custom rauaga ongi see kõige mõistlikum lahendus.

Oleks hea endale ka see konkreetse aju progemine selgeks teha (vähemalt mingil määral). Et kui mingi jama on, või midagi seadistada on vaja, siis ei pea kohe spetsialisti otsima hakkama.

Mul on kõiksugu anduri anomaaliad ka ära jäänud, sest läpparist on kohe näha mis andur kala paneb, või mis korralikult ei tööta.

Vemsi juures pole vaja ka wb juhtmeid vedada
kuna õhukulu mõõtjast vabaneb piisav hulk juhtmeid

No krt ega see eesti siis nii kehv maa ka ei ole et ei ole kedagi kes vemsi ära häälestaks.
Annan teada siis kui vems peal ja häälestamiseks läheb

Eestis pole 4wd dyno.

Tsitaat:

Algselt postitas: mulk Tsitaat: Algselt postitas: Silwer Tsitaat: Algselt postitas: Offroader Eestis pole 4wd dyno. Seadistamiseks ei olegi vaja düno. Dyno ongi ju seadistuse õnnestumise ja erinevuste täpseks tuvastamiseks, avaliku liilusega teedel seda teha pole ilus, ja muutust seadistuses raske, kui mitte võimatu fikseerida Paljud muud reaalselt olulisemadki reziimid, kui max power, aga on ehk tõesti kasvõi õues külmkäivitades paikka lihvida? Aa, no sa tead seda omast käest

Mis siis tuleks kokku VEMSi hind koos paigaldusega 20vt mootorile ? Mõtlen koos üleminekuga originaalpistikule. Mul tuleb ka lähiajal see otsus ära teha: Kas VEMS või Hestec või miski muu...

http://www.vems.ee/
http://tatech.dc-ice.ee
http://www.hestec.fi/

jne

Leidsin ühe vana kirja, kus ühe softi progejaga vestlesin. Tema väitis mulle sellist asja:
Remaping a chip for a cam is not possible, so far I know. A cam is a mechanical part, and there is no map for this. You can remap an ignition, fuel, or pressure map.

Kas keegi oskaks soovitada inimest, kes kalibreeriks või vahetaks välja map anduri vastavalt chipi softi vajadustele ?

Probleem ongi selles, et ma ei tea, mis chip peale pandud on.

Mis masin? Milles probleem? Räägi lähemalt.

Autoks S2 3b mootoriga.
Probleem on selles, et saksas pandi autole nn. 265hp chip. Aga map andur jäeti orginaal. Ja niipalju kui mina lugenud olen :

1. 269HP/412NM
- uued ajukivid

2. 290HP/448NM
- uued ajukivid
- 300kpa map sensor

Siis oleks mul vaja map andurit järele aidata.

Mitte ilmtingimata. See oleneb softist. Mis firma softiga on tegu?

Siis on ju võimalus soft välja vahetada.

Mis te "suured" mehed kollitate inimest
Ja Sina, teema autor, ära aja näpuga järge kuskil kirjutatud võimsusnumbrite ja muudatuste osas nii piinliku täpsusega.
Sinu poolt mainitud võimsusnumber on sedavõr tagasihoidlik ja mahub väga hästi originaal mapi suutlikuse ramidesse, et ei vaja mingeid müstilisi rõhke ja kangeid MAP andureid, sellega saab (eeldades, et tegemist on 3b mootoriga) hakkama sinu 200kPa map ideaalselt.
Kalla ja talla

Ennem ei usu, kui ise näen ja katsun mõnda 20vT või V6biturbot, millel on korralikult töötav VEMS peal. See saab huvitav olema.. OK, see teema hakkab varsti oma piirist väljuma. Meil on progetava aju, chipi jms kohta ka oma teema.

Ma ei oska öelda, millistele näidetele Jõukas tugineb, aga ma vaatan kõrvalt, kuidas Vennas oma masinat seadistab. Ta muidugi vahetab juppe ka nagu mõni mees sokke, aga see selleks. Seadistamine ei olegi kosmosetehnika aga kas sa oled kindel, et ta töötab sul igast asendist ja iga ilmaga? Mina nii väga ei oleks. Kas progetav aju on iseõppiv ja nii turvaline nagu seda on motronic? Minu teada mitte.. Turvalisuse all pean silmas seda, et kui masin on nö seadesse keeratud ja siis teistes oludes hakkab kas rõhk või mõni teine näitama käest ära minema (näitekas vastavalt sisselaske temperatuurile korrigeerib muid näitajaid), kes siis käe ette paneb, et "oot oot, nüüd pead asja rahulikult võtma" (näiteks detonatsioon. ma ei oska öelda, kas mõni progetav aju detonatsiooni loeb ja sellega ka arvestab või peab seda siiski progetava aju korral seadistaja ise tegema)? Siinkohal ei maksa hakata rääkima meestest, kes motronicuga oma masinatest jagu saavad (kruvid põhjas, kellele seda solenoidi vaja jne). Ja mis siis teete, kui naine helistab teile "mees kle, nüüd on mingi jama, hakkas klõbisema ja nüüd ei lähe enam käima". Või te hoiate oma autosid oma naiste eest peidus?

Minu eesmärk ei ole kumbagi poolt maha teha. Pigem esitada vastuargumente, et meie jutt ka kuhugi viiks. Mitte, et üks mees kiidab ja nii ongi.

Mis VEMS´i puudutab, siis üks päev astusin Kerdi juurest läbi ja kõnelesin temaga natuke sellel teemal. Tema igatahes soovitas igati. Pidi olema lihtne jne. Tema sõitis vist 12.4 hästi lühikese ajalise seadistusega.

Lisaks olen rääkinud Patrikuga, kes oma BMW-le Tatechi (kui ma õigesti mäletan. võis ka VEMS olla. või oli veel midagi muud) peale pani. Tema näiteks ütles, et kui vähegi võimalik, siis jää motronicu juurde ja hoia progetavatest ajudest eemale.

Eelnev kõneleja mainis kütusekulu. Kusjuures Vennase masinal on cruisides küttesegu 15,7.

Siit kumabki igast Maku väitest lihtsalt teadmatus. MAT retard on elementaarne turvalisuse funktsioon, samuti on mitmetel ajudel väga hästi seadistatavad detonatsioonile reageerimise ja "vastumeetmete" sättimise võimalused.

Mu igapäevasõidu autoks on '83 a Porsche 924, mis pole mootoriremonti oma veidi alla 400 000 kilomeetrise läbisõidu juures näinud, mille ma ise turbotasin ja paigaldasin progeaju ning sellega sõidab ka mu naine väga tihti. Mootori surveaste on 9.3:1 ja boosti viskab pea 1 bar. Nt pole kordagi tekkinud probleemi sellega, et naine läheb talvehommikul autoga sõitma ja ei käivitu vms. Auto ei ole tänu progeajule muutunud igapäevaselt kasutamatuks.

Mõistagi pole sättimine ühepäeva töö ja nõuab natuke sättimist, aga tulemus on nagu iga töö puhul, tegija vääriline.

Kütusekulu on turboga ja ajuga hoopis väiksemaks läinud, just maanteel vaatamata möödasõitudele jms.
Muidugi originaalpritse oli K-Jetronic, ehk siis see pole päris adekvaatne võrdlus.

Progeaju on väga primitiivseks ehitatud. Motronic on, ja jääb, enda väga hea turvalisusega ning iseõppimisvõimega.
Kui te siin räägite ( turboclub vms ) progeaju seadistamisest st pihustusaegade korrigeeimisest iga 350p/min tagant, mida teeb mootor nende mitme mitme 350p/min vahel, puderdab ja viskab musta ämbriga? Ok, see oli ilmselt teemast, kus keegi tahab ise aju väljamõelda, eile unise peaga jäi kuskilt sealt foorumist lugedes silma.

No ma ei tea, milleks on vaja tänavaauto omanikul asi õppida ( progeaju ) 0-st selgeks, et seda ise vajadusel korrigeerida, ala ilmastikumuutused jms.?
Mind ei huvitaks pidevalt näppupidi arvutitaga olemine ja seadsitamine, pealegi, ei suuda seda täiesmahus täitsa selgekls õppida suuremosa igapäevaauto omanikest. Soomlastel on Hesteciga ca 10+ a kogemust ja poisid ei tee ka veel hoobist koheselt kogu linnasõidu jms rahulukkruiis logisid valmis, meeletu aeg kulub sinna + dünorent, mis on kallis, paari tunniga ei tee dünos sittagi. Max paugu võib kätte saada tõesti paari tunniga, kuid ülejäänu on karneval

Kindlasti annab progeaju seadistada väga täpsetes vahemikes ning vastavalt igale ilmale, kuid kas ma pean ise hakkama valima seadeid, mis tehtud, vastvalt ilmstikutingimustele ( -30 kraadi ja +40 kraadi välisõhk )? Seda peaks suutama aju paugust ise mõista. Seega jään mina Motronicu peale iga kell.
Ei ole mina näinud siin pinnal veel ühtegi Audit, mis sõidaks korralikult progeajuga, olgu see misiganes kaubamärk. Ei osata seda veel korrektselt seadistada ning paigaldada, pidevalt on probleemid, millest need tulenevad, ei tea.
2.7 V6 biturbo puhul on asi keerukas, kuna paljud lisaseadmed ( kliima jms ) on pesa leidnud Motronicu karbis. Kaovad ära ala originaal tahhokas ( tuuakse X vabandusi, et ei leia õiget juhet jne jne kamoon! ), kaob ära originaal displeinäidud.
Lihtsalt ei meeldi progeajuteema
Progeaju läheb kordades kallimaks, kordades ( seadistus+paigaldus ) kui konkreetsel masinal lasta pingis Motronic ülekirjutada.

Paigaldasin VEMSi, kuna minu jaoks on selle paigaldamine kõige lihtsam ja odavam. Koos EFI peale ümbertegemise vidinatega (K-Jetronic originaalis) läks asi maksma 16 000 krooni ringis. Sinna sisse kuulus aju koos WB ja EGT sensoriga, LCD displei, juhtmed, 440cc pihustid, coil-pack'id, Hall sensorid väntvõllile ja nukkvõllile, MAT, CLT, TPS sensorid jne. Et auto talutavalt sõitma saada, kulus aega umbes pool päeva. Siis võis julgelt talda anda ja käima läks ka iga kord normaalselt. Tõsi, kui ilmad miinustesse läksid, tuli külmkäivituse kütusekogust suurendada veidi et kergemini käivituks. Ise küll detonatsiooniandureid ei kasuta, kuna auto peab olema häälestatud piisava turvalisusega. Samas paha ta ei tee, kuna kütusekvaliteet võib suures ulatuses kõikuda.

See, kui loodetakse detonatsioonianduri peale, on VIGA. Olen küllaga näinud autosid, millel boost tõstetud ja ECU pidevalt süüdet tagasi hoiab detonatsiooni tõttu. See ei ole turvaline teguviis, sest mis juhtub siis kui nt det. anduri juhe üks kord kehvasti ühendust annab ja aju tagasi ei tõmba süüdet? Mõne aja pärast lükkab safe mode'i, aga siis on täiskoormusel juba hilja.

Mina väidan, et progetava ajuga on auto mootoril turvalisem olla, kui mootor on modifitseeritud, sest siis on võimalik sättida segu just täpselt nii heaks kui konkreetne mootor vajab. 2.7 bi-turbo teemas keegi ütles, et "lase chip teha ja vaata mis juhtub" iseloomustab hästi kellegi X raua jaoks tehtud chipi turvalisust järgmise auto n+1 modifikatsioonide valguses.
Ja väike uudis neile, kes ei tea: mootori VE muutub isegi selle kuludes ja nö sama rauaga mootorid võivad üksteisest erineda kõvade protsentide jagu. See on ka põhjus, miks tehaseajudel seaded nõnda konservatiivsed on. Tehas tahab autosid müüa ja raha teenida, mitte garantiijuhtumitega tegeleda, sest mitu tuhat mootorit päevas tootev tehas EI seadista igat mootorit eraldi.

Külmkäivitused, sõidetavus jm on palju tolerantsemad mootorite erinevuse suhtes, kui maksimaalkoormusel toimuv.

Tsitaat:

Algselt postitas: jõuvanker Progeaju on väga primitiivseks ehitatud. Motronic on, ja jääb, enda väga hea turvalisusega ning iseõppimisvõimega. Kui te siin räägite ( turboclub vms ) progeaju seadistamisest st pihustusaegade korrigeeimisest iga 350p/min tagant, mida teeb mootor nende mitme mitme 350p/min vahel, puderdab ja viskab musta ämbriga? Ok, see oli ilmselt teemast, kus keegi tahab ise aju väljamõelda, eile unise peaga jäi kuskilt sealt foorumist lugedes silma. No ma ei tea, milleks on vaja tänavaauto omanikul asi õppida ( progeaju ) 0-st selgeks, et seda ise vajadusel korrigeerida, ala ilmastikumuutused jms.? Mind ei huvitaks pidevalt näppupidi arvutitaga olemine ja seadsitamine, pealegi, ei suuda seda täiesmahus täitsa selgekls õppida suuremosa igapäevaauto omanikest. Soomlastel on Hesteciga ca 10+ a kogemust ja poisid ei tee ka veel hoobist koheselt kogu linnasõidu jms rahulukkruiis logisid valmis, meeletu aeg kulub sinna + dünorent, mis on kallis, paari tunniga ei tee dünos sittagi. Max paugu võib kätte saada tõesti paari tunniga, kuid ülejäänu on karneval Kindlasti annab progeaju seadistada väga täpsetes vahemikes ning vastavalt igale ilmale, kuid kas ma pean ise hakkama valima seadeid, mis tehtud, vastvalt ilmstikutingimustele ( -30 kraadi ja +40 kraadi välisõhk )? Seda peaks suutama aju paugust ise mõista. Seega jään mina Motronicu peale iga kell. Ei ole mina näinud siin pinnal veel ühtegi Audit, mis sõidaks korralikult progeajuga, olgu see misiganes kaubamärk. Ei osata seda veel korrektselt seadistada ning paigaldada, pidevalt on probleemid, millest need tulenevad, ei tea. 2.7 V6 biturbo puhul on asi keerukas, kuna paljud lisaseadmed ( kliima jms ) on pesa leidnud Motronicu karbis. Kaovad ära ala originaal tahhokas ( tuuakse X vabandusi, et ei leia õiget juhet jne jne kamoon! ), kaob ära originaal displeinäidud. Lihtsalt ei meeldi progeajuteema Progeaju läheb kordades kallimaks, kordades ( seadistus+paigaldus ) kui konkreetsel masinal lasta pingis Motronic ülekirjutada.

Mille krdi pärast on vaja panna progeaju tänavautole? Laon raua kokku, mida enam ei muuda, piisav. Milleks on vaja maksat meeletu hunnik pappi, et vedada pool kaabeldust + mõningad uued andurid jms + korralik hunnik tunde tööle, närvikulu. Asja saab seadistatud ( motronic ), jutmeid, andureid näppimata, tehase lisaseadmete funktsioonid jäävad, ei pea hakkam neid uuesti sedasitama läbi uue juhtboxi. Lihtsal R4 mootoril ehk tõesti odavam progeaju paigaldada ning "ise tuunida".
Siiski arvamusel, et progeaju on rohkem mootorispordi pärusmaale jääv.
Mille jaoks on vaja leiutada jalgratast ise, kui see on olemas?

Kuidas sa selle asja nii keerulsieks ajada suudad? Lauri autol käis asi nii: tellis aju, mõne aja pärast jõudis kohale, ühendasime originaal Motoric JPT 55pin pistiku külge (aega kuls nii....5 min), veidi aega kulus korrektsete algandmete sisestamisele ja voilaa! auto töötas. Vast poole tunniga ilma kohalt võtmata sai auto niipalju häälde, et Lauri sellega Tartusse sõita sai, kus Raadil ta kuni 2,5barini välja häälestasime.

Tsitaat:

Algselt postitas: Peepp Kuidas sa selle asja nii keerulsieks ajada suudad? Lauri autol käis asi nii: tellis aju, mõne aja pärast jõudis kohale, ühendasime originaal Motoric JPT 55pin pistiku külge (aega kuls nii....5 min), veidi aega kulus korrektsete algandmete sisestamisele ja voilaa! auto töötas. Vast poole tunniga ilma kohalt võtmata sai auto niipalju häälde, et Lauri sellega Tartusse sõita sai, kus Raadil ta kuni 2,5barini välja häälestasime.

Tatech ei taha nüüd küll lisa andureid ega juhtmeid. Plug&Play täiesti. Ok. Wideband ja EGT siiski on uue kaabeldusega.

Oli jama. Enam ei ole jama.

VEMSil saadaval täitsa täisversioon, parimad tarkvarad on 1.0.73 ja 1.1.29.

Audidel kasutatakse PTC-tüüpi andurit, millel suhteliselt järsk takistuskurv.

See kui mingi auto on laiali läinud ei ole kindlasti mitte aju probleem. Ohutult sõitma panna võib suvalise odava (ka Tatech on oma hinna juures veel päris odav) progetava ajuga auto. Reeglina tekivad probleemid siis kui kogu ehitamisel puudub konkreetne antud automarki ja aju hästi tundev hoolas "projektijuht" kelle valvsa pilgu all kõik tööd tehakse.

Kui kuus erinevat meest ehitavad autot, keegi ei tea kuidas teised on oma töö teinud ja kui kellegil neist pole õrna aimugi kuhu selle ehitamisega tahetakse välja jõuda siis polegi midagi head oodata.

Lähedal asuvatest naabritest ühed tegijamad, kes Motronicut ülekirjutavad:

http://www.mmt.dinstudio.se/ > poisid, kes on võtnud 89mm õhukulumõõdikuga S2-st Motronicut näperdades 690HJ.

http://www.tsmotor.com/dot5/index.php
Need poisid peaksid teadma hästi, mida teevad Motronicuga.

Kui ületatakse originaal hj juba kolmekordselt siis on originaal motronicu ja õhulugeja kasutamine juba päris küsitava väärtusega - õhulugeja seal jõudu juurde küll ei anna ja ilma selleta oleks suht kindlalt ka maagiline 700hj piir juba alistatud. Õhulugeja on väga mugav igapäevakasutuses oleval autol - palju täpsem kui MAP või gaasiklapi asendiandur aga viimast hj taga ajades on õhulugeja kasutamine pehmelt öeldes naeruväärne.

Samas see jõu number mida saavutatakse ei tähenda absoluutselt mitte midagi. Sama hj võib saavutada tark mees seda autot kasvõi lauaarvuti ja notepad abil kirjutatud programmiga juhtides (umbes sellisel tasemel see Motronicu progemine välja näebki).

Tänapäevaste asjalikumate progetavate ajude eelis on see et sa saad autole juurde panna performance vidinaid millest Motronicu puhul võidki jääda unistama. Nagu näiteks:
Anti-lag system
Water injection control
Fan control
Flat Shift
Exhaust temperature measuring & overheat protection
Shift light
Launch control
Fuel&Oil&Exhaust pressure measurement
Internal wideband controller
Traction control
NOS control
jne.


Ja ka kasutusmugavus progemisel on PALJU parem, näiteks:
Saad mootori tööparameetreid muuta auto töötades - Realtime adjusting.
Saad logida kogu töötamise parameetreid ja neid siis graafiku kujul analüüsida: Data logging (RS232 and internal FLASH).
Saad sealsamas graafikus määrata liiga rikkad / lahjad segu alad: Marking of lean and rich mixture ratios in real time or from collected data.
Või siis analüüsida kütuse/süüte settinguid 3D kujul: Fuel map tuning & analyzing in 3D / Ignition map tuning & analyzing in 3D.
Aga ka automaatse segu seadistamise funktsioon vastavalt etteantud lambda väärtusele teatud koormusel: Autotune function with wideband lambda sensor.
Segu korrektsioon ka täisgaasil vastavalt lambda näidule ja soovitud lambda väärtusele, ehk siis näiteks dünos olles saad u. 2 sekundiga teha muudatuse millega näed kas rikkama/lahjema seguga oleks parem tulemus/ilusam graafik.

jne.

Sellise motronicu puhul nagu 2,2T 20v mootoritel pole isegi reaalajas seadistamine võimalik, ehk siis - ürgaeg...

500eur+250eur+bensiin+laevapiletid+söök. Vb ka ööbimine. See on mõeldav tõesti vaid juhul, kui ehitad auto ja siis rohkem midagi ei muuda. Aga kui palju on meil nö ühekordseid ehitajaid?

Täiesti vale arusaam. Kust otsast on progeaju "kordades kallim"? Lauril läks see Plug'n'Play ajuteema koos häälestusega maksma vähem, kui 17 000kr.

Enda igapäevasõidu Porsches on see aju oma maksumusest väiksema kütusekulu näol juba vähemalt paar tuhat krooni tagasi teeninud, lisaks asjaolu, et autol on pritse- ja süütesüsteemiga pärast seda null viga olnud. Mitu MC mootoriga meest nt saavad väita, et nende K-Jetronic hästi töötab?

No mis minu masinasse puutub, siis jah seal oli alguses rauaga probleeme. Küll nxxxis üks klapp, küll lekkis WG vahelt jne. Aju pärast ta nüüd kokku ei jooksnud. Üks asi veel, mida kõigile soojalt soovitan - ärge kunagi tallake, kui kütust paagis vähe. Nimelt võib ta 2,5bar-i boosti juures lihtsalt otsa saada.

Minu masinal on kõik andurid otse Tatechi viidud, kuna nende hobuste juures ei kannata lihtsalt originaaljuhtmestiku ja osade originaalanduritega jamada. Võib õnnestuda, aga ei tasuks selliste summade juures riskida.

Igatahes jääb minu masinale Tatech kindlasti ka edasi ja kui jumal siiski olemas on, siis peaks oma massina ikka veel selle aasta sees liikuma saama.

Ka mina olin alguses Soome poole teel, et custom soft originaalajule peale panna. Vahel oli siis RS2 turbo ja tundus, et täiesti piisav. Paberil arvutades läks 2 seadistamist juba kallimaks, kui progetava paigaldamine. Jäin igaks juhuks progetava juurde. Nüüd on juba x korda rauda muudetud ja kurat teab mitu x korda seda veel vaja teha on (enough is not enough).

Siis veel see bio kütus, millele saaks samuti uue seade peale visata... See aretamine ei lõppe niipea.

Ja sinisilmne on arvata, et motronicu saab ideaalselt toimima igas alas suure MAFiga.
Ma olen suhelnud soome nr1 motronicuGuru Mika Karalaga ja ühe teise väga pädeva asjaarmastajast motikamehega, teatud maalt on praktiliselt mõttetu võidelda selle seadesse saamisega, seda enam, et on olemas palju lihtsamini seadistatavad ajud.

No mina isiklikult võtaks kangema projekti tegemisel kasutusele BOSCH Motorspordi andurid - lihtsalt kõrgema kvaliteediga, täpsemad ja nende spetsifikatsioonid/graafikud on internetist lihtsalt leitavad. Saab muidugi ka suvaliste jubinatega (sh. siis vanad kasutatud originaal andurid) toimetada aga siis oleks tark neid ise enne kasutamist kalibreerida.

Motorsport andurid: http://www.bosch-motorsport.com/content/language2/html/2589.htm

Sry, isegi meie tänavatel (või radadel) liiklevad kõige kõvemad projektid ei ole sellisel tasemel, mis nõuaks Bosch Motorspordi andurite kasutamist. Õigupoolest on sellisel tasemel vaid endurance-race masinad, ja see ongi Boschi Motorspordi andurite eelis tavalistega võrreldes: garanteerivad pikema tööea.

Andurid peavad olema töökorras ja ilma kalibreerimata ei tohikski ühtki kasutada. Kalibreeritakse siis ikka aju vastavalt andurile, mitte vastupidi

Ja vahetamist vajavad progeaju paigaldamisel enamasti vaid TPS (kui originaalis lihtsalt lüliti tüüpi) ja vabalthingavatel kasutatav plastikust MAT. Vabalthingava jaoks on selle kiirus küll piisav, laadega autol peaks olema siiski avatud elemendiga variant.

BTW, Audidel on kõik andurid täiesti sobivad, pole mõtet pilli lõhki ajada.

No eks see on suhtumise küsimus. Ma olen näinud ka meest kes käis romulast heas korras plokikaanetihendit otsimas...

Tsitaat:

Algselt postitas: Silwer No eks see on suhtumise küsimus. Ma olen näinud ka meest kes käis romulast heas korras plokikaanetihendit otsimas...

Väga pädevad vennad Motronicu alal.

2.2T 20v Motronicu seadistamine. Alates 530 eur seadistamine, kui on raskem juhtum ja tõsisemalt vaja nokerdada, siis 900 - 1000 eur ning masin saab seadesse nende poolt, kui raud on kooskõlas ja toimiv. Max on 1000 eur, kulugu kasvõi mitu päeva. Nad küsivad n-ö tükitööna, ei arvesta tunnihindasid. Lihtsalt garanteerivad, et asi saab väga hea, vastavalt rauale, mis kasutusel.

Ei ole mõtet vaielda. Nagu ütlesin on see suhtumise küsimus. Kes tahab ehitab autot 20 aastat vanade prügikasti juppidega, kes tahab kulutab rohkem raha ja ostab korralikke uusi asju.

Minu autol on kaks Bosch Motorsport temperatuuriandurit - kokku maksid u. 50 eur - ei ole just tappev kulu...

Edited: vaatasin järgi andurite hinna. Maksid nad tegelikult kokku vaid 330 eek.

No ma isiklikult ostsin oma EFI-conversioni tarbeks kõik uued andurid, aga seda puhtalt sellepärast, et mul polnud originaalis ühtki sobivat ja kuskilt romulast otsima ei viitsinud minna.

Minu point on selles, et kui andur on korras, ta on õigete parameetritega, siis ei ole mõtet lambist seda välja vahetada. Eriti imelik on lugeda, et teatud hj numbrite pärast tuleb välja vahetada. Mind huvitabki, on selle teguviisi järgijatel mingi teaduslik-empiiriline põhjendus ka või käib see puhtalt linnalegendide alla a la " vahetas selle anduri välja, sai x hj juurde" vms.

Lynxi postitus:

Kuid huvitav on vaadata kuidas Eestis kõik need 20v mootorid arenevad (ise häbenen natukene nurgas ). Ostetakse igasugu huvitavaid juppe kokku ja siis proovitakse kuidagi see kompott mingite softide kaasabil käima panna. Midagi ise veel kuidagi kaasa aidates. Imo. peaks asi algama proge ajust, kui sellisest, siis on vähemalt võimalus, et asi hakkab ka korralikult tööle. Pole ju vahet kas kone läheb laiali vale soft pärast, või oma näpuka. Viimasel juhul vähemalt tead miks läks, mitte ei astu kaks korda sama reha otsa. Ainukene miinus on siis aju enda hind, mis saab enamus kordades takistuseks, sellest on ainult kahju. Neid mehi kes ütlevad, et laovad raua kokku ja lasevad softi teha ning seda kunagi ei muuda, lihtsalt ei usu.

Lisaks veel niipalju, et imo. piisab ainuüksi valesti valitud kuumast kojast, kui originaal keps agressiivse softiga (süüte mapiga) kõveraks, või halvemal juhul vabamalt hingama hakkab . . .
________________________________



Lihtsalt küsin et mis progeaju maksab?

Teemo jutu jätkuks . . .

Ka mina alguses põdesin progeaju kohapealt. Proovisin alguses asjale läheneda nii nagu enamus, siis loobusin. Custom softi kirjutajatel aega polnud, vms. Raud oli koos, kuid auto ei käinud nii nagu oleks pidanud. Ega ei jäänudki muud üle, kui tuli minna seda teed, et ise aju osta, paigaldada ja häälestada. Alguses sai endale esitatud küsimus, et "kui raske see ikka olla saab?" Paigaldus ei ole midagi ületamatut, kui auto elektrit natukene tunda. Häälestamisega . . . see on selline kättevõtmise asi lugedes piisavas koguses kirjandust tuli lihtsalt proovima hakata. Peagi töötas auto paremini kui mingi X rauale kirjutatud softiga, veel natukene proovimist ja tulemusega võib rahule jääda Lisaks sain maantee kütusekulu 1l võrra allapoole. Olenevalt ajutootjast on pakutavad lisavõimalused päris toredad abilised, millest näiteks tavaline 20v omanik võib ainult und näha.

Mis puutub aga rs2 kolle ja muud selle jupid, siis imo. on see üks lollikindlamaid asju üldse mille peale välja minna, kindlasti ka odavamaid. Kõik jupid on saada, ka soft. Iseasi kas tahad olla nagu kõik teised? Kui ei taha, hakkad ükshaaval juppe vahetama ja loodad, et laiali ei lähe

Kusjuures see teooria vS. praktika. Mõnikord on vaja mõned asjad enne praktikas läbi proovida, kui nendest teoorias aru hakkad saama. Omal nahal kogetud.

OT küll, kuid äkki paneb mõne meist siin mõtlema

What is chip tuning?
The majority of modern engines are operated by a computer, better known as ECU (Engine Control Unit). This electronic calculating unit sets the pre-ignition and the quantity of petrol which will be injected, depending on a number of parameters like the surrounding temperature, the density of the sucked up air, the number of revolutions of the engine etc. All these data are saved in one or more memories, called Eprom or chip. Chip tuning means that the chip with the original data is replaced by another one with optimised data, in order to increase the capacity and the torque and to obtain a more agreeable and smoother motoring performance - in case of turbo engines the performance increases between 20 and 40% and goes hand in hand with a reduction in fuel consumption.



Why has this not to be done by the car manufacturer?
The programme for your engine is stored on your chip (EPROM) and cannot be changed. As most car types are developed for the world market, the manufacturer has the difficult task to find a compromise solution combining different parameters like fuel quality, different anti-pollution laws, overrun of service intervals, insurance conditions.

http://www.tuning-chip.at/technology.htm

s6 2.2t autom. chiptuning kas tasuks teha või osta parem s6 4.2 vabalthingav?kumba eelistaksite ja mis oleks nende autode miinused ja plussid?
tänan vastuse eest!

Küsi endalt esiteks milleks sa seda autot tahad, siis räägi meile ja siis osatakse sulle vast kõige paremat nõu anda.

Ma ei saa sellest aru, miks on vaja 0-100 ni 7sekiga saada.
See on pesuehtne auto hooramine.
Ime, et eestis pole korralikke S4, S6 ja teisigi saada.

sellisel juhul pikemalt mõtlemata V8

Tsitaat:

Algselt postitas: MartinCS Tsitaat: Algselt postitas: yepi Ma ei saa sellest aru, miks on vaja 0-100 ni 7sekiga saada. See on pesuehtne auto hooramine. Ime, et eestis pole korralikke S4, S6 ja teisigi saada. Usu, Sa ei saagi saama sellest aru, kui ise S-i ei oma .. Ja ma võibolla ei saa ka aru, et milleks on Sul vaja oma autoga 15 sekiga nullist sajani saada- saab ka 25-ga ju? Aga teemaalgatajale- sõidan ise chipitud automaadiga ja olen üsna rahul, kuigi ise eelistaks pigem manuali. Igatahes- auto liigub päris hästi, chipi vahe on tuntav võrreldes orig. seadega ja kui auto on korras, ei valmista õige asjaga chippimine autole piinasid- sest korralikud chipid on mõeldud vastama tehase garantii tingimustele. Sellega peaks juba kõik öeldud olema.

Tsitaat:

Algselt postitas: MartinCS Tsitaat: Algselt postitas: yepi Ma ei saa sellest aru, miks on vaja 0-100 ni 7sekiga saada. See on pesuehtne auto hooramine. Ime, et eestis pole korralikke S4, S6 ja teisigi saada. Usu, Sa ei saagi saama sellest aru, kui ise S-i ei oma .. Ja ma võibolla ei saa ka aru, et milleks on Sul vaja oma autoga 15 sekiga nullist sajani saada- saab ka 25-ga ju? Aga teemaalgatajale- sõidan ise chipitud automaadiga ja olen üsna rahul, kuigi ise eelistaks pigem manuali. Igatahes- auto liigub päris hästi, chipi vahe on tuntav võrreldes orig. seadega ja kui auto on korras, ei valmista õige asjaga chippimine autole piinasid- sest korralikud chipid on mõeldud vastama tehase garantii tingimustele. Sellega peaks juba kõik öeldud olema.

Tsitaat:

Algselt postitas: yepi Tsitaat: Algselt postitas: MartinCS Tsitaat: Algselt postitas: yepi Ma ei saa sellest aru, miks on vaja 0-100 ni 7sekiga saada. See on pesuehtne auto hooramine. Ime, et eestis pole korralikke S4, S6 ja teisigi saada. Usu, Sa ei saagi saama sellest aru, kui ise S-i ei oma .. Ja ma võibolla ei saa ka aru, et milleks on Sul vaja oma autoga 15 sekiga nullist sajani saada- saab ka 25-ga ju? Aga teemaalgatajale- sõidan ise chipitud automaadiga ja olen üsna rahul, kuigi ise eelistaks pigem manuali. Igatahes- auto liigub päris hästi, chipi vahe on tuntav võrreldes orig. seadega ja kui auto on korras, ei valmista õige asjaga chippimine autole piinasid- sest korralikud chipid on mõeldud vastama tehase garantii tingimustele. Sellega peaks juba kõik öeldud olema. Usu ma olen S-i omanud ja tean küll mis mõnu see masin pakub. Ja praegune traktor läheb kindlasti alla 15 seki sajani

No chippe pakutakse siin klubis pääris mitme tegija poolt- üldjoones võib isegi kaubaga rahule jääda .. Usun, et võimaldatakse ka proovimist- kui meeldib, siis ostad. Hinnad jäävad 2-4k ..minu kogemuste järgi, alati on võimalik ka rohkem maksta..

tarts, prr ..teisi veel kindlasti- ise olen nendega asju ajanud.
..kui sul juba U2U postkastis ei ole neilt

Kuna mõned 2,2T juba kasutavad proge aju.

Mind isiklikult huvitaks lisatav pool aju ainult pihustite tarbeks, mis võtab signaali lisa lamdast, kas on ka selliseid?

Küsimus võib tunduda poolpidune aga tahan katsetada lisa pihustitega mis hakkavad tööle kui originaal aju jääb max boost asendiga tööle aga surve tõuseb jätkuvalt ja edasine toimuv muutub järjest lahjemaks. siis tuleksid appi alles lisa aju seadistused.

Või mis aju väimaldab seadistada 5 + 5 pihusteid erinevalt ?
Tahaks tatekit aga tatek seda varjanti ei paku. Või juba pakub?

AIC seadmeid (additional injector control) e. lisapihusti kontrollseadmeid on saadaval küll, mis siis aktsiveeruvad pöörete ja rõhu järgi, kuid 5 pihusti juhtimisega toimetulevat ma hetkel ei teagi

Kohe peabki ennast parandama hakkama
Tatechil on olemas isegi
T6Fuel 6 x Suutin + 1 Digilähtö + Hälytysvalo + Bensapumppu
eesti k. tõlgituna, 6x pihusti, 1 digitaalväljund, 1x hoiatuslamp ja bensiinipumba juhtimine
hind 590.- eurot


Ja kui progeaju motronicu asendab, kaob igasugune vajadus lisapihustite kasutamiseks, isegi väga suuri pihusteid suudetakse juhtida väga täpselt ka mootori väikesel koormusel.
tatech suudab kuni 6 + 6 kõrge ohmilist pihustit juhtida, või 6 madala takistusega pihustit

Oman chipitud S4-ja ka automaat ja igati rahul,nüüd on isegi isemõtleva automaadiga nati lõbu ja saad aru ikka et vile kapote all on

Isegi omanaud s6 te at-d. Väga ok oli. Mul oli tõstetud ka rõhku 1,3 bar. ja liikus täitsa vabalt. Olen sõitnud ka s4 at ga ilma chipita aga s6 liikus ikka tunduvalt paremini edasi. nii et võib chippida julgelt

Selle kiirenduse ja jõunumbrite kohapealt tuleks siiski meenutada seda, et ega siis 500hp omanik ei kasuta seda jõuressurssi igal kohaltvõtul. Ja kui tegemist on tõsise tehnika inimesega, siis võibolla on ta kokkuvõttes hoopis tagasihoidlikuma liikumisharjumusega, kui mingi tavaline liisitud pesukoti omanik.
Kuid nüüd konkreetselt teemasse, siis mainin oma kogemusi(olen seda masinat ka mõnes muus teemas iseloomustanud).
Mina kirjutan nüüd seda, mida minu üks masinatest tegi-s4/c4 aut.
1.Chip stage 1, rõhk 1.2 üle. AC dragil ja enda g-techiga 15.0. Start 2000rpm piduriga.
2. Eelpool mainitud chip+ 7a nukad(mitte orig seades)+ torukolle(Made by Oleev), rõhk 1,6 üle. G-techiga 1/4 mile@14.5, start 2000rpm piduriga.
3. Kõik sama, mis punktis 2, kuid start 2500rpm piduriga 1/4mile@13,9@162km/h. 1/8mile@9,1 sek@126km/h. 0-100km/h oli 6.3 sek.
4. Eelpool nimetatud setingud olid samad, kuid orig. turbo vahetus k26/k27 hübriidi vastu ja rõhk oli 1.4 üle. 1/4mile@15.0@170km/h ning 1/8mile@9.3sek@130km/h.
Suure turbo tohutu lag'i tõttu läks stardis u. sekund kauem aega kui originaal k24. Samas lõpp kiirus oli juba 200meetril suurem.

Tegemist oli siiski automaatkastiga. Ei kiirendanud sellega igal nurgal. Pigem ainult siis, kui mõõteseade peal oli.
Kõikide eelduste kohaselt oli mootori 350Nm-st saanud u. 420-430Nm. (G-tech näitas 198kW rattast). Kast mingeid tõrkeid ei väljendanud.

Loodan, et postitus oli informatiivne kõigile aut. kasti omanikele.

Nii, et jõudu automaadi tuunimisel, kuid piirid on siiski seatud.

Tere!

Mure on selline, et olen uurinud igasuguste chip'ide kohta. varsti oleks endal ka plaanis paigaldada. Stage 1. Aga mootor peab sellejaoks olema ideaalses korras. Tekib siis küsimus , kui ideaalses korras??? kas ma pean kap.rem. tegema või siis piisab sellest et õlid, filtrid, pumbad, rihmad, rullikud, küünlad, piibud on vahetatud. kas peab midagi konkreetselt veel vahetama või siis piisab sellest, et auto õli ei võta ja muid viperusi pole. täitsa tavaline stock tänavaauto. Igasugune info on teretulnud.

Autoks siis S4 2.2 TQ aut. 92a.

Ettetänades.

Miku

kapitaalselt remontima ei pea.Peamine,et töötab viperusteta Mina vähemalt mitt

Kui muidu toimib ilusti, siis nagu öeldud, kap.rem-i tegema ei pea.
Selliseid elementaarseid automootori hooldustegevusi(rihm, õli...), tuleb millalgi nii ehk naa teha.
Isiklikult chipi paigaldamisel vaataksin üle veakoodid ja käiks väga kriitilise pilguga üle(või survestaksin) kogu sisselaske torustiku, et vältida lekkeid. Juhul kui karterituulustussüsteem on sisselasketorustikku juba stock. rõhu juures palju õli visanud, siis tasuks ka sellega midagi teha või siis ülekäia ja puhastada, sest chipi paigaldusel tõuseb rõhk veelgi.
Muidugi piibud/küünlad on ka asjad, mis viga ajusse ei jäta, kuid suurema rõhu juures piiravad minekut küll.

Tsitaat:

Algselt postitas: ranz Väga ilus masin aga kahjuks kipub minu suund progetavate ajude asjus muutuma paistab, et kõik kes nonde peale lähevad, saavad rohkem probleeme kui kasu 12.xx ajad ei ole probleem ka korraliku originaal tehnika ning chipi jaoks ning nt isiklikult mina ootaks küll progetavast ajust enamat kui kõigest nt -0,5sekundit ajaparandust @veerand miilil. Täis RS2 tehnika ning temale sobiva softiga masinad sõidavad juba väga madalat 12 aega... mis peaks tähendama progeaju kasutajale tegelt 11 aegu juba... siiski millegipärast nii ei ole ning progeaju kasutajad vaevlevad erinevate probleemide käes... miks?

Lynx, sellekohapealt on mul sulle üks küsimus. Milleks panna masinale hiigelturbo ja standalone, mida peab pikka aega seadistama ja mässama, ning kokkuvõttes sõita võrdselt chipitud masinatega? et milles asja point nagu oleks siis?
Pigem on kogu asja mõte just täpselt paremas seadistamises kangema tehnika jaoks ongi ning mõttega sõita kiiresti... vähemalt mina näen seda küll niipidi.
Enda masinal ei olegi ma sellepärast nt üleüldse suurema vile ning muu kangema tehnika poole vaadanud sest juhtimine on selleks mitte vastav, et pigem alustaks sellest... nüüd aga aeg on näidanud, et väga paljud vaevlavad nendega erinevate probleemide käes (samuti ka sina ise olid probleemi ees just aju vea tõttu) ei oskagi enam nagu midagi teha või mõelda sellest.

Rando, ei maksa unustada asjaolu, et sinu masin ei ole tegelikult päris stock. Olgem ausad, et see 12,8 kopikatega on ikka viimane piir selle raua jaoks ja olen veendunud, et sa poleks seda suutnud originaal cooleriga. Sisselaske temp on ikkagi väga oluline, olgugi, et paljud seda endale tunnistada ei taha. Teine asi on soft. Kui ma õigesti mäletan, siis päkapikk sõitis selle masinaga juba rinkal häid aegu. Lisaks auto kaal ning viimaks sinu sõidu vilumus ja oskus. Sa oled ikka kõvasti vaeva ka näinud, et seda tulemust sõita. Minu mäletamist mööda sõitsid sa alguses 14,1 aega.

2 sõna kunagisest Hannese 12.0 ajast. Võtan mehe ja auto ees mütsi maha aga minu seisukoht on, et see sõit ja aeg ei tohiks olla kellegi argument. Tegemist on pmst "once in a lifetime" sõiduga. Sama lugu Arne kunagise 12.4 sõiduga. Juhtus või siis õnnestus üks kord ja kogu lugu. Siin mängivad nii mitmed asjad olulist rolli. Näiteks tuul, temperatuur, rada, mõõteseadmed jne.

Mis aga motronic softe puudutab, siis kommenteeriksin mõne sõnaga Vaniko MTM-i softi. Ilmselt on tegemist viimase lihvi RS2 tehnika tarkvaraga. Trassil on küll öko, kuid selle eest ka tühikäik puterdab. Lisaks asjaolu, et enne boosti tõmbab süütega rõhu maha. Sellest tekib korralik "flat spot", kus tahaksin jalaga hoogu juurde anda. Kes mäletab kunagist Valgeluige softi, millega ta 12.8 sõitis, siis nüüd kulgeb sellega Ramon. Eile käisime tiba testimas. Vaniko auto ja Ramoni Ur kõrvuti. Sõitsime teise käiguga ja ca 2000rpm vajutasime pedaalid põhja. Kui Vaniko auto veel kogus ja mõtles, siis Ramoni Ur'il oli juba tagumik vastu maad ja andis minna. Kui Vaniko masin boostima hakkas, siis järgi ta ei sõitnud, kuid hoidis vahet. Ülerõhud olid pmst samad, ca 1,5 bari.
Teadmiseks, et MRC tegelased on sellest rauast saanud 601nm ja max rõhk oli 1,9 bari.

Kokkuvõtlikult ütlen, et mina ei teeks ühtegi asja lõplikult maha. Iga asi on millekski hea. Samas ütlen, et kui saaksin tarkvara, millega binary faile muuta, siis ilmselt teeksime Vennasega neid softe mitmeid ringi.

Marko

Nii, kuna nüüd tõsteti postitused teise kohta võib edasi rääkida, auto teemas läks OT-ks ära juba.

Tsitaat:

Teeme nii, et kokkuvõtte teeme hooaja lõpus, eks Pole paslik seda teha ühe varakevadise sõidu põhjal, kus nii tehnika, kui seaded poolikud ja toored olid.

Kuna otseselt või kaudselt puudutas ranz'i jutt ka mind, siis selgitaks veidi.
Lauri auto jaoks oli Tartu Drag testiks, ja alles eelmisel päeval saime tunnikese häälestada.
Turbiinikoda peaks väiksem olema, õigemini ei ole reaalne selle mootori konfiga vajalikke kõrgeid pöördeid kasutada (9000 p/min), mille puhul see kuumakoda ennast täielikult õigustaks. Väikese kubatuuriga turbomootori puhul pead valima: a) kas varase spooli ja väikese võimsuse või b) hilise spooli ja suure võimsusega. Suured võimsused on Audi 20V turbomootoril 700hj ja üles. Praeguseks on kuumakoda juba tiba väiksem.
Aga mineku koha pealt? Ranz, sa pidanuks ise autos olema, kui 3. ja 4. käik vajalikku diapasooni jõudsid See 12.4 oligi sõidetud pmst 3. ja 4. käigu toel, sest 1. käiguga rattad eriti ei pidanud (koha peal seistes u. 0.8 bar boosti!) ja 2. käik oli täiesti jõuetu.

Seade koha pealt oli muidu täitsa ok, segu natuke rikas (11.x) ja süüde konservatiivne. Pealegi originaalkaane kohta mul liiga häid sõnu küll öelda pole, õnneks on ka see häda parandatud ja autolveidi parema hingamisega kaas koos CatCams nukkadega.

Ja noh, 1000cc pihustid @ 4,2bar (=1200 cc) töötavad progeajuga tühikäigul @lambda 1.0 täiesti ühtlaselt, paremini kui enamikul tänavaautodest.

Kui ühest tüütust hädast lahti saab, siis võib öelda, et auto on ok.

Rajal näeme, raisk!

Ma räägin mitte Eesti, vaid pigem Skandinaaviamaade mastaabist. Auto ehitamisel tuleks eeskujusid otsida ikka sealtpoolt, kus konkreetsete mootoritega enim kogemusi on.

Ostsin auto väidetavalt chipidud. Kuidas saaks seda kontrollida.
Vag com näitab (2 Fast Chip s4y).

Sai ka enda autole tehtud 1 stage chip +30kW/70Nm. Võimsusevahe on vähem märgatav kui küttekulu Hetkel siis autol 184kW ja olen chip-iga rahul.

Tsitaat:

Algselt postitas: A4TQ Tsitaat: Algselt postitas: MartinCS Samas 254kW saab ainult väljalaskekollektori modifitserimisega ja mingi metallkati + chipp. See ulme ei ole? Ma millegi pärast arvan et lisaks otseväljalaskele ja race kattidele on 225 kw ja 254 kw ka erinev soft 7555 euri eest on Sul see võimalik teada saada.

Loodan, et keegi pole asjast valesti aru saanud. Softi töötamise peamine kriteerium on õige pihusti kasutamine. Pigem, millega mängida saab, on turbo. Igal pihustil on oma reserv ja see ongi kogu mängumaa, millest mingi tarkvara puhul juttu saab olla. Thats it!

Marko

Lihtsalt selgituseks lisan, miks tarkvara ja pihusti peavad käima käsikäes. Olen suhelnud mõne softi kirjutajaga ja küsinud just, milline on kõige lihtsam ja kiirem viis softi muuta. Olen saanud vastuseks, et tuleb võtta soft ja sellele vastav pihusti ning siis hakata muudatusi tegema. Lisan copy-paste ühest selgitusest:
It's a very bad idea to run different injectors than the software is written to! The injectors has to be std but turbo, cams etc can be what ever. The injector limit is there just because of the cold running enrichments, throttle pump effects, temp compensations etc etc.

Mis aga puudutab sellises olukorras muudatuste tegemisi, siis see on tegelikult vajalik. Seda sellepärast, et teinekord on süüte kruttimisest rohkem kasu kui boosti juurde keeramisest. Nagu eelnevalt mainisin, siis see on omal nahal läbi kogetud.

Marko

Henri, kas sinu loogika vastane pole kasutada suvalisi pihusteid, regulaatoreid jms? Mis aga detonatsiooni puudutab, siis ilmselt on sind sellest päästnud madal surveaste ja hea cooler.

Tsiteerin mõnda sinu postitust:

Tsitaat:

Algselt postitas: StreetR Vahetatud sai ka kütuse rõhu regulaator 3.0 vs 4.2 bar vastu nii igaks juhuks

Tsitaat:

Algselt postitas: StreetR Esiteks oli Hannese soft ettenähtud Rs2 pihustitele ja kütuserõhuregulaatorile. 3b aju suudab vastavalt lambda näidule kompenseerida x% puudu ja üle jääke. Muidu poleks sellised asjad lihtsalt võimalikud

Forsin ja Maku, räägite ikka väga mööda üksteisest

Tsitaat:

Algselt postitas: k6veric Forsin ja Maku, räägite ikka väga mööda üksteisest

Forsin, ole hea ja seleta ära, miks sa arvad, et see kooslus on ca 500hp vääriline. Minu teada on seal rs2 replica vile peal. Lihtsalt oma sõnadega seleta, kuidas on võimalik sellest vilest ca 500hp kätte saada. Millel põhinevad sinu arusaamad?

Päris rs2 replica vile seal peal ju ei ole. Forsin on seal kodasid muutnud, ju ta sealt on need ihp`d saanud.

Ja ma arvan, et ta vastas sellele küsimusele kui eraldi seisvale küsimusele. Forsin ei osanud võib-olla seostada seda küsimust selle konkreetse autoga.

Forsin, näita 1 (loe: ÜKS) sinu poolt ehitatud masinaga sõidetud tulemus, mis väärib sinu sõnu.

Teemas püsides veel sulle Marko et minu auto backpressure ei ületanud sisselaskes olevat rõhku mis tekitab erinevaid detonatsiooni probleeme.
Minu auto küttesegud polnud paigas kuid ei seganud ka igapäevaselt liigelda upputades kuid lõpp jäi siiski lahjaks.

Minu kogemused õhulugejaga surve poolel on väga meeldivad. Auto reageerib paremini gaasipedaalile, küttesegu püsib ühtlasem ja ei muutu nii kiiresti et üle upputada. Ei ole ka erinevaid välja suremis ja pöörete kõikumis probleeme. Samas eeldab õhulugeja surve poolele viimine ka 3" cooleri torustikku et ei tekiks erinevaid keeriseid ja voolamis kiirusi.

Rääkides veidi ka weistgate`ist siis meeldib meie audimeestel see kruvi suht põhja kinni keerata ja mootor umbe jooksutada mille tagajäjel tekkivad äkkilised rõhutõusud (boostpeak) mis soodustab hetkelistüleujutamist kui ka detonatsooni. Tervehooaja vältel juhtisin rõhku lastes wastegate alumisse kambrisse otse rõhu sisselake-
kollektorist ilma N75 klappi kasutamatta. Niimadi püsib rõhk kogu aeg konstante ja ei kõigu.

Üks asi mis veel murelikuks teeb ja seadeid muudab on nii sisselaske torustik,cooler kui ka väljalase mis tavaliselt olgem ausad valesti ehitatud.

PS! Need on minu isiklikud kogemused ja ei pretendeeri 100% tõele

Tsitaat:

Algselt postitas: StreetR Minu kogemused õhulugejaga surve poolel on väga meeldivad. Auto reageerib paremini gaasipedaalile, küttesegu püsib ühtlasem ja ei muutu nii kiiresti et üle upputada. Ei ole ka erinevaid välja suremis ja pöörete kõikumis probleeme. Samas eeldab õhulugeja surve poolele viimine ka 3" cooleri torustikku et ei tekiks erinevaid keeriseid ja voolamis kiirusi. Rääkides veidi ka weistgate`ist siis meeldib meie audimeestel see kruvi suht põhja kinni keerata ja mootor umbe jooksutada mille tagajäjel tekkivad äkkilised rõhutõusud (boostpeak) mis soodustab hetkelistüleujutamist kui ka detonatsooni. Tervehooaja vältel juhtisin rõhku lastes wastegate alumisse kambrisse otse rõhu sisselake- kollektorist ilma N75 klappi kasutamatta. Niimadi püsib rõhk kogu aeg konstante ja ei kõigu. PS! Need on minu isiklikud kogemused ja ei pretendeeri 100% tõele

Küsiks sellist asja, et kas stock aan moto mis on ainult chipitud sobib 1,9 bar-ine vedru? Või on see liiga tugev ja ennem tuleb fuel-cut kui wastegate avaneb?

Ma pidasin seda silmas, et originaal vedru jääb lihtsalt nõrgaks kui on chipitud ja kui tugev see vedru peaks olema? Selle järgi siis teaksin kui tugev osta.

Kui on originaalrauale mõldud soft, siis osta uus, originaalvedru, ei muud, kõik muu sinna on lollus.

Netis tuuning virmade lehtedel pakutakse stage 1-ga kokku 1,9bar-ist vedru!? Kas see siis on liig?

Stock map ei näe üle 1,5 ati ülerõhku

nii et kui vahetan map-i ja ka vedru panna natuke kangem siis sobib? Sooviks lihtsalt stockist maksimumi saada.

Mõttetu vahetada ainuüksi MAP andurit, kuna soft on kirjutatud silmaspidades 250KPa map andurit.

Aga mida te siis soovitate? Sest sõites laseb originaal vedru wastegate liiga lahti.

sest sumpast on kosta et kõik läheb otse sinna ja minekust on ka tunda et enam ei ole päris see.

Kuidas sa sõites kuuled,mis sumpast tuleb Viga on kuskil mujal.

sest sumpal pole peale viimase püti midagi ja väga hästi on kuulda kõik!

Uuri parem WG ehitust ja tööpõhimõtet korralikult

Arvuti järgi, veakoodid.
Ilmselt on by-pass ebatihe oopis, mootor kohvi, lihtsalt sitt soft.

Räägi, kui suur on sinu maisnal max ülelaaderõhk? Siis räägime edasi, kas sinu masin liigub või ei liigu.

ennem läks ülerõhk 1,6-1,7-ni kui pedal põhja lükata aga enam ei lähe üle 1,2-1,3-e ja sumpast tuleb selline lärm nagu läheks kõik otse sinna. by-pass on vahetatud metallist tehtu vastu.

Võta see metallist by-pass lahti korra, veendu, et see ka töötab, et ei oleks kinni kiilinud vms saast vahel.

Pigem on sinu masinal tekkinud rõhuleke kuskile sisselaskesse või tõesti väsis WG vedru ära. Proovi kellegi teise maisna pealt vedru, saad aimu.

Arvutijuhtme võiks ka ajaviiteks järgi panna.

Stage 1 softi kasutades, ei soovita kruttida WGst rõhku peale, max, mis on veel normaalne ehk, on 1.5bar puhast üle, ka seda on tglt natukene palju, hea oleks 1.4bar.

WG-l on "selka" maas? Kui on maas, siis keera kruvi sissepoole, saad rõhku juurde. Kaua Sa seda masinat omanud oled?

Ja rõhku vaatad kompult?

rõhku vaatan jah kompult. Olen sellega mingi poolteist aastat sõitnud ja siiani pole probleeme olnud aga viimasel ajal on kiirendus kuidagi lahjemaks jäänud ja seda ka kompu järgi. Äkki solenoid jamab? ma pole seda lammutanud ja ei ole sellega väga kursis.

ja vedru on põhjas ning ennem maanteel ei saanud pedalit põhja suruda sest kohe järgnes fuel-cut aga enam mitte.

Mis numbrit näed displeil, 2+bar või 1+bar vms?

ma ju kirjutasin et ülerõhku st. üle kahe kompul.

Otsi viga rõhulekkest sisselaskes võisiis tõesti WG vedru väsinud järsku, seda viimast usun küll ülivähe. Kaku lõdvikud maha sisselaske poolepealt, vaata kriitiliselt üle, mõni pragu sees, mis seda jama tekitab ning juhtme võiks ka ajaviiteks järgi lükata, sel võib olla nii mõnigi viga ala otsakiil katki vms

ok tnx. Vaatan lõdvikud üle ja katsun lasta juhtme ka sappa panna.

Tsitaat:

Algselt postitas: SiiliViin ma ju kirjutasin et ülerõhku st. üle kahe kompul.

Kas viga võib föönis endas olla? WG vedru põhjas,ilmselt tugevama vedruga by-pass klapp. Turbiin on ilgeid lakse saand ju.

viimati suve lõpus katsudes polnud turbiinil mingit loksu ja niimoodi tundu nagu uus. Nii et ma ei oska seda kommenteerida. võib-olla tõesti. Seda ma mõtlesingi kui küsisin teilt et siin on suurte kogemustega vennad ja äkki oskavad miskit selle kohta kosta!

Suvel proovisin korra üle kahe baarist vedru ja see ei avanenud üldse ja polnud kasu sellest aga rõhk läks üles uskumatult hästi kuni loomulikult tuli fuel-cut ja seda kõigest õrnalt pedaali vajutades. Selle tulemusel andis otsad peale turbot olev kolmik aga see sai uus tehtud. Selle pärast tahakski teada et kas mingi parem vedru aitaks madalatel pööretel äkki paremini rõhku hoida?

Sinu jutu järgi äkki aitab solenoidi asendamine boost controlleriga? Olen selle kohta ainult netist lugenud ja ei oska paremat seisukohta selle suhtes võtta, et kas see on nagu teleturu kaup või on tõsiselt võetav kaup!?

Soovitan soojalt Enne uuri järgi kuhu su rõhk kadund on ja siis tegele tuuninguga

Tsitaat:

Algselt postitas: StreetR Vahetatud sai ka kütuse rõhu regulaator 3.0 vs 4.2 bar vastu nii igaks juhuks

Tsitaat:

Algselt postitas: Maku Tsitaat: Algselt postitas: StreetR Vahetatud sai ka kütuse rõhu regulaator 3.0 vs 4.2 bar vastu nii igaks juhuks Et juttu jätkuks kauemaks.. Henri puhul oli tegemist veel jagajasüütega. What could happen if I mount a ABY FPR(4bar) on a stock RS2 (3'8bar)? Jamo: you'd need to remap the car as you'd be running rich all the time if you did not S2central.net: It would run a little richer at WOT - we are talking about a very small change here... Adaptation in cruise will cater for this change GT500: If you want 561 fault code and a knackered lambda go for it!

Tsitaat:

Algselt postitas: StreetR Ainuke mure mis segudega seoses oli et rõhu tekke hetkel läheb segu 10-11 vahele ja tuleb tiba musta kuid enne piirajat jääb lahjemaks 13-13.5või isegi lahjem. Mina seetõttu eelistangi 3B süsteemi AANile sest pole sel jagaja süütel häda midagi. Sõitsid S1ed saame ka meie sõidetud

Tervist härrased.
Siin on 13-st lehekülge ningit arutelu, millest mulle mingit tolku ei ole.
Nimelt on mul küsimus:
kas kellelgi on 3b motronic-ule softi (chipi) mis suudaks juhtida 630-seid pihusteid.

Vaevalt selline soft niisama kellegil olemas on, nii suurte pihustite tarbeks pead sa ikka laskma omale softi kirjutada või kasutusele võtma progeaju (üks mitte väga hea lahendus oleks veel erinevate softide testimine, kuigi kardan et meie maal siin ringi liikuvad softid seda masinat tänava kõlbulikult küll tööle ei pane)

Näitlik video kuidas ABY mootor detoneerib.

Tõstaks veidike teemat.
DTA P8 PRO, millega on käima pandud ka audisid. S2 foorumist leiab neid veel. Eestis müüb seda Otter ag.

Tuli meelde selline asi, et kui ma tolle b4 v8 omanikuga jutustasin, siis ta rääkis, et sai progeajuga tööle ka trip kompuutri. Oli küll aega läinud aga hakkama sai.

Palun ärge jätkake siin Motronic'u seadistamise teemat!

Tu vene progeaju jah.

Uurige täpsemalt välja, kuidas see tööle saadi, mis signaale kuhu vaja on jne... Kuna VEMS on Megasquirti põhjal, siis võib mõlemale lihtsalt ühe mooduli juurde kirjutada, mis õiged asjad õigesse juhtmesse saadaks.

Trip kompuuter tahab töötamiseks tahho signaali (mis niikuinii töötab) ja 0-5 V signaali, mis on pmst lineaarses seoses MAF-iga. SD süsteemi puhul (mida enamik progeajusid on) kasutatakse mõnda vabalt programmeeritava kurviga 5V väljundit.
VEMS-i puhul on kasutatav alates 1.1.44 ja täiesti toimiv lahendus.

Enamik progeajusid võimaldab ka MAFI-i kasutada, iseasi, kui mõistlik see on pidades silmas just selle hinda, suurte võimsuste puhul vastupidavust ja võrreldes neid saadava kasuga (eelkõige VE muutuste kompenseerimine nt mootori kulumise puhul).

Ja pmst kõikide progeajude (ja ka OEM ajude) tööpõhimõte on sama: lihtsustatult seletades on nad kõik programmeeritavad massilülitid.

Ainuke oluline eeldus trip kompuutri jaoks ongi vabalt programmeeritava väljundi olemasolu.


See, millest kunagi VEMS alguse sai (MsAVR) ja praeguse vahel pole eriti midagi ühist, kuna uuemad tarkvarad ei tööta alla Genboard v3.x ja vanemad ei tööta uuematega ka.

Kohandada jm on muidugi alati kõike võimalik.

MAF-i vastupidavusega on nii, et ma näiteks pole eriti kuulnud, et Nissan GTR-i MAF-id isegi peale remappi katki läheks ja seal on lähedal 600hp-le
Ehk 600hp ei ole suur võimsus muidugi...
Õhulugeja on hea lahendus tehaseautol, kuna ta võimaldab adapteeruda väga paljudes oludes. Kui auto raual muudetakse midagi, siis õhulugejaga süsteem on vastupidavam nende muudatuste suhtes, sest segu tuleb alati sissetuleva õhukoguse järgi.
Samas ei tule asi ikkagi "päris see" seadistamata ning autol, millel on progeaju, nagunii ilmselt juba muudetakse pidevalt seadeid ja rauda ning õhulugeja on lihtsalt üleliigne auk rahakotis.

Eks mõlemal lahendusel on omad plussid ja miinused, kuid katki uuemad MAF-d nii kergesti ei lähe, kuna nad on Hot Film, mitte Hot Wire tehnoloogial...
Tegelikult Hot Wire MAF-del ka midagi väga viga pole, probleem tekib sellest, et pisikesest torust üritatakse väga palju õhku läbi pumbata. Kui suurendada toru diameetrit, siis on pisikesele plaatinatraadile mõjuv jõud ka väiksem, kuid muidugi tuleb siis õhulugeja uuesti kalibreerida või aju adapteerida.

Hinnast rääkides - 90mm läbimõõduga Ford Mustangi MAF, mis ilusti 600hp-ni töötab, maksab usas 80$. Muidugi Motorola MAP sensorid maksavad oluliselt vähem.

http://www.rica-uk.com/nira.aspx

Selline küsimus siis - kas kellelgi oleks huvi nupu vastu, millega saaks lülitada kahe seade vahel stock ajuga?
Näited:
* Chipitud ja Stock
* Chipitud ja "boost väljas" (valet mode)
* Chipitud ja "Race mode", kus igas pedaali asendis üritatakse võimalikult palju boosti toota.

Ehk siis kombinatsioon kahest seadest ja siis füüsiline nupp, millega saab vahetada.
Kui on piisav huvi, siis võiksin sellist asja pakkuma hakata. Üritan aru saada, kas on nõudlus selle järele.

Mina oleksin kindel huviline , kuna leian ,et talvel on täiesti piisav stock seade igapäeva sõitudeks ja isegi kui on paar-kolm korda jäärajale minek on hea siis sisselülitada n.ö lisa boost . Kui selle asja mida nimetasid ära teed , siis ütleks geniaalne .

Sulle sobiks siis hoopis selline:
Stock ja "Race mode", kus igas pedaali asendis üritatakse võimalikult palju boosti toota.
Kui sellist varjanti üldse teha saab.

oskab keegi õelda ka kes kirjutaks vastavalt rauale chipi ja mis hinnaga..

Võta kasutaja prj-ga ühendust äkki saab aidata.

2.2T puhul oskan täitsa aidata.
Kui väga häda käes, siis ka teiste asjadega.

Soetasin S4. Eelnevalt läks koheselt käima. Enne minu kätte jõudmist vahetati ajus chipid originaalide vastu. Nüüd auto enam ei käivitu seega kahtlustan aju. Esmapilgul ei leidnud ühtegi kasulikku linki originaal chippide paigutuse kohta ajus. Kas chipid on õigesti paigutatud?








Ette tänades

Vaata kas epromi süvendid ühtivad pesade omadega ning kui ühtivad ja ei käivitu,siis proovi epromi jalgade puhastamist.Piisab ühe jala mitte ühendumisest ja ei lähe käima.

Ps. Tundub pildi järgi kivi valepidi sees(alumine pilt).

http://12v.org/urs/engine%20map/20417.phtml

Alumine on õiget pidi, ülemine valet pidi.

Chipil ja chipi pesal on sälk (pildil märgitud punase ringiga) sees, mille järgi siis õigesti chip paigaldada. Seega oli üks chip valesti paigaldatud.
On kellegil kogemusi, et kas selline viga teeb ka ajule liiga?
Kui see ajule liiga võis teha, siis kas kellegil oleks mõne õlle eest korraks 0261203005 koodiga aju laenata (asun TLN).

Ei juhtu su ajuga ega chippidega midagi.
Pane õiget pidi sisse ja pane käima.

Jh ajasin pildid segamini.

Lisaks oli veel aju juures üks kaitse läbi põlenud. Aju jäi terveks ja mure lahendatud. Tänud!

http://www.profituning.sk/profituning/userfiles/grafy/Audi_S2_2,2_Turbo_221_Hp_po_uprave_321_Hp_445_Nm.pdf
Lisan ühe nende leiva numbri.
http://www.youtube.com/watch?v=sC_IxLCNEy8&feature=related